muusikaalne raamatu- ja noodikogu on aluseks 22. märtsil 1924. a tänase Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi loomisele. 22. märtsil 1924.a. reegistreeriti ametlikult Peeter Süda mälestuste jäädvustamise toimkond. Esimeseks muuseumi asukohaks P.Süda koguga oli Kadrioru loss, tolleaegse Tallinna Eesti Muuseumi (tänase Eesti Kunstimuuseumi) ruumid. 1. märtsil 1934 avati muuseum praeguses Müürivahe 12 hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis). Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Lisaks on muuseumil sisehoov- Karjase hoov. Astudes muuseumi uksest sisse jäi mulle esimesena silma klaasi taga olev ,,Väike muuseumirott 2007". See on iga-aastane tunnustusauhind, mis antakse parimale väljapanekule Eesti museumis. Mitterahalise auhinna eesmärgiks on
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Teatri- ja Muusikamuusemit hakati ehitama aastal 1920, valmis sai ta aastaks 1924. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandist, mille jaoks otsiti sobivat kohta, kus seda hoida. Esimene koht, kus pärandit hoiti, oli Kadrioru loss. 1. märtsil 1934 koliti ümber Müürivahe 12 asuvasse majja. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Selle all hoitakse üle 12000 käsikirja, näiteks Rudolf Tobiase, Arvo Pärdi helitööd, Miina Härma koorilaulud ja paljude teiste helitööd. Peeter Süda (1883-1920) elas Saaremaal Kihelkonna vallas. Ta sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule.
Third level Fourth level Fifth level Hellemani torn Viru värav Säilinud Viru värava eesvärava valvetornid on "Viru värava" kujutisena registreeritud Tallinna kaubamärk. Assauwe torn Suurem osa Assauwe naabritest on nüüdseks hävinud Harju värav Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, sest Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus. Kiek in de Kök Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest. 1924.a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Kuuldi ja nähti: Esimene Ellerheina Heino Elleni muusikaauhind anti Neeme Järvele. Viiulimeistri Felix Villaku töötuba, tööriistu ei olnud eriti saada, pidid olema enda valmistatud tööriistad, seal oli näha ka poolikuid viiuleid, ja höövleid.
kuni Lühikese jala väravatornini: Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala torn, Nunnadetagune torn, Loewenschede torn, Lippe torn, Köismäe torn, Plate torn, Eppingi torn, Grusbeke-tagune torn, Renteni torn, Wulfardi-tagune torn, Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga, Stoltingi torn, Hattorpe-tagune torn, torn Vana vene kiriku juures, Bremeni torn, Munkadetagune torn, Hellemani torn, Viru värav Suure zwingeriga, Hinke torn, Kuraditorn, Assauwe torn, Kitsetorn, Kiek in de Kök, Megede torn, Tallitorn, Seegitagune torn, Saunatagune torn, Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga - ordulinnus Stür den Kerli, Pika Hermanni,Pilstickeri ja Landskrone torniga, ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni, Sadamatorn[3] 16. sajand ja uued kaitserajatised 1561. aastal moodustasid kaitserajatised 2,35 km pikkuse ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 eesväravatorni ja muud kivist kaitseehitist.
selle kohta mis seal olla võib. Arvasin, et tegu on mingi väga igava kohaga kus giid hakkab lihtsalt igavaid fakte ette lugema. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi asutas 1934. aastal August Pulst, muuseum asutati helilooja ja organisti Peeter Süda mälestuseks. Tema alustatud eesti rahvaviiside ning raamatu- ja noodikogu on aluseks tänasele Teatri- ja Muusikamuuseumile. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on rajatud ajaloolisesse linnamüüri ja Assauwe torni vanalinnas, lisaks on muuseumil sisehoov. Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikamuuseumi osas on väljas palju erinevaid pille, nagu näiteks klaverid, klavessiinid, orelid, viiulid ja ka palju eesti rahvuspille. Muusikamuuseumi vanim klaver on pärit Londonist, see valmis 1771. aastal, ning selle klaveri valmistajaks on J. Zumpe. Muusikamuuseumis on ka palju teisi klavereid näiteks 19.sajandist pärit kaelkirjakklaver. See klaver saadeti Eestisse mõisapreili von Rammile kosjakingiks.
Autentseks jääb seetõttu vaid ehitise üldjoonis ja 18. saj mõõtmisjooniste andmestik. Nende põhjal oli vaadeldaval ajal täiendatud Hattorpe- tagune torn u. 20m kõrgune kolmveerandringikujulise plaaniga ehitis, mille üldsügavus oli 7m. Torni allosas oli 2 puitvahelaega eraldatud korrust, millel siinse maapinna erilise reljeefsuse tõttu oli kummalgi oma sissepääs. 7m kõrgusel kattis ehitist silindervõlv. Sellel olevate korruste lahendus sarnanes Assauwe torni omaga. Ehitist läbivalt müüride ühenduskäigult viis ukseava esmalt alumisele, kolme tüüplaskeavaga kaitsekorrusele ning ka edasipääs algas sellest ruumist nimelt lõunaseinsast, kust müüritrepp viis ülemisele, lahtisele platvormiga kaitsekorrusele. Viimases perimeetris oli 4 paralleelkülgedega ja 3 koonduvate külgedega laskeava, samuti kamin. Need elemendid meenutavad mitmeti 3. Munkadetagust torni.
ehitati 1518 - 1529 ja oli eelvärav. Uus eelvärav ehitati saleda lääne- ja tüseda idatorniga. Alul nimetati uut ehitist "väravaks", siis lihtsalt "uueks torniks". Alates 1842. aastast kannab torn nime "Paks Margareeta". Foto nr 7. Suur Rannavärav 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Rannav %C3%A4rav 11 1.4 Linnamüüri tornide ja väravate loetelu · Assauwe torn · Bremeni torn · Duveli ehk Kuraditorn (pole säilinud, lammutati 1882. aastal) · Eppingi torn · Grusbeke tagune torn · Harju värav · Hattorpe tagune torn (19. saj. rekonstrueeritud Pikk 62 elamu osana) · Hellemani torn · Hinke torn · Karjavärav (pole säilinud, lammutati 1849. aastal) · Kiek in de Kök · Kitsetorn · Kloostrivärav (19. saj. lõpul rajatud läbipääs) · Kuldjala torn · Köismäe torn
meetrit kõrged. Algselt ei olnud tornidel katuseid, kuid viimane korrus oli veekindel. Tornidel oli tuleasemed ja algelised käimlad. Enamus torne said nimed oma asukoha järgi, näiteks Sauna torn, Nunnadetagune torn, Munkadetagune torn, Tallitorn, Köismäe torn jne. Mõningad nimed on narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. [3] Tornid on Pikk Hermann, Assauwe torn, Bremeni torn, Eppingi torn, Hattorpe-tagune torn, Hellemani torn, Kiek in de Kök, Kitsetorn, Kuldjala torn, Köismäe torn, Landskrone, Loewenschede torn, Munkadetagune torn, Neitsitorn, Nunnatorn, Paks Margareeta, Pika jala väravatorn, Pilsticker, Plate torn, Saunatorn, Seegitagune torn, Stoltingi torn, Stür den Kerl, Tallitorn, Viru värava eesvärav...[6] 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid 1) Kiek in de Kök Kiek in de Kök oli 16
sooloinstrumendile. Tema kirjutas Tokaatasid, Ricercare, Canzonasid, mida sai esitada iseseisva paladena orelil. Temalt tuntud on kolm kogumikku: "Fiori Musicali"(1635) missad orelile. Kaks kogumiku "Toccatas"(1613) ja "Partitas"(1636). Muuseumis on mänguatomaadid, mis töötavad kellamehhanismi abil ja need on üleskeeratavad . Hakati kasutama 19. sajandi lõpul . Kolmas saal muuseumis oli rahvapillide saal . See saal oli Assauwe tornis . Seal olid: kandled, torupillid, roopillid, hiiuakandled, lõõtspillid, karjapasunad , põispill ja parmupill . Kannel on ke elpillide hulka kuuluv muu sikainstrum e nt . Kannel on e e stla st e muistn e pill ning se d a tunnev ad ka paljud lähe m a d ja kaug e m a d rahvad. Kandleid on 3 põhitüüpi: vane m kannel, uue m kann el ehk viisikann el, duurkann el. Kandle põhios a d e k s on kõlaka st ja sellel e tõm m atud ke el e d .
Kuldjala torn Nunnadetagune torn Loewenschede torn Lippe torn Köismäe torn Plate torn Eppingi torn Grusbeke-tagune torn Renteni torn Wulfardi-tagune torn Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga Stoltingi torn Hattorpe-tagune torn torn Vana vene kiriku juures Bremeni torn Munkadetagune torn Hellemani torn Viru värav Suure zwingeriga Hinke torn Kuraditorn Assauwe torn Kitsetorn Kiek in de Kök Megede torn Tallitorn Seegitagune torn Saunatagune torn Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga ordulinnuse Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja Landskrone torniga ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni Sadamatorn. Linna ja linnust ümbritsevad vallikraavid, Snelli tiik Hirvepark Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna muldkindlustusvöönd. ja Tallinna bastionid 17
Edasine tähelepanu kandus linnamüürilt üha enam muldkindlustustele. Oma lõplikul kujul sisaldas Tallinna linnamüür seega (põhjaküljelt päripäeva liikudes) Suure Rannavärava koos eesvärava ja Paksu Margareetaga, Stoltingi torni, Hattorpe-taguse torni , vana Vene kiriku taguse torni, Väikese Rannavärava, Bremeni torni, Munkadetaguse torni, Hellemani torni, Viru värava koos eesväravaga, Hinke torni, Kuradi (Duveli) torni, Karjavärava koos eesvärava(te)ga, Assauwe torni, Harjuvärava koos kahe eesväravaga, Kitsetorni, Kiek in de Köki, Neitsitorni (Megede torni), Tallitorni, Lühikese jala värava, Pika jala värava, Seegitaguse torni, Saunataguse torni, Nunnavärava koos kahe eesväravaga, Nunnatorni, Saunatorni, Kuldjala torni, Nunnadetaguse torni, Loewenschede torni, Lippe torni, Köismäe torni, Plate torni, Eppingi torni, Grusbeke-taguse torni, Renteni torni ning Wulfardi-taguse torni.
annaabi.ee 
