Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse jope, kiiver ja kaitseprillid, kuna mõnel korral oli mul vaja tööpiirkonnas liikuda ja ohutustnõuetest peetakse seal rangelt kinni, samuti ei tohi võõrad isikud Tehnikatööstuse alal viibida ja riiete järgi tuntakse omad töötajad ära. Tegelesin põhiliselt telefonile vastamise, dokumentide ja tellimuslehtede koostamisega ning tööliste kaartide täitmisega. Osad dokumendid viisin vajadusel ühest majast teise ning arhiveerisin. Kõned olid asutusesisesed, seega klientidele ma vastama ei pidanud, ainult kaastöötajatele. Enamus dokumente, mida koostama pidin, olid nõudelehed, mis tuli koostada poest saadud saatelehtede järgi ning vahel oli vaja neid koostada laost võetud esemete kohta, mis omakorda nõudis veidi süvenemist ning ka õigete koguste ja hindade arvutamist. Vastavalt vajadusele jagati töölistele ka uusi töörõivaid. Mina jagasin neile kindaid, saapaid, kiivreid ja mütse,
ja põhiväärtused kehtivad ka Eestis. (RKL 17.2.2003.a nr 3-4-1-1-03). • NB: 1.12.2009 jõustus Lissaboni leping! Miks on tähtis, et “hea haldus” on põhiõigus? PS § 14: Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Milliseid meetmeid riik peab võtma hea halduse tagamiseks (põhiõigusest tulenev kaitsekohustus)? • Seadused • Halduseeskirjad (asutusesisesed juhised, millega täpsustatakse seaduste rakendamise praktikat) • Eetika • Kvaliteedijuhtimine? • Teenusstandardid? Haldusõiguse reform hea halduse põhimõtete tagamiseks 1.jaanuaril 2002 jõustusid: • haldusmenetluse seadus – eesmärk on isiku õiguste kaitse tagamine ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. • asendustäitmise ja sunniraha seadus
kaasaja edukuse võtmesõna. Seda kasutades saab ettevõte koondada tähelepanu põhitegevusele ning osta soovitud ala spetsialistidelt teenuseid, mis ei kuulu otseselt põhitegevuse hulka. Takistavad: väärarvamused- kõik, mis ise tehtud, on parim; kontrolli kaotus protsessi üle ning sellest tulenevad riskid; ettevõtte vähene innovaatilisus; ümberkorralduste keerukus ja maksumus; sobivate pakkujate puudumine, personali toetuse puudumine(ülekandmisega on seotud märkimisväärsed asutusesisesed struktuurimuutused); lepingu sõlmimine osapoolte vahel on keeruline, aeganõudev ja seotud riskidega. Ohud: sõltuvus välisest partnerist-ise ressursse ja oskusteavet mitte omades võib partneri loobumisel tekkida ajutine erialane tühik; oskusteabe kaotus- funktsiooni taastamine ettevõttes on raskendatud; planeerimise ja kvaliteediriskid- kui osapool ei pea kinni tähtaegadest või pakub teenust madala kvaliteediga; esikohal vaid tootmise kulujuhtimine-
õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA: 1 Põhiseadus ehk konstitutsioon 2 Seadused 3 seadlused 4 Vabariigi Valitsuse määrused 5 Ministrite määrused ja riiklikud eeskirjad 6 Kohaliku omavalitsuse määrused-eeskirjad-otsused 7 Asutusesisesed eeskirjad-otsused 5. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus (on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.): Kui seaduses ei sätestata seaduse jõustumise päeva, siis jõustub seadus PS § 108 korras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva. Määrus (on täidesaatva võimu poolt seadusliku volituse alusel antud õiguse üldakt
6. ASUTUSE SISENE DOKUMENTIDE KOOSKÕLASTAMISE KORD 6.1. Asutuste vahel kooskõlastatakse dokumendid kirjalikult või muul viisil vastavalt õigusaktidele. 6.2. Asutusesisest kooskõlastust nõudvad dokumendid vaadatakse juhataja poolt läbi hiljemalt viie tööpäeva jooksul. 7. ASUTUSESISENE DOKUMENTIDE TEATAVAKSTEGEMISE KORD 7.1. Asutuses sõltub dokumentide teatavaks tegemise viis dokumendi sisust ja koopiasaajate hulgast. 7.2. Asutusesisesed dokumendid tehakse teatavaks infostendil. 7.3. Käskkirjad, töölepingud ja teatised, mis sisaldavad personaalseid töökohustusi (- ülesandeid) edastatakse töötajatele allkirja vastu. 8. DOKUMENTIDE ALLKIRJASTAMISE JA AMETLIKU KINNITUSEGA TÕESTAMISE KORD 8.1. Õigusaktid ja protokollid allkirjastatakse ühes eksemplaris, kui seadusest ei tulene teisiti. 8.2. Lepingute ja aktide puhul allkirjastatakse vajalik hulk eksemplare. Näidates
Regist uueti, saadetakse ära. Kronoloogiliselt kausta. 9. Millised dokumendid ei kuulu registreerimisele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute dokumendiregistris? ei registreerita- allkirjastamta kirjad, anonüümne kiri, valele aadressile saadetud kiri 10. Nimeta olulisemad asutusesised asjaajamise korraldamist reguleerivad normdokumendid. Kirjelda lühidalt iga dokumendi olulisust (teie arvates) ja eesmärki. Asutusesisesed õigusaktid/ normdokumendid 1) Asjaajamise kord või dokumentide süsteem või kvaliteet juhtimise süsteem 2) Arhiivi ohuplaan 3) Teabenõuete menetlemise plaan Iga dokument omab väärtust, kuna sisaldab asutuse jaoks olulist teavet ja tõestab asutuse ülesannete ja kohustuste täitmist. Mida suurem on asutuse sõltuvus teabe olemasolust ja kättesaadavusest, seda kõrgemad on asutuse nõuded dokumentide haldamisele. Haldamist reguleeritakse erinevate normatiivaktidega
Isikuarhiivide korrastamine, 2007 Mittetulundusühingute arhiivide korrastamine, 2007 Arhiivimaterjalide eksponeerimine, 2006 Soovitused tugifunktsioonide dokumentide hindamiseks, 2006 Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus, 2006 Ohuplaani koostamine, 2005 Digitaalse info hävitamine ASUTUSESISESED Dok. Halduse ALUSDOKUMENDID: ASJAAJAMISKORD: alusdok. Asutuse asjaajamise ja dh korraldamiseks. Kehtestab asutuse juht, selles määratakse vastutusalad. DOKUMENDILOETELU: asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või Saadud dok. haldamiseks dok.loetelu , mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi, Säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi. ORGANISATSIOONI TEGEVUSE LIIGITAMINE: Dok. pannakse funktsiooni järgi sarja,
organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule Kohtumised Vestlused ametikohtumiste lihtsaim liik, mille käigus vahetatakse teavet, esitatakse ja kuulatakse seisukohti, planeeritakse edaspidist tegevust. Kokkuleppeid ei sõlmita. Läbirääkimised probleemidele lahenduste otsimine ja püüe sõlmida kirjalikke kokkuleppeid. Nõupidamised/koosolekud osa võtab enamasti rohkem inimesi, võivad olla nii asutusesisesed kui hõlmata mitme asutuse esindajaid. Ettevalmistused kohtumisteks Vajalik on selgelt sõnastada eesmärk! Arutlusele tulevad küsimused peavad olema määratud ja ette teada Jagatakse ülesanded, vestlusteemad Töötatakse välja töö- ja päevakorra projektid, valmistatakse ette vajalike dokumentide algmaterjalid, lepingute ja otsuste projektid Jutupunktid ja positsioonipaberid Lepitakse kokku peamised seisukohad, kohtumise taktika, läbirääkimiste meetodid ja võtted
4) Juhendid 5) Ministri määrused ja käskkirjad 6) Kohalike omavalitsuste määrused Seadused 1) Arhiiviseadus 2) Avaliku teabe seadus 3) Isikuandmete kaitse seadus 4) Raamatupidamise seadus 5) Töölepingu seadus 6) Digitaalallkirja seadus 7) Andmekogude seadus 8) Tõestamisseadus 9) Haldusmenetluse seadus 10) Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Standardid 1) EVS 8:2000 (infotehnoloogia reeglid eesti keele kuultuuri keskkonnas) 2) Hea dok ja arhiivi juhised Asutusesisesed õigusaktid/ normdokumendid 1) Asjaajamise kord või dokumentide süsteem või kvaliteet juhtimise süsteem 2) Arhiivi ohuplaan 3) Teabenõuete menetlemise plaan Digitaalne asjaajamine Amphora Amphora võimaldab digitaalset dokumendihaldust ja asjaajamist. Amphora on juhtivaid digitaalse asjaajamise tarkvarasid Eestis. Tarkvara on loodud kasutajate vajadustest lähtuvalt ning mitmete funktsionaalsuste arendus on toimunud kasutajate tellimusel. Postipoiss
mõjuvad soovitused tõsiselt võetavatena. (vt Kliendi tüübid) Teeninduse (ja paljuski organisatsiooni taset) saavad kliendid kirjeldada ainult läbi tunnete, mis neil tekkisid asutuse esindajaga suheldes. Efektiivne klienditeenindus nõuab järjepidevat käitumist igalt töötajalt (kes kliendi silmis ongi asutus). Tavapäraselt mõistame kliendi all inimest, kes tuleb asutusse väljastpoolt. Tegelikult pole sugugi vähem olulised asutusesisesed kliendisuhted, milles organisatsiooni kõik töötajad osalevad teenindaja ja kliendi rollides: sekretärid pakuvad sekretäriteenust, koristaja puhastusteenust, raamatupidaja raamatupidamisteenust jne. Sagedamini märgitud tegevused ja omadused (küsitluste tulemustel), mida klient teenindajalt ootab on · Teenindusvalmidus Positiivne suhtumine klientidesse ja töösse Kliendi usaldamine ja väärtustamine
annaabi.ee 
