ASJAÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. mis on omand ja kuidas see tekib? Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omand tekib läbi tehingu va. juhtudel kui omand on leid või igamise teel. 2. mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Kui oled üürnik mõnes korteris siis saad valduse. 3. selgita kinnisasja ja vallasasja omandi ja valduse erisusi 4. mis on heausksus ja pahausksus? Heausksus, kui isik ei teadnud või ei pidanudki teadma asja eelnevast võõrandamisest. Pahausksus, kui isik teadis või pidi teadma asja eelnevast võõrandamisest. 5. selgita valduse kaitse vahendeid 6. mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. 7. mis on kaasomand ja ühisomand? Kaasomand tähendab, et ühel asjal võib olla rohkem kui üks omanik.
asjaajajalt? § 1022 lg-d 1 ja 2. Õigustatud asjaajamise korral peab olema asjaajaja hoolas. Üldreeglina vastutab asjaajaja § 1022 lg 1 järgi hooletusest põhjustatud kahju eest. Lg 2 teeb erandi juhuks, kui asjaajamine oli oluline soodustatu vahetult ähvardava ohu tõrjumise eest, siis vastutab asjaajaja üksnes tahtluse või raske hooletuse korral. Asjaajaja hooletus on see, millest piisab vastutuse tekkimiseks. 47. Mida tähendab õigustamatu asjaajamise pahausksus ja mis nõuded võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja pahauskselt? Pahauskne on selline asjaajaja, kes teadis või pidi teadma, et õigustatud käsundita asjaajamise alternatiivseid eeldusi ei ole. § 1024 lg 1 järgi on selline asjaajaja kohustatud kõrvaldama asjaajamise tagajärjed ja hüvitama sellest asjaajamisest tekkinud kahju. Kahju võib jaguneda kaheks: üks kahju on see, mis tekib asjaajamisest kui sellisest. Teine
§ 139 üldsäte kohane. 46. Mis eelduste olemasolul võib soodustatu nõuda ÕKAA korral kahju hüvitamist asjaajajalt? AA-ja võib teat tingimustes soodustatule kahju tekitada, vastuse saab §-st 1022 lg 1 ja 2. üldreeglina vastutab AA-ja hooletuse korral ja kui ei ole, siis peab hüvitama. Erand lg 2, kui AA-ja tegutses soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumise eesmärgil, siis vastutab ainult raske hooletuse ja tahtluse korral. 47. Mis tähend. õigustamatu asjaajamise pahausksus, mis nõuded võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja pahauskselt? MÕKAA S -> AA 8 Selline asjaajaja, kes teadis või pidi teadma, et ühtegi ÕKAA alternatiivset eeldust ei esine. Kohtupraktika järgi on pahausksed veel sellised, kes rikkusid §-s 1020 arvamuse väljaselgitamise kohustust + § 1024 lg 3 teavitamiskohustus. Keskne säte § 1024 lg 1, kus 2 võimalikku tj-e. 1) AA-
Tegemist ühisvaraga. PrkS § 17 lg 2 abikaasad valdavad kokkuleppel. Kokkulepe puudus. AÕS § 70 lg 6 § 74 võivad käsutada vaid tervikuna. §17lg3? kas ei saa tähendada seda, et abikaasa oli nõus või mitte. Kui abikaasa oli vastu, ei saa enam lähtda mõistest, et on heauskne. Konkreetses asjas eeldatavalt abikaasa nõusolek. Kas M on omanikuks saanud? Seetõttu on omandi üleandmise kokkulepe tühine, E ei ole omanik ning F saab televiisori välja nõuda. NB! Heausksus ja pahausksus ei oma siinkohal tähtsust! Heauskne omandamine eeldaks kehtivat asjaõ lepingut. Nt kui abikaasad abielu kestel ostab üks kinnisasja ja üks on kinnistusraamatusse kantud. Lahutades on ikkagi ühisvara. Ei loe kes on kantud kinnistusraamatusse. §14 lg1 PerS. KAKS LAHENDIT VABAABIELU KOHTA Võlaõigusseadus on muutunud regulatsiooni üldisest majapidamist toob kaasa ühisomandi tekkimise (vabaabielu, seltsinguleping). Seltsingu lepingu järgi reguleeritud ühisomand ei ole
otsiti ilma asja, millest peitvara leiti, omaniku nõusolekuta. Töötlemine isik teeb võõrast materjalist uue asja (nt jahust sai). Aluseks asja väärtus kui töö kallim materjalist, kuulub asi töötlejale (nimetatakse kvalifitseeritud töötlemiseks), kui vastupidi, siis materjali omanikule (nimetatakse lihtsaks töötlemiseks), va kui töötleja teadis või pidi teadma, et kasutab võõrast materjali (pahausksus). Ühendamine/ segamine mitme erineva isiku omandis olevad vallasasjad ühendatakse lahutamata tervikuks, on uus asi: kaasomandis (asjadel võrdne tähtsus) või üks omanikest saab uue asja ainuomanikuks (uues asjas saab eraldada pea- ja kõrvalasju). Igamine isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik nt omandaja omandas asja omanikult, kuid omandi ülekandmist ei toimunud (puudus kehtiv
2. õigusjärglane teadis/pidi teadma, et esinevad tagasivõitmise alused (Praktikas see regulatsiooon praegusel kujul eriti ei tööta ja praktika puudub) 5.2.4 Tagasivõitmise tagajärjed PankrS 119. Sisuliselt on tegemist tehingu tagasitäitmisega. Mida saab nõuda teise poole käest? Nõuda asja tagasi koos viljadega Saamata jäänud kasu (kui teine pool oli pahauskne) * saaja pahausksus antud kontekstis - teadis tagasivõitmiseks alust andvatest asjaoludest Kui asja tagasiandmine on võimatu, võib saaja käest nõuda kahju hüvitamist, kui teine pool oli pahauskne Kui asja enam ei ole ja teine pool on heauskne, siis ei olegi mõtet selle tehingu tagasivõitmisega eriti tegeleda. Mida teine pool saab nõuda? Kui teine pool oli heauskne, saab nõuda üleantu tagastamist eelisjärjekorras, massikohustusena ( 119 lg
annaabi.ee 
