INTRODUCTION(pärast I videoklippi) I've decided to talk about Rowan Atkinson because he recently celebrated his 56th birthday and I haven't met a person who didn't like him. BIOGRAPHY Rowan Sebastian Atkinson, whose nickname is Row, was born on the 6th January 1955. He is a British actor, comedian and screenwriter. His trademark(kaubamärk) character is Mr Bean which most people probably know him by. Rowan grew up with his two older brothers in Newcastle, UK, where his father owned a farm. He attended Newcastle University and Oxford University where he earned degrees in electrical engineering. During that time, he met screenwriter Richard Curtis, with whom he wrote and performed comedy revues. CAREER Rowan Atkinson has written sketch comedies like Blackadder and Not the Nine o'Clock News. His acting career began in 1983 when he got a small roll in the James Bond movie 'Never Say Never Again'. Since then, he has gained further recognition...
· Kolvisõrm · Keps · Kuumenemisel paisub kolb sõrme suunas rohkem , sest kolvisilma ümber on rohkem metalli . · Et kolb kuumeneb silindris , tehakse tema o/ kolvi sõrmega risti olevas suunas suurem , kui sõrme suunas . Kahetaktilise karburaatormootori töötsükkel : Kahetaktilisel mootoril puudub spetsiaalne gaasijaotusmehhanism . Selle asemel on silindris seintesse tehtud aknad : · Sisselaskeaken · Väljalaskeaken · Läbipuhumisaken Referaat Atkinsoni tsükliga mootor Väntmehhanismi osad: · Plokk · Plokikaas · Karter · Kolb(kolvid) · Keps(kepsud) · Väntvõll · Laagrid · Kolvirõngad · Hooratas · Kolvisõrm · Kepsulaager Mootoriplokk: Plokk on valatud hallmalmist või alumiiniumsulamist Silinder on valatud eraldi ja hiljem plokiga ühendatud või valatud koos silindriplokiga Eraldi tehtud silindrid on hülsid ning need jagunevad märgadeks ja kuivadeks. Väntvõll:
plahvatas õhu ja vesiniku segus, põletades relva lõpus oleva korgi. 1823: Samuel Brown pantenteeris esimese sisepõlemismootori mis kohaldati tööstlikult. 1824: Prantsuse füüsiku Sadi Carnot kehtestas termodünaamilise teooria idealiseeritud soojusjõumasinates. 1870: Viinis, Siegfried Marcus pani esimese mobiilse bensiinimootori käiku. 1882: James Atkinson leiutas Atkinsoni tsükli mootori. 1885: Saksa insener Gottlieb Daimler sai saksa patendi ülelaadurile. 1891: Herbert Akroyd Stuart ehitas oma õlimootori, liisingi õigused Hornsby'l, Inglismaal, õigus neid ehitada. 1892: Dr. Rudolf Diesel arendas oma Carnot soojusmootori tüüpi mootori. 1893: Rudolf Diesel sai patendi diiselmootorile. 1896: Karl Benz leiutas boxermootori.
Korduvtajumine on ratsionaalsema iseloomuga, mis viib uue materjali tundmaõppimisele sügavuti ja mitmekülgselt. See viib uue materjali mõistmise ja teadvustamiseni, mis on vajalik selle materjali salvestamisel inimese püsimällu. Rõhutame taas ainult mõistetud materjal võib pikaks ajaks püsimällu jääda. (Ibid:44) 6 Info saatust võib selgitada toodud skeemi abil (R. Atkinsoni järgi). Joonis 1 INFO LÜHIMÄLU PÜSIMÄLU (tajumine ) Unustamin e Info säilib lühimälus mehhaanilise kordamise ja/või skaneerimise teel, mil infot hoitakse õppija vaateväljas. Sel perioodil algab ka info kodeerimine, et vormistada ta püsimälu jaoks sobivasse vormi. Kodeerimisküsimustega on põhjalikult tegelenud
Süsteem töötleb kujutist pikslite kaupa. Seejärel suureneb töötlemise tase järk-järgult. Närvivõrk tõlgib täpsemalt ja paremini, kui tavalised statistilised meetodid ja läheneb täpsuselt inimtõlkele, aga ei ole veel sama täpne. (vt. Joonis 7). Google'i tõlge töötleb praegu masintõlke jaoks umbes 10 000 keelepaari. 10.Project Oxford (Microsoft) Määratleb emotsioone pildil. Algoritm leiab inimese fotol ja püüab määrata tema emotsioone, näiteks Rowan Atkinsoni maailmakuulsat iseloomu ehk härra Beani, keda 9 eristas alati tema eriline näo väljendus ja positiivne lähenemine mistahes olukorra lahendamisel. Teenus õnnestus peaaegu maksimaalselt ja tuntud kurja poisikese näoilme oli täpne. (vt. Joonis 8). 11.Hääleassistent Siri (Apple - IOS) Google Now ja Google Assistant (Google - Android) Cortana ja Skype Translate (Microsoft)
Kordamisküsimused: MÄLU (Gleitman jt 8.ptk JA/VÕI E.Tulvingu „Mälu“ 1.ptk + loengumaterjal) 1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla
teadvustam ata võib vaidlema jäädagi, kas Sotimaa või mõni teine riik, piirkond, linn või küla on säästev või mitte. (Moffatt 1996, 130; Bossel 1999, 48-56). Tabel 1. Kas Sotimaa on säästev? Tabelis toodud lühendid tähistavad erinevaid jätkusuutlikk use mõõtmise metoodikaid . Lühendite tähendused: AEANNP - Approximat ely Environmen tally Adjusted Net National Product - ligikaudselt keskkonnak oormust kajastav rahvuslik netotoodang ; PAM - Pearce- Atkinson Measure - Pearce- Atkinsoni mõõde; NNP/K - Net Primary Production and Carrying Capacity - primaarne netotoodang ja keskkonna taluvusvõim e; EF/ACC - Ecological Footprint and Appropriate d Carrying Capacity - ökoloogiline jalajälg ja kaalutud taluvusvõim e; ISEW - Index of Sustainable Economic Welfare - säästva majanduslik u heaolu indeks. Metoodika AEANNP PAM NNP/K EF/ACC EF/ACC 2. Milline ühiskond on säästev, jätkusuutli k, s.t suudab jätkuda? Ühiskonna korraldus on säästev, kui igasuguse tegevuse
Vaesusindeks - indiviidide (või majapidamiste) osakaal ühiskonnas, kes jäävad allapoole vaesuspiiri. Vaesusindeks ei anna infot selle kohta, kui kaugel vaesuspiirist allpool vaesteks tunnistatud indiviidid või leibkonnad asuvad. Vaesuslõhe – summa, mis oleks vajalik kõigi vaeste aitamiseks vaesuspiirile Ühiskonna heaolu mõõtmiseks kasutatakse erinevaid näitajaid nagu nt Lorenzi kõver, Gini koefitsient või Dalton-Atkinsoni ebavõrdsuse näitaja. Lorenzi kõver näitab graafiliselt tulude jaotust ühiskonnas, Gini koefitsient on Lorenzi kõveraga seotud ning näitab samuti tulude jaotust. Dalton-Atkinsoni ebavõrdsuse näitaja näitab ilmselgelt ebavõrdsust – ebavõrdsest tulujaotusest tekkivat heaolukadu. 124. Miks ei anna Lorenzi kõver iga programmi puhul selget hinnangut ühiskonna heaolu muutusele mingi projekti realiseerimisest ja kuidas lahendab olukorra Gini
b) näevad oma edu ja ebaedu põhjusi püsivate või ebapüsivatena; c) tajuvad oma edu ja evaedu põhjusi kontrollitavate või kontrollimatutena. 17. Milline edu või ebaedu atributsioonide kombinatsioon õppimise tulemuste seletamisel motiveerib kõige paremini edasist õppimist, sõltumata eelnevast õpitulemusest? Selleks on jõupingutus. 18. Millised kaks faktorit määravad Atkinsoni (1964) järgi resultatiivse saavutusmotivatsiooni? Need on edusaavutamise ja ebaedu vältimise motiiv. 19. Uurimused näitavad, et eneses kahtlevad õpilased kalduvad olukorras, kus neil on võimalus valida erineva raskusega ülesandeid, eelistama kas väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. 20. Saavutusmotivatsioon hakkab oluliselt mõjutama õpilaste õppimist ja õpitulemusi sellest ajast peale, kui õpilased jõuavad murdeikka, kui
Kui organism suunab millelegi tähelepanu, tuuakse vastav info üle töömällu ja ignoreeritakse kõike ebaolulist. Kuidas on seotud emotsioonid ja töömälu? Meenutamist hõlbustab sarnane keskkond meeldejätmisega. Kui materjal on meeles siis printsiip töötab, kui ei ole siis ei tööta. Meenutamisele võib mõju avaldada emotsioon, keskkond, ärevus. Mälu Mälu struktuur Hoidlamudeli üldiseloomustus (multi-store model), komponendid ja nende omadused Atkinsoni ja Shiffrini mudeli järgi toimib mälu hoidlate süsteemina. Jaguneb kolmeks: - Sensoorne: tähelepanueelne; füüsikaliste tunnuste töötlemata representatsioon; info säilib väga lühikest aega (<0,5sek); maht võib olla suur kuid sõltub ajalistest karakteristikutest. - Lühiaegne: hõlmab infot mis on parajasti teadvuses; piiratud mahuga ja kergesti hajuv; spän – mahu mõõtmine; känk – tuttav infoühik, känkimine võimaldab infot kokku suruda.
endaga kaasa toovad. McClellandi järgi pole me sündinud saavutama ja meisterlikud olema. Lapsena avastame meisterlikkuse aluseks olevad hüvitused eesmärkide poole püüeldes. Kui vanemad meid julgustavad, aitavad nad meil avastada meisterlikkusest saadava hüvituse tunnet. Sellele kogemusele vastavalt jätkame me eesmärkide püstitamist läbi kogu elu selleks, et kogeda ikka ja jälle meisterlikkusega seostuvaid hüvitusi. Saavutusmotivatsiooni tunnetuslik komponent Atkinsoni tunnetuslike valikute teooria McClellandi kolleeg Atkinson arendas välja saavutusmotivatsiooni tunnetusliku käsitluse, mis säilitas McClellandi teooria põhiidee, et inimesed valivad eesmärke ja töötavad nende saavutamise nimel sellepärast, et neil on olemas saavutusvajadus. Atkinson (1957) tegi sellesse arusaama kaks olulist lisandust. Esiteks väitis ta, et saavutusvajadus on alati segatud teise põhivajadusega, läbikukkumise vältimise vajadusega
- Ning seda rohkem mida vähem aega on otsustamiseks ja vastupidi (afektiivsed otsused on kiiremad) Esimesena maitstud tooteid hinnatakse meeldivamaks Kokkuvõtteks - Kuna emotsioonide ja tunnetuse söeste uurimine pole väga kaua süstemaatiliselt ühe katuse all olnud on valdkond veel pisut eklektiline - Selgelt on näha et mõlemad traditsioonil on koostööst ainult võita MÄLU Mälu struktuur Laoruumi metafoor – mälu modaalne teooria ehk hoidlamudel - Atkinsoni ja Shiffrini mudeli järgi toimib mälu hoidlate süsteemina (sensoorne, lühiaegne, pikaaegne hoidla) Modaalne mudel Sensoorne hoidla - Modaalsusspetsiifiline. Tähelepanueelne - Füüsikaliste tunnuste suhteliselt töötlemata representatsioon - Info säilib väga lühikest aega (kuni 0,5 sek visuaalses süsteemis – ikooniline mälu; kuni 2 sek auditoorses – kajamälu) - Maht võib olla suur kuid sõltub ajalistest karakteristikutest
poleks. Kui eesmärk on igati saavutatav, ent sel ei ole õpilase jaoks mingit väärtust,ei hakka ta samuti selle nimel pingutama. Ka ei motiveeri inimesi sellisete eesmärkide saavutamine, kus edu võimalik tõenäosus on väga kõrge. Õpimotivatsiooni tekkimiseks peaksid ülesanded olema õpilasele väljakutseks. Võistluslikkuse tingimustes töötavad õpilased kõige intensiivsemalt, kui edu saavutamise tõenäosus on 50%. Inimesed erinevad üldise saavutusmotivatsiooni poolest. Atkinsoni järgi on inimesel üldiselt kõrge saavutustahe e resultatiivne saavutusmotiiv, kui tema edusaavutamismotiiv on kõrgem ebaedu vältimise motiivist. Saavutusmotivatsioon pole kaasasündinud omadus, vaid kujuneb suures osas vahetu elukeskkonna mõju ja õppimise tulemusena. Algklassi õpilased keskenduvad pigem ülesannetele kui tulemustele. Nad on rohkem hõivatud oma tööst kui teiste edusammude jälgimisest. Kui nad saavad küpsemaks
annaabi.ee 
