· Migrantide rahaülekanded kodumaale · Tööjõu defitsiidi tingimustes tõusevad osadel erialadel palgad · - väheneb tööealiste inimeste arv · - võib tekkida sooline disproportsioon · - kaotatakse haridusinvesteeringud Sihtriikidele: · Väheneb vajadus teatud eriala inimesi ise välja koolitada · Tööjõu odavnemine · Sündimuse suurenemine · Tarbimise kasv · - tööpuuduse suurenemine · -suurem surve sotsiaalsfäärile · -assimileerumise tõrked suurendavad võõrandumist ning soodustavad kuritegevuse ja getostumise kasvu; kasvab kultuurikonfliktide oht
Kuid märkimisväärne osa maailma umbes 15 miljonist ungari, 5 miljonist soome ja ühest miljonist eesti keele kõnelejast elab väljaspool oma päritoluriiki. Ülejäänud rahvastest ähvardab mitmeid oht assimileeruda oma koduriigi domineeriva kultuuri ja keele hulka. Neli uurali rahvast liivlased, vadjalased, isurid ja eenetsid (Jenissei samojeedid) aga ongi iseseisva rahvana juba praktiliselt kadunud ja nende puhul ei saagi enam rääkida assimileerumise ohust. Neist on alles ainult üksikud, peamiselt vanemaealised esindajad. Rahvused: Soome-ugri keeli kõnelevad rahvad, Ida-Euroopa metsavööndi vanimad teada olevad asukad, elavad põhiliselt ( peale ungarlaste ) Läänemerest Obi jõgikonnani. Ugri rahvad on: · handed · mansid · ungarlased Läänemere-soome rahvad on: · liivlased · vadjalased · isurid · vepslased · karjalased · soomlased · eestlased Usund:
mõistete, abstraheerimiste, ootuste, veendumuste ja stereotüüpide verbaliseeritud maailmas, mida enamik inimesi ajab segamini tegeliku maailmaga. Käitumiselt on sellised inimesed loomlikumad , vabamad, vähema tõkestatuse ja enesekriitikaga. Neil on justkui õnnelike ja turvaliste laste loovus, mida Maslow nimetab ,,teiseks naiivsusseks". Nende taju ja väljenduslikkuse süütus põimub elutarga vaimsusega. See on kõigile või enamikule inimstele kaasa antud potents, mis väga sageli assimileerumise käigus kaob, mattub või takerdub. Maslow leiab, et ennast teostavatele loomingulistele inimestele on omane esmapilgul vastanditena tunduvate ebakõlade kokkusobitamine, mida ta nimetas dihhonoomiate lahendamiseks. See tähendab, et suur kunsnik on võimeline panema tervikuks kokkupõrkuvaid värve, üksteisega võitlevaid vorme, igat sorti ebakõlasid. Seda teeb ka suur teoreetik, kui paneb kokku mõistatuslikke ja vastuolulisi fakte nii, et me näeme, et need tõesti kokku kuuluvad
c) algdokumenti, mis tuleb vastavalt olukorrale ümber kujutada. 86. ,(Terve mõistus" majanduspoliitiliste probleemide lahendamisel a) tuleneb kogemustest, mis on paratamatult seotud kultuuriga; b) tuleneb erialasest ettevalmistusest; c) tuleneb üldharidusest. 87. Lääneriikides a) on töötajad kohusetundlikumad ja töökamad kui Jaapanis; b) seostub töömotivatsioon nõrgalt töötasuga; c) on töötasul suur tähtsus töömotivatsiooni kujundamisel. 88. Osalise assimileerumise puhul a) inimesed jagunevad kaheks: 1) immigrantide esimene põlvkond; 2) immigrantide teine ja kolmas põlvkond; b) inimesed jagunevad kaheks: 1) keelt valdavad; 2) keelt mitte valdavad. c) inimene jaotab kultuurisfäärid kaheks: 1) tööl; 2) kõdus ja sõprade ringis. 89. Religiooni kommunikatiivne funktsioon tähendab seda, et a) religioon liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse; b) avaldab usklikele positiivset mõju, annab neile lohutust ja tröösti;
c)võrdsete sissetulekutena. 95.Neli kõige olulisemat otsustusinstitutsiooni on a)parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, avalik-õiguslikud omavalitsusinstitutsioonid; b) parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, riigikohus; c)parlament, valitsus, ametiühingud, tööandjate liidud. 46.Nõudluse kasv a)suurendab ettevõtetevahelist konkurentsi; b)vähendab ettevõtetevahelist konkurentsi; c)ei mõju ettevõtevahelisele konkurentsile. O 88.Osalise assimileerumise puhul a) inimesed jagunevad kaheks: 1) immigrantide esimene põlvkond; 2) immigrantide teine ja kolmas põlvkond; b)inimesed jagunevad kaheks: 1) keelt valdavad; 2) keelt mitte valdavad. c) inimene jaotab kultuurisfäärid kaheks: 1) tööl; 2) kõdus ja sõprade ringis. 113. Otsustuskeskkonna Õiguslik-institutsionaalsed tegurid on a)justiitsministeerium, kohtusüsteem; b) parlament, valitsus; c)seadused, määrused. 114. Otsustuskeskkonna ühiskondlikud tegurid on
Rahvapärases usuelus tähtsam piir mitte kristliku ja mitte-kristliku, vaid inimliku ja ambivalentse teispoolsuse (metsikus, surmavald) vahel, kus kristlikud ja paganlikud elemendid võivad asuda mõlemal poolel. Piiride (taas)kehtestamine rituaalides. – näiteks itkemine haual – äratatakse surnu, kurdetakse muresid, palutakse, et surnu ei tuleks kummitama, pannakse magama tagasi. Inimeseks olemine tähendab ennast inimesena piiritlemist. Algsete usuvormide assimileerumise juhte (Tšuudid jm eelrahvad folklooris) Poollooduslikud pühakohad vadha ja vepsa rahvausus Muinasaegsed „eelrahvuslikud“ isoleerunud Sulandunud kasutuses: - mitte-kristlikud - zavetnõje (tõotuspühad) – tulenenud mingist probleemist, karjaga mingi probleem või saagiga. Suurema tähtsusega ning läbiviimine toimub koha peal. Antakse lubadusi, et tehakse midagi ning vastutasuks probleem laheneks. Nt külastatakse pühakohta kolm aastat järjest.
ründasid venelased, kasakad ja rootslased ning pärast vaenlaste lahkumist veel ka poolakad, kes süüdistasid juute vallutajatele kaasa aitamises. Venemaal toimunud kodusõja ajal (1918-1920) rünnati juute mitmelt poolt korraga - valgete armee pidas neid revolutsionäärideks ja punaarmee kodanlikeks rõhujateks. Assimilatsioon Juutide emantsipatsioonijärgsel ajal XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandil ei tervitanud mitte kõik juutide uut staatust. Saksamaal võttis antisemitism juutide assimileerumise suunalise liikumise vastureaktsiooniks rassistliku kuju. 1819. aastal läks üks pamfletikirjutaja nii kaugele, et tegi ettepaneku korraldada massimõrvu, kastreerimist ja juudi naiste prostituutideks saatmist. Need ekstravagantsed sammud mõjutasid Graetzi, kes ei armastanud katoliku usku ja ütles: "Protestantlik teoloogia ja saksa filosoofia esitasid seoses Innocentius III ja Paulus IV kanooniliste piirangutega enneolematuid juudivastaseid ettepanekuid."
saabus uus rahvastik.Antropoloogiliselt on eestlastele kõige lähedasemad lätlased ja leedukad, keeleliselt soome-ugrilased. Valma asula oli tüüpilise kammkeraamika esindaja, 50 a hakati seda kutsuma protolakoniidse väljanägemisega inim. Sarnanes väga uuralites elavate soome-ugri rahvastega , kuid samas sarnanes ka laplastega. Ardu mees (asula) oli nöörkeraamika tüüpesindaja. Tüüpiline europiidse rassi esindaja. Valma oli siis algsoomeugri rahvastiku esindaja, teine europiid. Assimileerumise tulemusena eurooplased kaotasid mongoliidse välimuse ja omandasid europiidse välimuse. Etnogeneesi uurimine on muutunud ibterdistsiplinaarseks. Järjest on pakutud välja uusi lahendusi, mis teatud määral erinevad varasematest. Tp ei rõhuta enam laialdasele ümberasumisprotsessile nagu varem, tp ürit erinevaid teadusharusid leida keele ja rahvastiku kujunemislugu interdistsiplinaarselt. Mitmed muutused on toimunud keel vahendusel. Arheoloogid on ka üha enam hakanud muutusi seostama
Üks põhjusi: prantslased on üks sekulaarsemaid Euroopa rahvaid (eestlased veel sekulaarsemad!). On muslimi haritlasi, kes heidavad Prantsusmaale ette, et sekularismist tehtud "religioon". Samas see mõistetav Prantsusmaa ajaloo valguses, kus katoliku kirik osales aktiivselt ja ning üsnagi kuritahtlikult poliitikas. Usu lahutamine riigist on siin erinevalt Ameerikast mõeldud riigi kaitseks Religiooni ja riigi lahutamise tunnustamine selles mõttes on Prantsusmaal assimileerumise eeltingimus siit probleemid islamiusulistega, kellel riigi ja religiooni lahutamine on religioonis eneses loetud võimatuks). Prantsusmaa põhineb kodakondsusel (Saksamaal kuni viimase ajani etnilisusel, Ameerikas ideoloogial, Suurbritannias ajalool ja geograafial): prantsuse kodanikult ei tohi ankeedis küsida ei rahvust ega religiooni. Kultuuridevaheline suhtlemine ja võim Siinne võimukäsitlus põhineb suuresti prantsuse sotsioloogi Pierre Bourdieu' (1930 2002)
häiriks põlisrahvastikku. Integratsiooni tulemusena tekib tavaliselt uus etniline grupp, mis jääb erinevaks põlisrahvast, aga on ka erinev rahvast, mille hulgast tulnukad pärinevad. Tulnukad võivad muidugi keelduda isegi integratsioonist ja getostuda, suheldes vaid omavahel ja moodustades tulnukrahvastikuga asumeid, kuhu põliselanikel asja pole. Ükski maa pole isoleeritud, kõigisse asub aegajalt võõraid ja kõikjal toimub nende võõraste põlistumine, olgu assimileerumise, integreerumisena või, halvemal juhul, getostumisena. See on täiesti normaalne rahvastikuprotsess. Kuid paljudel, eelkõige endistel koloniaalmaadel võib põlistumisprotsess olla tõsiselt häiritud, kulgeda üliaeglaselt või moonutatud kujul. Protsess võib pöörduda isegi vastassuunaliseks, nii et põlisrahvastikku assimileeritakse või integreeritakse hoopis tulnukrahvastiku koosseisu.
Eesti keele arenguteid: korporatiivsus vs. avatus. Keel ja Kirjandus 11, 733739. Eichenbaum, Külli; Pajusalu, Karl 2001. Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. Keel ja Kirjandus 7, 483489. ENE 1989. Kirjakeel. ENE 4. Tallinn: Valgus. 544. Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina 1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutis. Grigorjev, Piret, Leelo Keevallik, Ellen Niit, Leho Paldre, Kristi Sak, Ann Veismann 1997. Kihnu murde assimileerumise mustreid Manilaiul. Pühendusteos Huno Rätsepale. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Toim M. Erelt, M. Sedrik, E. Uuspõld. Tartu. 2644. Hennoste, Tiit (toim) 1999. International Journal of the Sociology of Language 139. Estonian Sociolinguistics. Issue editor Tiit Hennoste. Hennoste, Tiit (toim) 2000. Eesti keele allkeeled. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16. Toim. Tiit Hennoste. Tartu. Hennoste, Tiit 1999
annaabi.ee 
