lahuse piirpinnalt eemale tärklis, min soolad, suhkrud ja muud ained keemiline neelamisvõime- mullas toimuvad keemiline reaktsioonid, mille korral kergesti lahustuvatest ainetest tekivad raskesti lahustuvad ühendid, mis sageli ka seotakse tahke mulla faasiga. bioloogiline neelamisvõime- seotud bioloogilise aineringega , kus organismid seovad mullas leiduvaid ained enda kudede väljaehitamiseks. füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise- mis seisneb selles et mullas toimub pidev ainevahetus tahke ja vedela faasi vahel katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon- kujutab sellist ioonide neeldumist, mille korral pole neid enam võimalik lahusesse tagasi tõrjuda Mullas neeldunud katioonid jaotatakse: neeldunud alused- Ca2+, Mg2+, K+, N+ ja NH4 neeldunud vesinik ja alumiinium- H+, Al3+ Neelamismahutavus- (T) näitab ühes KG-s neeldunud katioonide ja anioonide hulka , (cmolc/kg)
Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk) Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor)) Füüsikalis-keemilise ehk asendusneeldumise põhjustajaks on mulla elektriliselt laetud kolloidid, ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid. Mulla kolloidide pinnal seotud katioone, mis on välja tõrjutavad teiste katioonide poolt, nimetatakse neeldunud katioonideks. Keemilise neeldumise all mõistetakse vees lahustunud toitainete üleminekut keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ühenditeks Bioloogiline neeldumine avaldub taimede ja mikroorganismide poolt toitainete omastamise kaudu 57
Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk) Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor)) Füüsikalis-keemilise ehk asendusneeldumise põhjustajaks on mulla elektriliselt laetud kolloidid, ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid. Mulla kolloidide pinnal seotud katioone, mis on välja tõrjutavad teiste katioonide poolt, nimetatakse neeldunud katioonideks. Keemilise neeldumise all mõistetakse vees lahustunud toitainete üleminekut keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ühenditeks Bioloogiline neeldumine avaldub taimede ja mikroorganismide poolt toitainete omastamise kaudu 57
pooridest suurem füüsikaline neelamisvõime tingib mullaosakeste pinnaenergia positiivne neeldumine neelduvad pindpimedust vähendavad ained negatiivne neeldumine - Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi vee molekule kui lahustunud aine molekule keemiline neelamisvõime - vees lahustunud reakt. tulemusena tekib uus lahustumatu ühend ja sadestub mulla booridesse ja seotakse seal bioloogiline neelamisvõime bioloogiline aineringe füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise - mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon - seotakse mulla kolloididega neeldunud alused pidurdavad reaktsiooni hapestumist neeldunud vesinik kahjulik, põhjustab t neeldunud alumiinium kahjulik, põhjustab mulla happesust neelamismahutavus - on suurim ioonide hulk, mida mullakolloidid on võimelised kinni pidama
mineraalsoolad, tärklis, suhkrud, sest nad suurendavad pindpidevust. 9. keemiline neelamisvõime - seotud mullas toimuvate keemiliste reaktsioonidega, mille käigus kergesti lahustuvatest ühenditest tekivad raskesti lahustuvad ühendid 10. bioloogiline neelamisvõime - seotud bioloogilise aineringiga, kõrgemad taimed ja mitmesugused mullaorganismid kasutavad mullas leiduvaid toitaineid oma kudede ülesehitamiseks. 11. füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise - mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel. Mullal on võime vahetada tahkes faasis (kolloididele) neeldunud ioonide teatud osa samaväärse hulga lahuses olevate ioonide vastu. (Meie muldades peamiselt atsidoidsed kolloidid, peamiselt katioonide vahetus.) 12. katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon - katioonide neeldumine, mille korral neid ioone ei ole enam võimalik tavapäraste neutraalsoola - ega puhverlahustega lahusesse tagasi tõrjuda.
23. Mulla neelamisvõime liigid- · Mehhaaniline (muld käitub sõelana) · Füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. · Keemiline neeldumine - mullalahuses olevad lahustunud mallatoitained lähevad üle mingi keekilise reaksiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. · Bioloogiline neeldumine- bioloogiline aineringe · Asendusneeldumine-mullas toimub pidevalt iooonide vahetus tahke ja vedela faaside vahel. Asendusneeldumise seaduspärasusi väetamise teoorias ja praktikas. 23. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid · Neeldunud alused Ca2+ , Mg 2+, K+, Na+, NH 4+ Tähistus -S · Neeldunud vesinik ja alumiinium H+, AL +3, Tähistsu -H. Anioonid- H2 PO4 üleval - , HPO4 üleval -2, PO4 üleval 3- , SO4- üleval -2, HCO3 üleval - , CO3 üleval 2, vähem Cl üleval - ja NO3 üleval - 24
5. füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis (kolloididel) leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu. Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, on pöörduv protsess, toimub kiiresti, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. Kuna mulla enamik kolloide on negatiivselt laetud, siis toimub mullas peamiselt katioonide vahetus. Asendusneeldumise seaduspärasusi kasutatakse väetamise teoorias ja praktikas. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid: 1. Neeldunud alused: Ca+2, Mg+2, K+, Na+, NH4+. Tähistus S. 2. Neeldunud vesinik ja alumiinium: H+, Al+3. Tähistus H. Anioonid: H2PO4-, HPO4-2, PO4-3, SO4-2, HCO3-, CO3-2; vähem Cl-, NO3-. Mulla neelamismahutavus Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja.
23. Mulla neelamisvõime liigid- · Mehhaaniline (muld käitub sõelana) · Füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. · Keemiline neeldumine - mullalahuses olevad lahustunud mallatoitained lähevad üle mingi keekilise reaksiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. · Bioloogiline neeldumine- bioloogiline aineringe · Asendusneeldumine-mullas toimub pidevalt iooonide vahetus tahke ja vedela faaside vahel. Asendusneeldumise seaduspärasusi väetamise teoorias ja praktikas. 23. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid · Neeldunud alused Ca2+ , Mg 2+, K+, Na+, NH 4+ Tähistus -S · Neeldunud vesinik ja alumiinium H+, AL +3, Tähistsu -H. Anioonid- H2 PO4 üleval - , HPO4 üleval -2, PO4 üleval 3- , SO4- üleval -2, HCO3 üleval - , CO3 üleval 2, vähem Cl üleval - ja NO3 üleval - 24
suutelised lahustuma ka mitmed kelaadid, orgaanilised happed ning mõningad mineraalide murenemisproduktid. Mullalahuse koostis varieerub väga laiades piirides ning seda mõjutavad toitainete tarbimine taimede poolt, ilmastik, väetamise iseloom, vee liikumine maapinnas, lupjamine jms. Liikuvate toitainete ühiseks omaduseks on, et nad on mullast väga kergesti välja uhutavad, mistõttu nende doseerimine peaks olema võimalikult täpne. 2.3.2. Asenduvad toitained ja asendusneeldumine Asendusneeldumise olemus Et asendusneeldumise toimemehhanismist aru saada, on vaja mõista, mis on mullakolloidid. Mullakolloidid on mikroskoopilised mullaosakesed, mille läbimõõt on 1…100 nanomeetrit ning mis on nähtavad üksnes elektronmikroskoobis umbes 500 000 kordse suurendusega. Kolloidi põhimassi moodustab tema tuum, mis on kas kristalse või amorfse ehitusega, olenevalt sellest, 26
Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk) Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor)) Füüsikalis-keemilise ehk asendusneeldumise põhjustajaks on mulla elektriliselt laetud kolloidid, ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid. Mulla kolloidide pinnal seotud katioone, mis on välja tõrjutavad teiste katioonide poolt, nimetatakse neeldunud katioonideks. Keemilise neeldumise all mõistetakse vees lahustunud toitainete üleminekut keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ühenditeks Bioloogiline neeldumine avaldub taimede ja mikroorganismide poolt toitainete omastamise kaudu
annaabi.ee 
