Immuniteet · Mittespetsiifiline · Kaasasündinud · Liigiline · Aktiivne · Humoraalne · Loomulik · Sünnipärane · Spetsiifiline · Omandatud · Adaptiivne · Passiivne · Tsellulaarne · Kunstlik · Naturaalne Passiivne immuniseerimine Patogeen-spetsiifilisi antikehi sisaldavat antiseerumite või rakkude ülekandumisel kujunev ajutine immuunsus. Immuunsuse passiivset ülekandumist Tlümfotsüütidega nimetatakse adoptiivseks immuunsuseks. Elusvaktsiinid Vaktsiinid, mis sisaldavad atenueeritud või heteroloogilist infektsiooni tekitajat Atenueerimine haigustekitaja virulentsuse nõrgestamine Komponentvaktsiinid Komponentvaktsiinid (subunits) patogeenide puhastatud protektiivsed komponendid nagu proteiinid ja epitoobid. Saadakse biokeemilisel teel Sünteetilised peptiid-vaktsiinid keemilised sünteesitud peptiidid, mis kujutavad endast patogeeni protektiivseid epitoope. Adjuvant Adjuvant - aine, mis stimuleerib organismi immuunvastust manustamisel komleksis antigeeniga.
defektide uurimisel. Naiteks on suudetud luua transgeenseid hiiri, kellel puuduvad terved geenid ning neid kasutatakse just geenide funktsioonide uurimisel. Insenergeneetilised vaktsiinid ja DNA-vaktsineerimine Rekombinant-DNA tehnoloogiat kasutatakse ka vaktsiinide valjatootamisel. Insenergeneetiliste meetoditega loodud vaktsiinid voib jaotada kolme ruhma: (1) rekombinant-antigeen-vaktsiinid (ingl. k. -subunit vaccine) (2) rekombinant-vektor-vaktsiinid (3) geneetilise modifitseerimisega atenueeritud mikroobid Rekombinant-antigeen-vaktsiinide loomine pohineb patogeenide antigeenseid omadusi maaravate geenide siirdamises bakterite voi parmseente genoomi voi ka imetajate rakkudesse koekultuurides. Selle tulemusena produtseeritakse suurel hulgal patogeenide antigeene, mis seejarel isoleeritakse, puhastatakse ja kasutatakse kui puhast antigeeni. Esimene rekombinantvaksiin, mis ka praktikas osutus efektiivseks oli suu-ja sorataudi viiruse vastane vaktsiin, mis
Bakteritsiidseid ravimeid ei tohi manustada suurtes doosides. Immunoteraapiast on kasutusel ema vere ja hüperimmuunseerumite süstimine intra vena või subkutaanselt ( praktikas vähe kasutatav) Immunoprofülaktika: neonataalperioodi kolibakterioosi spetsiifiliseks profülaktikaks vaktsineeritakse lõpptiineid loomi. Vastsündinud saavad passiivse immuunsuse (antikehad) ternespiimaga (kolostraalne immuunsus). Vaktsiinidest kasutatakse: 1) Atenueeritud elusvaktsiine mutantsetest E.coli tüvedest (praktikas vähe levinud). 2) Bakteriinid ehk surmatud haigusetekitajatest valmistatud vaktsiinid. Neid on erinevaid. Efektiivseteks peetakse pilusantigeene ja anatoksiine sisaldavaid vaktsiine. Nende antigeenide lisamine vähendab vaktsiinide serovariantspetsiifilisust. Rahuldava immuunsuse annavad septitseemilise kolibakterioosi vastu ka nn. farmispetsiifilised bakteriinid. Neis on antigeeniks
1. Virulentsus, virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni.
tundlikud. Kuigi penitsilliin on olnud kaua aega kasutusel kõigi antraksi vormide raviks, jõuti 2001. aasta puhangu ajal järeldusele, et esimese valikuna tuleks eelistada doksütsükliini või tsiproflokatsiini. (Ray et al., 2014). Kõige olulisem võimalus ennetamiseks on loomadel esineva antraks likvideerimine ja limiteerida importimist endeemilistest piirkondadest. Kasutusel on elusvaktsiinid atenueeritud tüvedest (Ray et al., 2014). 2.3 Bacillus cereus Bacillus cereus on gram+ fakultatiivselt aeroobne spoore moodustav pulgakujuline bakter. On teada 6 Bacillus-e eri liiki: Bacillus anthracis, B. cereus, B. mycoides, B. pseudomycoides, B. thuringiensis, ja B. weihenstephanensis. Mitmed tüved on võimelised produtseerima toksiine ning põhjustama toidumürgistusi. B. cereus on nõrk konkurentsmikrofloora esindaja, kuid kasvab hästi pärast kuumutamist ja jahutamist (<48’C)
Viiruse esmane replikatsioon toimub tonsillides ja Peyeri naastudes, vireemiaga kandub viirus endoteeli- ja parenhüümrakkudesse ning paljudesse kudedesse põhjustades neerudes, maksas, põrnas ja kopsudes hemorraagiaid ja nekroosi. Viirus põhjustab massilist hepatotsüütide destruktsiooni. Tekivad intratsellulaarsed inklusioonid hepatotsüütides. Paranemise faasis ja 8-12 päeva pärast vaktsineerimist koerte adenoviirus-1 atenueeritud vaktsiiniga võib tekkida kornea ödeem (“sinine silm”). Ödeem on tingitud viirus-antikeha kompleksist, mis deponeerub tsiliaarkeha väikestesse veresoontesse, takistades normaalset vedeliku vahetust korneas. Antigeenne saransus koerte adenoviirus -1 ja 2 vahel on suur, koerte adenoviirus-2 vaktsiin põhjustab ristkaitset kuid ei põhjusta kornea ödeemi. Maternaalsed antikehad püsivad kutsikatel 9-12 nädalat. Analoogne patogenees on koerte adenoviirus -1 poolt
temperatuuri (kuumuse) kindel, esineks efektiivne pikaajaline mõju ühekordsel kasutamisel, oleks sobiv kasutamiseks väikelaste vaksineerimisel. Passiivne immuniseerimise korral, ei kutsuta esile immuunsüsteemi aktivatsiooni ja ei teki immunoloogilist mälu, kaitse on lühiajaline ja ajutine. Selleks on näiteks mao hammustuste korral anav vaktsiin. Viiakse sisse puhastatud mürgiga seonduvaid antikehi. Kahjustatud e. atenueeritud elusvaksiinid ning inaktiveeritud/surmatud vaksiinid on olnud enimlevinud viirusvaksiinid ja bakteriaalsed vaksiinid. Võivad olla veel puhastatud mikroobsetest komponentidest vaksiinid, rekombinantsed vaksiinid (vaksiinis rakendatakse tõvestaja komponente, mida toodetakse teistes organismides, milliseid on laborioludes kerge kasvatada; neid saab suures koguses; tekitavad põhiliselt humoraalse im vastuse), DNA vaksiinid ja viiruse sarnastel partiklitel jt kandjatel põhinevad vaksiinid
aerogeenselt Fekaal-oraalselt mehhaaniliselt LINDUDE INFEKTSIOOSNE BRONHIIT Põhjustaja: Coronaviridae Coronavirus Lindude infektsoose bronhiidi viirus IB viirus levib: aerogeenselt väljaheidetega saastunud sööda ja vee vahendusel. · Viirus püsib väliskeskkonnas mõnest päevast mõne nädalani. · Kaasajal vaktsineeritakse linde IB vastu (atenueeritud vaktsiin) ja haiguspuhanguid esineb vähem. · Viiruse esmane paljunemine toimub ülemiste hingamisteede epiteelirakkudes, esmase vireemiaga levib viirus neerudesse ja suguelunditesse. · Viiruse infektsioossus väheneb kiiresti, 10. haiguspäeval ei ole võimalik viirust isoleerida. · Sagedasemad haigusnähud on mukoosa paksenemine, seroosse või katarraalse nõre esinemine ninakäikudes, trahheas ja bronhides.
Perinataalsel, postnataalsel samuti ravi puudub. Immuunkompetentsed ravi ei vaja. Levik peamiselt suguline, koe transplantatsioon, vereülekanded – saab vältida. Kondoomid/abstinents. Vere skriinimine. CMV Ig manustamine siirdamiseelselt seronegatiivsele, profülaktiliselt atsükloviir, gantsükloviir. Kongenitaalset/perinataalset ülekannet efektiivselt vältida ei saa. Vaktsiini pole, kuigi kandidaat on olemas (atenueeritud elusvaktsiin, mille puhul kardetakse latentsuse ja reaktivatsiooni teket). Viirused mõmm :) 05/06 HHV 6 ja HHV 7 Beetaherpesviirused. Kaheahelaline DNA, lineaarne. HHV6 ja 7 on sarnase nukleotiidihomoloogiaga, antigeense ristreaktsiooniga (nagu HSV-1 ja HSV-2). HHV6 on lümfotroopne, üldlevinud. 45% inimestest on 2-aastaseks saades seropositiivsed, 100% täiskasvanuna.
· temperatuuri (kuumuse) kindel, · esineks efektiivne pikaajaline mõju ühekordsel kasutamisel, · oleks sobiv kasutamiseks väikelaste vaksineerimisel. Passiivse immuniseerimise korral, ei kutsuta esile immuunsüsteemi aktivatsiooni ja ei teki immunoloogilist mälu, kaitse on lühiajaline ja ajutine. Selleks on näiteks mao hammustuste korral antav vaktsiin. Viiakse sisse puhastatud mürgiga seonduvaid antikehi. · KAHJUSTATUD E. ATENUEERITUD ELUSVAKTSIINID - kasutatakse nõrgestatud tõvestavaid mikroobe, mis pole võimelised haigust põhjustama, aga suudavad organismis tekitada tugeva B- ja T-rakulise immuunvastuse. Kahjustatud viirusvaktsiinid on andnud paremaid tulemusi, sest viiruse puhul sünteesitakse antigeene raku sees ja humoraalsed AK-d ei saa neid üldjuhul kätte, kuid samas aktiveeritakse tugev T-rakuline i.vastus (Th abiga). Kahjustatud
Vektorid e isepaljunevad süsteemid, kasutatakse tavaliselt bakterite plasmiide või viiruseid- bakteriofaage. Geenide ülekanne- selle mehhanismi puhul on plastiidi geen esmalt duplitseerunud ja geeni üks koopiatest kandub üle tuuma genoomi. Seejärel kaob plastiidi genoomis paiknev duplikaat. Peremeesorganismi patogeeni manustatakse antigeene produtseerivaid geene, vektoritena e geeni kandjatena kasutatakse kas apatogeenseid või atenueeritud viiruseid (bakteriofaage) või baktereid või bakterite plasmiide (geenikandjaks on DNA- molekul). Vajalik DNA- lõik ühendatakse vektoriga ja moodustunud rekombinant- DNA viiakse bakteri rakku, kus vektor asub paljunema tootes lühikese ajaga miljoneid koopiaid meid huvitava st DNA-frgmendist. Vektorina talitlev mikroob paljuneb organismis ja tema genoomis on ekspresseritud ka geenid, mis produtseerivad mõne patogeeni antigeene.
annaabi.ee 
