.. Kivimaja… Talumaja Elumaja Linnamaja Maamaja Kortermaja Suvemaja... Eramaja... Mõistmist raskendab (2) Fraasitasand: Maht Lausemalli vähene tuttavus Ebaharilik sõnajärg Keerulised konstruktsioonid Võõras teave Rasked lausekonstruktsioonid Võrdluskonstruktsioonid Ruumi- ja ajasuhete väljendamine Atributiivsed konstruktsioonid Ebahariliku sõnajärjega laused Põimlaused, eriti hõlmavad konstruktsioonid Lause- ja sõnatähenduse “konflikt” Mõistmist raskendab (3) Sidusteksti tasand: Raske/tundmatu info Mõttelüngad Alltekst Järelduste vajadus Samaviitelised sõnad Ioonid pandi teleporteeruma Uurijatel on esimest korda õnnestunud teleporteerida kvantinfot ühelt aatomilt, täpsemalt üterbiumi ioonilt, teisele. …
kujutlused samadest otsustutest, mis on tehtud samade objektide, nähtuste, suhete jm kohta. VÄIDE- on mingi propositsiooni jaatus(või eitus). Väite keeleline väljendusvorm on VÄITLAUSE, milles jaatatakse või eitatakse midagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete seoste kohta. Lauseeksemplar ehk LAUSUNG on üks konkreetne füüsiline objekt, häälikute või kirjatähtede jada, nt kriipsud paberil või tahvlil, häälelained või punktid kuvaril. ATRIBUTIIVSED LIHTVÄITED Üldjaatav Üldeitav Osajaatav Osaeitav Atributiivse väite subjekti ja predikaati nimetatakse LOOGILISTEKS LAUSELIIKMETEKS ning loogilise lauseliikme sünonüümina kasutatakse traditsioonilses loogikas väljendit TERMIN. SUBJEKT ON PIIRITLETUD(S+) üldises väites SUBJEKT ON PIIRITLEMATA(S-) osalises väites PREDIKAAT ON PIIRITLETUD(P+) eitavas väites PREDIKAAT ON PIIRITLEMATA(P-) jaatavas väites ARUTLUS JA JÄRELDAMINE ARUTLUS ehk järeldus on väidete lõplik jada
Kõnekäändu kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja imestamiseks. Neid on võimalik mõista vaid lauses. Kõnekäänd on paindlik kontekstiga kohanema, sellepärast laseb ta end kasutada võrdlemisi erinevates tähenduslikes finessides. Kõnekäänu väljendi algüksus on tihti tavaline sõnapaar. (näiteks: Ei kuule ega näe.) Kõnekäänud liigitatakse järgmiselt: · Korduslikud sõnapaarid (Vaenlane on vaenlane.) · Sünonüümilised ja anonüümilised (Vajus sohu ja rappa.) · Atributiivsed sõnapaarid (võimas vähk) · Reastavad sõnapaarid (Ei ole liha ega kala.) · Rahvapärane võrdlus (Kinni nagu kana takus.) · Retooriline küsimus ja hüüatus (Kuhu mullune lumi jäi?) · Metafooriline otsustus (Lubab palju ei tee aga midagi.) · Ebaloogiline vastandamine (Ma olen kas pime või ei näe.) · Inimese, inimeste rühma või olukorra karikeeriv iseloomustus(Ei muhulane põle mees.) · Jutujätkud (Ära ole vihane
Klassikalises (formaalses) loogikas on otsustus, väide ja lause kasutusel sünonüümidena. Siiani oli jutuks üksikväide ehk lihtväide, mis väljendab ühte tervikmõtet (väitelause kannab ühte sõnumit). Liitväide koosneb lihtväidetest, mis on omavahel sisesõnadega seotud. Lihtväited jagunevad kirjeldavateks ja modaalseteks väideteks (otsustusteks). Kirjeldavate (deskriptiivsete) väidete hulgast käsitletakse klassikalises loogikas eelkõige kategoorilisi väiteid (atributiivsed otsustusi). Teine tähtis kirjeldavate otsustuste klass on suhteotsustused. LIHTOTSUSTUSE STRUKTUUR: Subjekt (ld subjectum 'alus'). Tähistatakse S -tähega. Otsustuse subjektiks on see ese või nähtus (jne), mille või kelle kohta midagi väidetakse. Predikaat (ld praedicatum 'öeldu'). Tähistatakse P -tähega. Predikaadiks on tunnus, omadus, mis antud subjektile S omistatakse, või klass kuhu S liigitatakse;
· suuline või kirjalik esitlus · kontstruktsioonide keerukus · lause pikkus (kas lause jääb meelde)- olilisem simultaanse analüüsi puhul). Lause järelekordamise võte (kui suudab järele korrata, siis jääb meelde · f F f' · vabade laiendite olemasolu. Keerulised konstruktsioonid: · võrdlus- Mart on pikem kui Mattias, aga lühem kui Leho. · ruumi-ja ajasuhte- krambude asub mandlikäru taga, peppersackist paremal. · atributiivsed konstruktsioonid Nora tuttava isa prillid. · ebaharilik sõnajärg- kassi ees jooksis koer · põimlaused, hõlmavad konstruktsioonid · lause ja sõnatähenduse konflikt Kuidas aidata? ........ Pertseptiivne tasand III: Teksti mõistmine ! Tekstibaas: tekstis otseselt väljendatud info põhjal tekst kujutlus episoodimälus ehk esmane kujutlus sellest, millest tekst räägib. ! Situatsioonimudel- tekstibaasi, suhtlemis-situatsiooni ja tajuja teadmiste põhjal loodav kujutlus
Siiani käsitlesime liht- ehk üksiklauset, mis väljendab ühte propositsiooni ning mida pole võimalik jagada propositsioone väljendavateks osadeks. Lihtlauseid saab omavahel siduda liitlauseteks. Liitlause koosneb lihtlausetest, mis on omavahel sidesõnadega seotud. Liitlausete uurimiseks sobib paremini klassikaline loogika: lausearvutus ja predikaatarvutus. Lausete liike 1) Lihtväitlaused (kirjeldavad ehk deklaratiivsed laused): • lihtsad atributiivsed väitlaused, nt „Kõik tudengid on arukad”, • suhteväitlaused, nt „Iga tudeng õpib mõnd õppeainet”. 2) Liitväitlaused (liitsed deklaratiivsed laused): • modaalsed, nt „On võimalik, et ma tulen homme tööle”; • hüpoteetilised, nt „Kui maa on valge, siis ilm on külm”; • disjunktiivsed, nt „Ilm on soe või on lumi maas”; • konjunktiivsed, nt „Ilm on külm ja lumi on maas”;
majapidamisriistu: Karu magab, kõrv kõigub (maja uks); Karu istub katusel, kuldsed kingad jalgas (korsten). Lausevormist Määratud subjektiga mõistatuste süntaksimallide juures võib kõnelda elementaar- ja liitstruktuuridest. Liitstruktuurid on elementaarstruktuuride parallelistlikud topeldused või ahelad. Elementaarstruktuuride "põhjaks" eesti mõistatustes võivad olla kolme tüüpi süntaktilised tuumtarindid: 1) atributiivsed (täiendilised), 2) objektilised (sihitislikud) ja 3) lokatiivsed (kohamääruslikud). Tuuma, mis koosneks substantiivist ja sihitust verbist (st. alusest ja öeldisest) elementaarkujul ei esine, kuid tuleb ette selle parallelistlikke vorme. Tervikuna on lokatiivtuumad mõistatustes väga esileküündivad ja produktiivsed, ülejäänud kaks mitte eriti. A. Mitteparallelistlikud lihtstruktuurid A1. Atributiivtuumade näiteid: substantiiv genitiivis + substantiivne põhisõna: Rüüsi
Siiani käsitlesime liht- ehk üksiklauset, mis väljendab ühte propositsiooni ning mida pole võimalik jagada propositsioone väljendavateks osadeks. Lihtlauseid saab omavahel siduda liitlauseteks. Liitlause koosneb lihtlausetest, mis on omavahel sidesõnadega seotud. Liitlausete uurimiseks sobib paremini klassikaline loogika: lausearvutus ja predikaatarvutus. Lausete liike 1) Lihtväitlaused (kirjeldavad ehk deklaratiivsed laused): · lihtsad atributiivsed väitlaused, nt ,,Kõik tudengid on arukad", · suhteväitlaused, nt ,,Iga tudeng õpib mõnd õppeainet". 2) Liitväitlaused (liitsed deklaratiivsed laused): · modaalsed, nt ,,On võimalik, et ma tulen homme tööle"; · hüpoteetilised, nt ,,Kui maa on valge, siis ilm on külm"; · disjunktiivsed, nt ,,Ilm on soe või on lumi maas"; · konjunktiivsed, nt ,,Ilm on külm ja lumi on maas";
toimija on inimlik tegutseja (agent) või on metafoor (asi, nähtus, mis protsessidele mõju avaldab)? Toimumisprotsessid (nt koalitsioon lagunes). - Mentaalsed: 1) Mõtlemisprotsessid (nt valitsus mõtleb tuleva aasta eelarve peale) 2) Tundmisprotsessid 3) Tahtmisprotsessid 4) Tajumisprotsessid (nt koalitsioon näeb vajadust) - Suhteprotsessid – kellegagi ei juhtu midagi, vaid keegi lihtsalt on 1) Atributiivsed (nt Eesti on väike) 2) Identifitseerivad (nt demokraatia aluseks on inimeste võrdsus) 3) Lokatiivsed (nt valitsus asub Toompeal) 4) Possessiivsed (nt valitsusel on kindel eesmärk; mul on auto). - Käitumisprotsessid (vaatama, kuulama, jälgima, naerma) - Verbaalsed protsessid (ütlema, kiitma, arutama, tõdema, väitma) - Verbaalsed/mentaalsed (nt „Küll on tore,“ rõõmustas peaminister)
Teksti tasandil püütakse leida selle optimaalne liigendatus lauserühmadeks (iga osamõtte väljendamine eraldi lõiguna), kasutada lauseid siduvaid üheselt mõistetavaid vahendeid (nt sõnakordus), hoiduda mõttelünkadest, formuleerida selgelt teksti mõte. Sobivaks peetakse keskmise hargnevusega teksti. Lausete tasandil on eelistatud tajuja operatiivmälu mahule vastavad lihtlaused (4-6 sõna). Püütakse hoiduda raskemini mõistetavatest konstruktsioonidest, nagu vasakule hargnevad atributiivsed ühendid {pehme valge soe karv), distantskonstruktsioonid (Mees, kes elab oma naisega naabruses, saabus ...), kahekordne eitus, võrdluskonstruktsioonid jne. Sõnavara valikul arvestatakse (kirjalikus tekstis) sõnade pikkust, sõnade konkreetsusest-abstraktsust (sh. abstraktsed tuletised) ja üldistatust, sünonüümidest valitakse sagedasemad, hoidutakse metafooridest või lisatakse neile selgitus. Sidususe peamised liigid (tüübid) on radiaalne ja lineaarne sidusus. Viimane jaotub