Trigerid Trigerid (RS,JK,MS,D,T) - - . . : "0" "1" . . . . - ., S R. RS RS- 1 R - 0, S - 1. . S R Qt-1 0 0 Qt 0 1 0 1 0 1 1 1 _ RS- . 0. . RS- , S R, . 1 . 1. - -. - . 1 , . R Qt+1 0 Qt 1 Qt - C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. Konveier protsessoris ja mälus PROTSESSOR: : 1. (. Instruction Fetch); 2. (. Instruction Decode) (. Register fetch); 3. (. Execute); 4. (. Memory access); 5. (...
.................................................. 18 3. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne.......................................................18 14. PILET.........................................................................................................................................18 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. ................................................................18 2. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu................19 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction).......................................................... 19 15. PILET.........................................................................................................................................19 1. Multipleksor, demultipleksor................................................................................................... 19 2. Konveier protsessoris ja mälus. ................
korral lisa. Mitmest pangast koosneval mälul võivad järjestikused pesad olla järjest ühes pangas ja siis edasi samuti järgmises. Vaheldamise korral on aga järjestikused aaressid erinevates pankades. Vaheldamine võimaldab järjestikulistelt aadressidelt lugemisel/kirjutamisel käivitada konveieri. Pilet 10 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Vaata Pilet4 2. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction). Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. Pinumälu - LIFO e. "last in, first out". registrisse viimasena kantud andmed saab esimesena välja Realiseeritud nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu - FIFO e. "first in, first out". registrisse esimesena kantud andmed saab esimesena välja.
mälumaatriksi aktiveeritud rea järjestikustes veergudes. ExtendedDataOutput DRAM – väljundis olev puhver lubab alustada uut pöördumist enne eelmise lõppu Synchronous DRAM – jaguneb mitmeks pangaks, milledes saab iseseisvalt infot refreshida, sünkroonne süsteemi kellaga, genereerib ise järjestikused aadressid Rambus DRAM – multibank DRAM + liideslülitus, edastab infot nii esi kui tagafrondist, kiire Content Adressable Memory, CAM – assotsiatiivmälu Double Data Rate DRAM – edastab infot nii esi kui tagafrondist SIMM – 72 klemmi DIMM – 168 klemm 24.RAID ja SSD kettad. 25.Analoog ja digital info. Analoog liides (DAC, ADC) Lained (võnked) ja elektromagnetväljad on analoogkujul, st. nad on sujuvate võngete pidevad signaalid. Lained vees, helid, valgus, elektromagnetism ja praktiliselt ka kõik muu, millega puutume kokku looduses, on analoogkujul. Samuti ka elektrivool
Tsüklite puhul võib tekkida vajadus pöörduda suurel hulgal kordadel põhimälu poole, mis vähendab vahemälu mõjusust. Assotsiatiiivne vahemälu ei ole jagatud segmentideks. Aadress koosneb kahest osast, ploki aadress ja sõna aadress. Assotsiatiivse vahemälu puhul võib vahemälus olla ükskõik milline plokk põhimälust. Plokid ei ole järjestatud, nii nagu otsevastavuses. Kui protsessor pöördub mõne ploki poole siis pole teada, kas ta on vahemälus ja kui on siis kus ta asub. Assotsiatiivmälu on selline mälu, kus pöördumine sõna poole ei toimu aadressi järgi vaid sõna ühe osa sisu järgi. Soovitakse leida sõna teis osa või aadressi. Sõna sisu järgi otsimine toimub väga kiiresti sest sõnu otsitakse läbi paralleelselt. Sel juhul on protsessori aadressist teada, millise ploki poole protsessor pöördub ja kontrollitakse kas kuskil vahemälus on selline aadress. Kui on siis saadakse juba vajalik sõna. Kui ei siis pöördudakse põhimälu poole
ExtendedDataOutput DRAM väljundis olev puhver lubab alustada uut pöördumist enne eelmise lõppu. Synchronous DRAM jaguneb mitmeks pangaks, milledes saab iseseisvalt infot refreshida, sünkroonne süsteemi kellaga, genereerib ise järjestikused aadressid. Rambus DRAM multibank DRAM + liideslülitus, edastab infot nii ees kui tagafrondist, kiire. Content Adressable Memory, CAM assotsiatiivmälu. Double Data Rate DRAM edastab infot nii esi kui tagafrondist.SIMM 72 klemmi, DIMM 168 klemmi. Dünaamiliste muutmälude eeliseks on väike hind ja võimsustarve. Neid saab valmistada väga suure integratsiooniastmega, mis võimaldab toota suure mälumahuga kiipe. Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. Kõigi muutmälude üheks oluliseks puuduseks on salvestise
Kui aga ei lange kokku, asendatakse vastav grupp teisega. Vajadusel (kui protsessor on antud gruppi midagi kirjutanud) kopeeritakse asendatav grupp ka põhimällu. Assiotsiatiivne vahemälu Assotsiatiivne vahemälu ei ole jagatud segmentideks. Endiselt onolemas grupid. Nüüd võib vahemälus olla ükskõik milline grupp mälust. Otsimine vahemälust tiomub grupi numbri järgi. Grupid ei ole järjestatud ja seepärast kasutatakse assotsiatiivmälu. Vastavast mälust on juttu mälude teema juures. Siin on vähem vaja põhimälu poole pöördumisi, kuid mälu ise on kallim (rohkem transistore biti kohta). Otsevastavusega vahemälu korral oli alati teada, milline grupp tuleb asendada. Assotsiatiivse vahemälu puhul tuleb see otsustada kontrolleril. Kasutusel on terve rida vastandlikke strateegiaid. Assotsiatiivse vahemälu uuendamise strateegiad : ·LRU -Least Recently Used ·LFU Least Frequently Used
Vahemälu ülesehitust selgitab järgmine joonis. Protsessoriga seotud peitmälu RAM on tänapäeval tegelikult väike (näiteks 4 või 8 kilobaiti), kuid kiire staatiline muutmälu, kus teatava protseduuri tulemusel hoitakse põhimälu nende pesade sisu, mida CPU kõige sagedamini vajab. Sildimälu sisaldab nende pesade otsinguks (võrdluseks) vajalikke aadresse. Lihtsuse mõttes vaatame juhtu, kus selleks sildmimäluks (kataloogimäluks) on assotsiatiivmälu, mille erinevus tavapärasest aadressmälust seisneb selles, et tema poole pöördutakse sisu, mitte aadressi järgi. Kui assotsiatiivmälu sisendisse antav võrdluskood ühtib mõne tema pesa sisuga, siis tekitatakse tema väljundis ühtivussignaal ja antakse välja vastav aadressisignaal. Selle signaali abil pöördutakse seejärel peitmälu RAM- I poole ja toimub kiire andmete lugemine ja ülekanne protsessorile andmesiini kaudu. Kui aga ühtivust ei teki,
28. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)[1] 29. Katkestused arvutis (Intrrupt) [1] 30. Protsessori üldstruktuur[1] 31. Optilised mäluseadmed[1] 32. Magnetmäluseadmed[1] 33. Klaviatuur[1] 34. Mälu hierarhia arvutis[1] 35. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving)[1] 36. Printerid[1] 37. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine[1] 38. Koodimuundur[1] 39. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu[1] 40. Puudutustundlik ekraan[1] 1. Loendurid[4] *Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeemi. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. *E sisend- ,,enable" sisend, mis lubab loendamise. *Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendureid veel:
.............................................................................................. 18 12. Magnetmäluseadmed (208-213)............................................................................................ 19 13. Optilised mäluseadmed (CD-ROM, holograafiline mälu) (213-217) ................................... 21 14. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu (Stack) (217-224) ................................ 22 15. Erineva pöördumisviisidega mälud: LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu (217-226) ..................................................................................................................................... 23 16. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine) (241-248) ................................. 24 17. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB) address bus, data bus, control bus (250-260) ............. 26 18. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid (265-282)29 19
Eelised on: 1) saadakse väga täpselt orienteeritud kristallstruktuur. 2) Samaaegselt kristalli kasvatamisega on võimalik sisse viia lisandeid, et nende sisaldus on ühtlane. 3) ON võimalik saada üle kolme erineva juhitavusega kihi. Metalliseerimine nimetatakse metallikihi pealekandmist pärast seda, kui kõik struktuurid on loodud, sellest kihist moodustatakse elementidevaheline juhtmestik. Erinevate pöördumisviisidega mälud: LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. Pinumälu - LIFO e. "last in, first out", on mälu poole pöördumis viis, registrisse viimasena kantud andmed saab esimesena välja võtta. Tegemis on protseduuriga, mis tegeleb andmestruktuuride loeteluga, kus järjest kantakse andmeid registrisse, mis uuesti pealt järjest vastavalt vajadusele välja võetakse. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte binaarkujul olevat viita arvuti mälupiirkonnale, kust register algab.
LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks. LCD kahe soontega klaasplaadi vahel on vedelkristallid, mis juhivad valgust. Vedelkristallid võtavad soontega sama suuna ning kuna sooned on risti, siis tekivad keerdunud ahelad. Kui lasta valgust läbi, siis oleks polarisatsioon 90 kraadi. Kui nüüd vedelkristalli mõlemale poole panna elektroodid ja juhtida sealt läbi pinge, siis oleks polarisatsioon endine. Luues 3-kihilise elemendi -> filter (0 pol) valgusallikas vedelkristall filter (0 pol) ja juhtides sealt läbi pinge, siis ei laseks filter valgust läbi. Kui pinge maha keerata, siis oleks polarisatsioon jälle 90 kraadi. LCD kuvarid vajavad valgusallikat. Nt: ekraanitagune peegel (kelladel), ekraanitagune aktiivne valgusallikas, kombineeritud. LED valgusallikaks valgusdiood, mis võimaldab teha õhemaid ekraane (nt läpakas). LEDil halvem kvaliteet, kui LCD, nt väga heleda valguse korral ekraani raske näha. ...
mälumaatriksi aktiveeritud rea järjestikustes veergudes. ExtendedDataOutput DRAM väljundis olev puhver lubab alustada uut pöördumist enne eelmise lõppu Synchronous DRAM jaguneb mitmeks pangaks, milledes saab iseseisvalt infot refreshida, sünkroonne süsteemi kellaga, genereerib ise järjestikused aadressid Rambus DRAM multibank DRAM + liideslülitus, edastab infot nii eis kui tagafrondist, kiire Content Adressable Memory, CAM assotsiatiivmälu Double Data Rate DRAM edastab infot nii esi kui tagafrondist SIMM 72 klemmi DIMM 168 klemmi PÕHIMÄLU 23. Püsimälud: Maskiga programmeeritav ROM Progtammeeritav ROM fuse-maatriks tehnoloogia Kustutatav püsimälu Erasable ROM transistoris ujuvpais, mis ei lase laengul välja imbuda. Kustutatakse UV-kiirgusega ujuvpaisul olev laeng hajub Mälu jaotatakse moodulitesse, millest lugemiseks tuleb aktiveerida vastav ChipSelect sisend
Elektrotehnikas vastab ühele bitile elektriahela olek: elektrivool on olemas (lüliti on sisse lülitatud) või elektrivoolu ei ole (lüliti on välja lülitatud). Elektroonikas vastab ühele bitile pooljuhtmälu pesa ehk triger, millel on ainult kaks olekut. Pooljuhtmälu jaguneb mittesäilivaks ja säilivaks mäluks. Mittesäilivad mälud on staatiline RAM ja dünaamiline RAM, säilivad mälud on ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja FlashEPROM. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. Pinumälu First In Last Out Käsud Push & Pop, mis viivad kirjutamise-lugemise viidad ühe võrra edasi-tagasi. Realiseeritud nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu First In First Out reversiivne nihkeregister, kirjutatakse ühest otsast, loetakse teisest otsast. Suvapöördusmälu vastavalt aadressile saab otse vastava mälupesa kätte Jadapöördusmälu tuleb lugeda terve seeria eelenvaid andmeid, mille hulgast leida õige data.
mälumaatriksi aktiveeritud rea järjestikustes veergudes. ExtendedDataOutput DRAM väljundis olev puhver lubab alustada uut pöördumist enne eelmise lõppu Synchronous DRAM jaguneb mitmeks pangaks, milledes saab iseseisvalt infot refreshida, sünkroonne süsteemi kellaga, genereerib ise järjestikused aadressid Rambus DRAM multibank DRAM + liideslülitus, edastab infot nii eis kui tagafrondist, kiire Content Adressable Memory, CAM assotsiatiivmälu Double Data Rate DRAM edastab infot nii esi kui tagafrondist SIMM 72 klemmi DIMM 168 klemmi PÕHIMÄLU 23. Püsimälud: Maskiga programmeeritav ROM Progtammeeritav ROM fuse-maatriks tehnoloogia Kustutatav püsimälu Erasable ROM transistoris ujuvpais, mis ei lase laengul välja imbuda. Kustutatakse UV-kiirgusega ujuvpaisul olev laeng hajub Mälu jaotatakse moodulitesse, millest lugemiseks tuleb aktiveerida vastav ChipSelect sisend
mis näitavad operandide asukohta ja tulemuse salvestamise kohta põhimälus. Mälus saab näidata kahe operandi ja resiltaadi asukohta. Nõuab 12 pöördumist mälu poole. 1.5 aadressiga arvuti (Käsukood (OPCode)Aadress 1, lühike aadress) – 1.5 aadressiga arvutis saab olla käsukoodiga kaasas üks pikk mälu aadress ja teine lühike aadress, mis viitab registrimälu registrile. Pilet 10 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. (p4) 2. Erineva viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction). Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summator on loogikaskeem kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Eristatakse kahte summatorit:
välja. Seda meetodit võib ette kujutada klassikalise nihkeregistri töö mudeli abil: ühest otsast laetakse registrisse kahendväärtusi ja teisest otsat väljuvad sisenemise järjekorras. Kahe pordiga mälu (Dual-ported RAM) võimaldab samaaegselt ühe aadressi järgi kirjutada ja teise järgi lugeda. NT: videomälu puhul protsessori poolel kirjutatakse kujutise infot mällu ja teiselt poolelt ilmub kujutis ekraanile. Assotsiatiivmälu (Content-Adressable Memory) võimaldab otsida infot sõna sisu järgi ja teada saada teine osa sõnast või tema aadress. 3. SIIRETE (HARGNEMISTE) ENNUSTAMINE (BRANCH PREDICTION) Skeem üritab ära arvasta, kas andmeid tuleks sisse lugema hakata uuest mälu asukohast, millele masinkoodi tingimuslause viitab või jätkata vanast (juhul, kui siiret ,,ei võetud"). Kui siirde ennustamise suhtes otsustatakse
viited, mis tekivad nooremates järkudes. Paraleelülekanne on oluliselt kiirem. Paralleelülekande puhul kasvab funktsioonide pikkus väga kiiresti ja suurema järgulisuse puhul ei saa paralleelülekannet kasutada. Kiire ülekanne on järjestikuse ja pralleelse ülekande kompromisslahendus, mis on kõige levinum summaatori ülekandemeetod. Kiire ülekande skeem arvutab ülekannete väärtused eraldi avaldiste järgi. 2. Erineva pöördus viisiga mälud: FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. FILO Pinumälu (Stack) on mälu, kus viimasena loetakse välja esimesena salvestatud sõna. Seejuures hoitakse alles ainult pinumälu osutit ehk viimasena salvestatud sõna aadressi. Varem salvestatud sõnu saab lugeda siis, kui hiljem salvestatud sõnad on juba loetud. Pinumälu ehk stacki juures nimetatakse kirjutamist PUSH operatsiooniks ja lugemist POP operatsiooniks. FIFO Puhvermälu on mälu, kust esimesena lotakse välja esimesena salvestatud sõna
....................................20 X............................................................................................................................................. 21 1 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. VT IV piletit......................................21 2.Erineva pöördusviisiga mälud: FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu..............21 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction). VT I piletit................................21 XI............................................................................................................................................ 21 1. Multipleksor, demultipleksor. VT VI piletit........................................................................21 2. Konveier protsessoris ja mälus. VT I piletit...................................
9. Optilised mäluseadmed. 10. Vahemälu ( Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogum assotsiatiivne). 11. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. 12. Klaviatuur. SILVER 13-18 13. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD). 14. Printerid ja värviline trükk. 15. Magnetmäluseadmed. 16. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad 17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27
o. sünkroonne, järjestikuste addresside poole põõrdumisel genereerib järgnevad aadressid ise (burst) ja sisemiselt jagatud kaheks või neljaks pangaks. See võimaldab ühe panga poole pöördumisel teises infot uuendada (refresh). Rambus DRAM (RDRAM) Kiire sünkroonne mälu. Koosneb Multipank DRAM (MDRAM)-idest, millele on lisatud täiendav liidestuslülitus. Edastab infot nii esi- kui tagafrondist. Content Adressable Memory (CAM) - assotsiatiivmälu. Double Data Rate DRAM (DDR DRAM) SDRAM-i edasiarendus. Edastab infot nii esi- kui tagafrondist. SIMM Single Inline Memory Module (72 klemmi) DIMM Dual Inline Memory Module (168 klemmi) · Püsimälu (ROM - Read Only Memory) Püsimälu kasut. programmide ning andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja lugemiseks. Püsimälud jagunevad ühekordselt programmeeritavateks ja ümberprogrammeeritavateks püsimäludeks.
o. sünkroonne, järjestikuste addresside poole põõrdumisel genereerib järgnevad aadressid ise (burst) ja sisemiselt jagatud kaheks või neljaks pangaks. See võimaldab ühe panga poole pöördumisel teises infot uuendada (refresh). Rambus DRAM (RDRAM) Kiire sünkroonne mälu. Koosneb Multipank DRAM (MDRAM)-idest, millele on lisatud täiendav liidestuslülitus. Edastab infot nii esi- kui tagafrondist. Content Adressable Memory (CAM) - assotsiatiivmälu. Double Data Rate DRAM (DDR DRAM) SDRAM-i edasiarendus. Edastab infot nii esi- kui tagafrondist. SIMM Single Inline Memory Module (72 klemmi) DIMM Dual Inline Memory Module (168 klemmi) Püsimälu (ROM - Read Only Memory) Püsimälu kasut. programmide ning andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja lugemiseks. Püsimülud jagunevad ühekordselt programmeeritavateks ja ümberprogrammeeritavateks püsimäludeks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
