Joel Sang Jelissei Zahharov 7.Klass Sillamäe Eesti Põhikool Joel Sang elu Joel on sündinud 15 mail 1950 pärnus.Ta on Eesti luuletaja kirjanduskriitik, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist.Sang lõpetas 1968 Tallinna 21, keskkooli1974 TRÜ Eesti filoloogiat erialal ning 1980 TÜ-s aspirantuuri, kaitstes filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Eitus eesti keeles".Ta töötas 1974-75 Tallinna 15 Õhtukeskkooli õpetajana. Looming Joel Sang on avaldanud keelealaseid artikleid, kirjandusarvustusi ja publitsistikat. Kirjanduslikku tegevust alustas Sang luuletajana nelja autori ühiskogus "Närvitrükk" (1971). Ta on kirjutanud laulutekste ja ooperilibretosid ning soome, inglise ja vene keelest. 1984. aastast kuulub Sang Eesti Kirjanike Liitu. Tunnustused
Jaan Kaplinski on Eesti poeet. Ta on luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kaplinski on sündinud 12. Jaanuaril 1941. Jaan Kaplinski on poola rahvusest õppejõu ja tantsijatari N. Raudsepp-Kaplinski poeg. Jaan Kaplinski on olnud viimased aastakümned rahvusvaheliselt tuntuim eesti esseist ja luuletaja, kes 1997. Aastal esitati Nobeli auhinna kandidaadiks. Sündinud ja koolis käinud Tartus, õppis ta 1958-1964 Tartu Ülikoolis lingvistikat ja jäi aspirantuuri just lingvistina. Ta debüeeris luuletajana trükis 1959, esikogu ,,Jäljed Allikal" ilmus kassetis 1965. Kaplinski on 1960. Aastataest peale olnud Eesti kultuuris oluline kõigepealt mõtlejana, luuletaja ja esseistina, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleem. Tema läbilöögikoguks sai tolleaegse nooruse kultuseraamat ,,Tolmust ja värvidest", mille nimiluuletuse eest anti talle 1968 Juhan Liiva preemia. Selle sisuks oli
Mart Saare osa tema heliloojaks saamisel oli väga suur. Tema õpetamismeetod, mis oli üsna aeglane ja põhjalik, meeldis Esterile ning tänu sellele hakkas talle loominguline töö meeldima. Saar juhtis esmakorselt tema tähelepanu rahvamuusikale ja üldse rahvuslikkusele ning rääkis oma rahvaviiside kogumise ekspeditsioonidest, millest Ester Mägi inspiratsiooni sai ja käis viise ka ise kogumas. 1951. aastal lõpetas Ester Mägi konservatooriumi ja läks kolmeks aastaks Moskvasse aspirantuuri, kus täiendas oma haridust ja haritust professor Vissarion Sebarini käe all. 1954. aastal naasis ta Eestisse ning 1984. aastani oli Ester Mägi Tallinna Konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete õppejõud. 1980. aastal pälvis Ester Mägi Eesti NSV muusika aastapreemia, 1999. aastal valiti Eesti Muusikaadadeemia audoktoriks ning 2001. aastal sai ta eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Looming Ester Mägi looming on arvukas, zanridelt ja koosseisudelt mitmekesine. Tema loomingule on
keele ja kirjanduse ning loogika ja psühholoogia õpetajaks. Paralleelselt õpingutega töötas Liimets loogika ja psühholoogia õpetajana Tartu Õpetajate Instituudis ning Tartu Muusikakoolis. Lisaks on ta töötanud Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, Haridusministeeriumis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Alates 1953 aasta lõpust asus Liimets õppima aspirantuuri TRÜ pedagoogika kateedri juures. 1956 alusas ta tööd Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedris õpetajana, olles hiljem ka vanemõpetaja, dotsent ning kateedri juhataja. 1 1959. aastal omistati Liimetsale pedagoogikakandidaadi kraad, uurimuse “Koolisisese metoodilise töö süsteem” eest. Peale akadeemilise töö ülikoolis oli Heino Liimets ka ühiskondlikult väga aktiivne. 1967
psühholoogia ja loogika osakonnas. Paralleelselt õpingutega töötas (1950- 1952) ka loogika ja psühholoogia õpetajana Tartu Õpetajate Instituudis ning Tartu Muusikakoolis. 1952-1953 tötas Ta Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, Haridusministeeriumis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Detsembrist 1953-1956 õppis aspirantuuris TRÜ pedagoogika kateedri juures. (A. Liimets 1998) "Pärast aspirantuuri oli lühikest aega õppejõud Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoogika ja psühholoogia kateedris. Alates detsembrist 1956 töötas H. Liimets Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedris õpetaja, vanemõpetaja, dotsendina (1966. aastast), kateedri juhatajana (1963-1975)." (A. Liimets 1998:9) 1959.aastal omistati Liimetsale pedagoogikakandidaadi kraad, uurimuse "Koolisisese metoodilise töö süsteem" eest. (A. Liimets 1998)
aastal edukalt eksamid ning astus Morehouse´i ,,värviliste" kolledzisse Atlantas. Seal sai Kingist värvilise elanikkonna Rahvusliku Assotsiatsiooni liige. 1947.aastal astus King vaimuliku seisusesse ja temast sai isa abiline tema kirikus. Lõpetanud 1948.aastal kolledzi bakalaureuse kraadiga sotsioloogias, astus Martin Crozeri Teoloogiaseminari Pennsylvania osariigis ja sai 1951.aastal ka usuõpetuses bakalaureuse kraadi. Määratud stipendium võimaldas tal astuda Bostoni ülikooli aspirantuuri, kus ta kaitses 1955.aastal väitekirja ja sai filosoofiadoktoriks. 4 1953.aastal abiellus Martin Luther King üliõpilase Coretta Scottiga, neil sündis kaks poega ja kaks tütart. Aastatel 1954-1960 teenis King Alabama osariigis Montgomerys baptisti koguduse pastorina. Montgomerys kogus King raha Rahvusliku Assotsiatsiooni jaoks ja kuulus ka ise selle ühenduse kohalikku komiteesse.
Tartust lahkudes pani F.Klement Moskva ministeeriumile ette määrata Elango pedagoogikakateedri juhatajaks. Kuna nõukogude kõrgkoolides kehtis seadus, etproffessorikutseta õppejõud võisid kateedrit juhtida ainult 10 aastat, tuli Elangol 1963.aastal see töö üle anda H.Liimetsale, temal 1975.aastal I.Undile. On loomulik, et iga kraadiga õppejõud kõrgkoolis hoolitseb teadusliku järelkasvu eest. Nõukogude kõrgkoolis oli normaalne tee selleks aspirantuur. Elango juhendamisel läbis aspirantuuri pedagoogikakandidaadi kraadi kaitsmisega 16 inimest. 1962.aastal kutsus Elango koos teiste õppejõududega ellu õpetajate edasiharimise seminari. Nii nimetati seda esialgu. Kokku tuli umbes 50 inimest ja kõik olid suure entusiasmiga nõus tööle hakkama. Seminari püüti teha ülikooli sildi all, kuid ülikooli eelarves puudus selleks raha ja seminari võttis oma tiiva alla Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut, mille direkrot oli Endel Pirn.
Projekt realiseerus satelliidina Kosmos-215, mida vahel peetakse esimeseks kosmoses paiknenud astronoomiaobservatooriumiks. Mindki värvati selle projekti andmetöötlusse, kuigi olin aspirantuuris (vastab ligilähedaselt praegusele doktorantuurile) juba poolteist aastat tegelenud tähtede vaatlustega 6 kaksikteleskoobi abil. Pärast ülikooli ja enne aspirantuuri olin kolm aastat töötanud Tartu Ülikooli niinimetatud Lunoidijaamas. Tegin seal satelliitide positsioonide määramist tähtede suhtes. Ühtlasi kavandas Charles Villmann sel ajal kosmosest helkivate ööpilvede uurimist ja värbas mind ka sellesse töösse. Maapealsete vaatluste osas oli kesksel kohal Põhjamaades senini suurima peegliläbimõõduga pooleteist meetrise teleskoobi valmimise taganttõukamine ja sellele spektromeetri muretsemine. Mõlemate ehitamine käis
Kodusõda Soomes 1918 diplomi tööks. Sõdis, peale sõda 1946 Teaduste Akadeemia ja Ajaloo Instituudi töötaja. Pärines Leningradi eesti asundusest. Tundis materjali aga ta maalis pilti tõepärast üpris kaugel. 1930. aastate keskpaigas, 1940. aastatel Nõukoguliku ajalooteaduse juhtfiguur. Koos Moosbergiga olid NSVL ülevabariikliku tasemega ajaloolased. Ernst Pakperg Leningradi pedagoogilises Instituudis, 1931-1932 NSVL Teaduste Akadeemia rahvastiku uurimise instituudis. 1933 aspirantuuri. Leningradi ajalooteaduses, saksa okupatsioonist töö, ei jõudnud kaitsta. Karjala Teadusliku Instituudi ajaloo teaduskonna dekaan. 1937 arreteeritud, saadeti Gulagi, vabanes 1947. Vabanedes tuli Eestisse ja Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi teadur kuni surmani 1950. Kultuurilugu Mitteajaloolased tavaliselt, põhiliselt kirjandusteadlased või kirjanikud. Friedebert Tuglas - polnud ülikooli haridust, ,,A. Grensxteini lahkumine" 1926, ,,Juhan Liiv" 1927, ,,Eesti Kirjanike Selts"
1942. aastal ilmus Postimehes tema esimene kirjatöö "Sõjasuvi Laiusel", mida ta ise pidas nii poliitika kui ka ajaloo valdkonda kuuluvaks. 1947. aastal asus Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Vahtret paelus enam agraarajalugu, mis oli üheks parimaks võimaluseks ajaloo uurimisel, kuid samas oli see siiski selline teema, millega võis ka karjääri teha. 1952. aastal lõpetas Vahtre põhiõppe diplomitööga ja asus edasi õppima aspirantuuri. 1955. aastal kaitses ta oma kandidaadiväitekirja teemal "Liivimaa noorema riimkroonika" (uurimus ilmus raamatu kujul 1960. aastal). Tööd aitas Vahtrel koostada ennekõike J.Madisson. 1955. aastal asus Vahtre ülikoolis NSV Liidu ajaloo kateedri õppejõuna tööle. 1962. aastal sai temast dotsent. Ta luges allikaõpetuse, Eesti vanema ajaloo ning puhuti ka Venemaa vanema ajaloo loenguid. 1971. aastal kaitseski ta oma doktoriväitekirja 18. ja 19
1942. aastal ilmus Postimehes tema esimene kirjatöö "Sõjasuvi Laiusel", mida ta ise pidas nii poliitika kui ka ajaloo valdkonda kuuluvaks. 1947. aastal asus Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Vahtret paelus enam agraarajalugu, mis oli üheks parimaks võimaluseks ajaloo uurimisel, kuid samas oli see siiski selline teema, millega võis ka karjääri teha. 1952. aastal lõpetas Vahtre põhiõppe diplomitööga ja asus edasi õppima aspirantuuri. 1955. aastal kaitses ta oma kandidaadiväitekirja teemal "Liivimaa noorema riimkroonika" (uurimus ilmus raamatu kujul 1960. aastal). Tööd aitas Vahtrel koostada ennekõike J.Madisson. 1955. aastal asus Vahtre ülikoolis NSV Liidu ajaloo kateedri õppejõuna tööle. 1962. aastal sai temast dotsent. Ta luges allikaõpetuse, Eesti vanema ajaloo ning puhuti ka Venemaa vanema ajaloo loenguid. 1971. aastal kaitseski ta oma doktoriväitekirja 18. ja 19
Andrejevna, feodaalid Igilik, Zuman, kapitalistid Rjazanov, Ushakov. Tegevusaeg on 19. sajandi keskpaik. Kasahstanis rajatakse esimesi tehaseid. Jõumees Bulanbai kasvab rahvajuhiks. Kapitalistid astuvad feodaalidega sobingusse tööliste vastu sobingusse. 40 Nende loomingust ilmus ,,Loomingu Raamatukogus" (1980, 27/1179) kolm novelli. astus Leningradi Ülikooli Filoloogiateaduskonda. Seal õppis 1928. aastani, edasi siirdus Kesk-Aasia Riiklikku Ülikooli aspirantuuri, mille lõpetas 1930. alguses. Lisaks kirjanikuks olemisele oli 1950. aastatel ka S. M. Kirovi nimelise Kasahhi Riiklikus Ülikooli kirjandusprofessor. Tuntud eelkõige romaanide ,,Abai" (1942-47), ,,Abai tee" (1952-56). 1949 antakse romaanile ,,Abai" Stalini Preemia. ,,Abai" hindasid ka Louis Aragon, Hazim Hikmet jt. A. Fadejev kiitis 1949 Pariisis ,,Abaid" ja ,,Miljonär" kui kasahhi rahva kultuurilist kasvu tõestavaid teoseid. On kirjutanud
välistati nii Kremlis kui ka Tallinnas. Ta kutsuti (ning Saksa okupatsiooni ajal tühistatud) Moskvasse, kindlustati elamispinnaga ja maareform see tähendab, anti suuremate suunati Ühiskonnateaduste Akadeemia talude arvel maad väiketaludele ja aspirantuuri. Nii sai alguse Karotamme maatameestele. Seaduse 1940. aasta maareformi teaduslik karjäär. Samas tähendas Moskvasse ennistamiseks võttis Eesti NSV Ülemnõukogu kutsumine Karotammele siiski poliitilist vastu 1944. aasta septembris.
annaabi.ee 
