Kreekasse (teda saatis laevastik). Tähtsamad lahingud Xerxesel olid järgmised: Termopüülide kaitsmine, Salamise merelahing (võideti tänu Themistoklesele), Palataia lahing, mille tulemusena pärslased taganevad VäikeAasiasse ja lõpetavad Kreeka ründamise. Peloponnesosse sõda. Mitmejärgulise võitluse, mida demokraatlik Ateena ja Sparta pidasid 431404 eKr. Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, sealt saadud rahaga ehitasid endale võimas laevastiku ning tänu ateenalaste lollusele said nad endale ka nende laevastiku. Ateena alistati ning Ateena pidi sõltuma Spartast. Vahepeal aga tugevnes Kreekas teiste riikide vastupanu Spartale. Selle läbi õnnestus Ateenal oma laevastik ja kaitsemüürid taastada ning tõusta taas Kreeka tugevate linnriikide sekka.
võidu. Pärast Plataia lahingut taandusid pärslased kõikjalt kreekast ning ei naasnud enam. Ateena mereliit Väike-Aasia ranniku Kreeka linnriikide vabastamiseks moodustatud Egeuse mere äärsete poliste sõjaline liit, mille juhiks said ateenlased. Peloponnesose sõda Mitmejärgulise võitluse, mida demokraatlik Ateena ja Sparta pidasid 431-404 eKr. Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, sealt saadud rahaga ehitasid endale võimas laevastiku ning tänu ateenalaste lollusele said nad endale ka nende laevastiku. Ateena alistati ning Ateena pidi sõltuma Spartast. Vahepeal aga tugevnes Kreekas teiste riikide vastupanu Spartale. Selle läbi õnnestus Ateenal oma laevastik ja kaitsemüürid taastada ning tõusta taas Kreeka tugevate linnriikide sekka.
eemal ja oma elukorraldusega ise toimetulema ning lisaks sellele tegelesid füüsilise treeninguga. Aristokraatliku korra pooldajad pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist. Ateena ühiskond ja valitsemine Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas aristokraatia, kuid poeet ja seadusandja muutis riigikorda, andes vaestele võimalusi riigiasjades osaleda. Ateenalaste orjastamine oli seadusega keelatud. Moodustati Ateena mereliit. Teiste riikide maksude eest tugevdas Ateena oma laevastikku, millega kaeti ka riigi kulud. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, kus otsustati riigi tähtsaimad asjad. Koosolekute vahel korraldas riigiasju 500-liikmeline nõukogu, kes midai allmuma rahvakoosoleku otsustele. Igal aastal eati ametisse 6000 kohtunikku ja nende seast paarisaja liikmelised kohtud(tõmmasti liisku)
toimetulema ning lisaks sellele tegelesid füüsilise treeninguga. Aristokraatliku korra pooldajad pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist. Ateena ühiskond ja valitsemine Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas aristokraatia, kuid poeet ja seadusandja muutis riigikorda, andes vaestele võimalusi riigiasjades osaleda. Ateenalaste orjastamine oli seadusega keelatud. Moodustati Ateena mereliit. Teiste riikide maksude eest tugevdas Ateena oma laevastikku, millega kaeti ka riigi kulud. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, kus otsustati riigi tähtsaimad asjad. Koosolekute vahel korraldas riigiasju 500-liikmeline nõukogu, kes midai allmuma rahvakoosoleku otsustele. Igal aastal eati ametisse 6000 kohtunikku ja nende seast paarisaja liikmelised kohtud(tõmmasti liisku)
Seda võib pidada keemiarelvade eelkäijaks. Lihtsate mürkide kasutamisega ei piirdutud, vaid selles valdkonnas areneneti veelgi ja lihtsatest mürkidest said gaasid. Gaasiga võitlesid spartalased Peloponnosese sõdades, kus nad kasutasid vaenlaste vastu puidu, väävli ja pigi põletamisel saadavat suitsu (Kaup, 2003). Peale selle puhkes Ateenas epideemia, mis tappis tuhendeid inimesi. Arvatakse, et sellega olid seotud ka spartalased, kes mürgitasid ateenalaste kaevud (Johnson). Võib öelda, et mitmekülgsete keemiliste relvade kasutamine on täpselt sama vana kui süstematiseeritud sõjategevus ise. Inimesed, kellel puudusid algteadmised nii keemiast kui bioloogiast, suutsid oma kavalusega tagada selle, et keemiarelvad on ühed kõige populaarsemad relvad tänapäevani. Teadusalased saavutused on olnud ühiskonnale nii kasuks, kui kahjuks. Keemiarelvad on nii palju kasutatud
Katus oli kaetud suurte marmorplokkidega. Skulptuurid ja dekoratsioonid Metoobid, kokku olid neid 92, välja raiutud väga sügavalt. Kui uskuda vanu kirjutisi, siis metoobid dateeruvad aastas 446-440 eKr. Skulptor Kalamis oli nende peamine kujundaja. Ida poolsed metoobid kirjeldavad ja kujutavad Gigantomahhiat (Olümpose jumalate sõda gigantide vastu). Läänepoolsed kujutised räägivad vaatajatale Amazonamahhiast (Ateenalaste sõjast Amazonaste vastu). Osa lõunapoolsetest metoopidest on nüüdseks kadunud, kuid nagunii võib välja lugeda kujutistest, et tegu on Kentauromahhiaga (sõda pool inimeste, pool hobuste kentauridega). Põhjapoolsed metoobid on väga halvasti säilinud, kuid tõenäoliselt on seal kujutatud Trooja sõda. Metoop Kentaromahhiast Friis, kõige iseloomulikum asi Parthenoni puhul on see, et ümber tsella jookseb pikk friis, mis pärineb aastatest 442-438 eKr. 2
Ateenalased vaatasid sporti kui viisi oma isiksust läbi oma keha treenida (ideoloogiaks oli "ilu ja harmoonia"), tehes oma keha ilusamaks ja harmoonilisemaks uskusid nad end tegevaks lähedasemaks oma jumalatega. Paljud kreeka noorukid treenisid oma gymnasion'i või palestra (võitluskunstide kool) juures. Sellest ajastust on pärit palju skulptuure ja vaasimaale, mis kujutavad kreeka atleete nende treenitud kehadega. Hilisemal ajal, eriti pärast võitu pärslaste üle, võis ateenalaste iseloom muutuda vastutustundetu vabaduse ja individualismi poole. Sportlased muutusid üha rohkem professionaalideks ja inimestele meeldis enam vaadata proffe võistlemas kui ise osaleda. Hellenismi hakkas levitama Aleksander Suur, erandiks polnud ka võitluskunstid. Kreeka spordile on väga iseloomulikud gymnasion'i ja palestra kui vastavate spordikoolide levik ning oliivõli kasutamine kehale määrimiseks
lahingus Teeba pärast. Onu Kreon, Iokaste vend, valitseb Teebat. Tema jäikuse tõttu hukkub õetütar Antigone, samuti poeg Hamion ja naine Eurydike. 4. Euripidese maailmavaade ja tema "Hippolytos" Ateenas hakkas populaarseks muutuma sofistide liikumine. Sofistika ehk vaimu seisund. Sofistid olid Ateenas professionaalsed polemistid: tehniline vaidlus, vaidluskultuuri areng. Ateenasse jõuab Sokrates, kes kehastab vaidluskultuuri. Kolmas suur traagik oli Euripides. Ateenalaste arvates esitas Sokrates Euripidese näidendite pähe oma teoseid. Samas Sokratese mõju Euripidesele on vaieldamatu. Sokrates leiutas individuaalse moraali. Euripides aga avastab maailmast kaose, see kaos valitses ka jumalate maailmas, teda huvitas ka individuaalne psühholoogia. Teda mõjutasid psüühilised aspektid. Euripides pani ühe tegelase sees põrkuma kaks vastandlikku tunnet. Enne seda oli tegelane terviklik isik
Ateena oli oma rahvaarvult kõige suurem linnriik, sparta aga suhtarvuna kõige suurem riik . Heloote oli seal suhtarvuna rohkem , heloodid olid spartas enamuses , neid on peetud kõige suuremaks mittevabade kihiks klassikalises kreekas. Ateenas olid orjad eraomanduses vallasvaraga võrdsustatud objektid, kes olid enamasti võõrad, mittekreeklased. Heloodid olid reeglina kohalikud maaelanikud ning nad ei olnud eraomandis, vaid olid riigi omanduses. Orjade funktsionaalsusest on ka ateenalaste puhul räägitud. Väidetavalt demokraatia arenes tänu orjusele, kus ateenalased ei pidanud tegelema igapäevaste töödega, vaid said arendada poliitikat ja religiossete toimingutega. Helootide õiguslikolukord segane. Ateenlasi ajas segadusse see, kuid orjad said olla kreeklased ( heloodid olid koralikud mittevõõrad) ning ka see kui Messenia orjad vabanesid massiliselt. Heloodid jäid täielikult kohalikuks elanikkonnaks
Rahutud piirkonnad olid kreeklased, kes ei leppinud pärsia ülemvõimuga eiriti kunagi.Ülestõuse Väike-aasia lääneosas kus oli Lydia ja Frygia. Veel õükspiirkond oli Egiptus väga raske hallatav Pärsia jaoks, ei leppinud pärsia ülemvõimuga, mässas ja oli edukas ka nendes vastuhakkudes 525 justkui algas 331.332 kui Alexander Suur võttis ta üle. Seal vahepeal oli Egiptus pigem ikka poolenisti sõltumatu. Sellest omakorda kujunes liitlaste suhe ateenalaste ja egiptlaste vahel. See riik oli suhteliselt stabiilne ja kestis peaaegu 200 aastat, erakordselt suur,ülekaalukamalt suurim mida varem maailmas nähtud.Stabiilsust lõhkusid pigem dünastia sisemised tülid. Venatapu sõjad, mis tulid peaaegu iga võimu vahetusega. Pärsia riik arendas teede ehitust, strateegiline eesmärk, ühendada julgeoleku kaalutlustel maavaldusi. Pärsia riigi sõjaline korraldus Sõjavägi koosnes paljudest rahvadest
annaabi.ee 
