Mikroparasiidid veedavad enamasti terve oma elutsükli vaid ühes peremeesorganismis. Enamiku neist moodustavad viirused ning pakterid, näiteks salmonella ja HIV. (2) 2.2Makroparasiidid Erinevalt mikroparasiitidest on makroparasiidid selgelt silmaga nähtvad. Nad kasvavad peremeesorganismis, kuid paljunevad tekitades nakatuslike etappe peremehes, mille käigus suudab parasiit levida järgmistesse peremeestesse. Kõige laialdasemalt levinud makroparasiidid inimeste sees on ümarussid (Ascaris lumbricoides).Pilt 1. (3) Pilt 1.Ümaruss (Ascaris lumbricoides) 3. Sümbiontsed bakterid Sümbiontsed bakterid elavad sümbioosis teise organismiga, kellega kooselu on kasulik või vajalik.(6) Paljud sümbiontsed bakterid elavad tesite organismide soolestikes, lagundades toitu ning valmistades peremehele vajalike vitamiine. Peremeesorganism pakub vastutasuks toitu, sobivat elukeskkonda ning trasporti (eelkõige taimtoidulistel loomadel nagu hobused,lehmad, etc).(7) 4
Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin selle teema Askaridoos ehk solgetõbi, kuna mul ei ole sellega ennem kokkupuudet olnud ja see nimi oli minu jaoks täiesti tundmatu. Seega tahtsin saada teada sellest tõvest ning uurida, milles see täpsemalt seisneb. ASKARIDOOS EHK SOLGETÕBI 1.1 ÜLEVAADE Askaridoos- askaridaas ehk solgetõbi on nakkushaigus, mida põhjustab parasitaarne rõngasuss Ascaris lumbricoides ehk solge. Solkmed on tavalised soole ussnugilised, kes võivad kasvada kuni 30cm pikkuseks. Nakatumine toimub pinnases leiduvate solkmemunade alla neelamisel. Seejärel alustavad solkmed organismis oma elutsüklit, põhjustades peamiselt seedeelundkonna vaevusi. 1.2 TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Täiskasvanud solge elab peensooles. Emased on väga viljakad, munedes kuni 240 000 muna ööpäevas
erineva liigi, kellest umbes 15 000 on parasiteerivad. Ümarussid on levinud nii mage-, merevees kui ka maismaal. Ümarusse on leitud isegi Antarktikast ja ookeanisüvikutest. keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases · Ascaris lumbricoides solge · Enterobius vermicularis naaskelsaba · Trichurius trichiura piuglane · Trichinella spiralis keeritsuss · Strongyloides stercoralis ürgpihtlane Bilateraalsümmeetrilised lülistumata kehaga, ümara ristlõikega (siit ka nimetus) ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid. Enamik nendest väga väikesed, isegi mikroskoopilised. Nahklihasmõigus säilinud ainult pikilihased, keha kaetud enamasti tugeva kutiikulaga
- kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid · Diphyllobothrium latum laiuss · Taenia solium nookpaeluss · Taenia saginata nudipaeluss · Echinococcus granulosus ehhinokokk · Hymenolepis nana kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases · Ascaris lumbricoides solge · Enterobius vermicularis naaskelsaba · Trichurius trichiura piuglane · Trichinella spiralis keeritsuss · Strongyloides stercoralis ürgpihtlane Evolutsioonis eristatakse: 1. Protozoa üherakulised parasiidid suguta paljunemine e. skisogoonia · Giardia · Trichomonas 2. Sporozoa vahepealsed e. üleminekuvormid sporaadiliselt esineb ka suguline paljunemine · Plasmodium · Pneumocystis 3. Metazoa hulkrakulised parasiidid
- hermafrodiidid Diphyllobothrium latum – laiuss Taenia solium – nookpaeluss Taenia saginata – nudipaeluss Echinococcus granulosus – ehhinokokk Hymenolepis nana – kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases Ascaris lumbricoides – solge Enterobius vermicularis – naaskelsaba Trichurius trichiura – piuglane Trichinella spiralis – keeritsuss Strongyloides stercoralis – ürgpihtlane Evolutsioonis eristatakse: 1. Protozoa – üherakulised parasiidid suguta paljunemine e. skisogoonia Giardia Trichomonas 2. Sporozoa – vahepealsed e. üleminekuvormid sporaadiliselt esineb ka suguline
osades (näiteks maksas, silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemaks. Haiged väsivad kiiresti, nende töövõime langeb. Askaridoosid ehk Solkmetõbi SELGITUS Soole nakkushaigus, mida põhjustab parasitaarne rõngasuss Ascaris lumbricoides ehk solge. Ülevaade Solkmed on tavalised soole ussnugilised, kes võivad kasvada kuni 30cm pikkuseks. Nakatumine toimub pinnases leiduvate solkmemunade alla neelamisel. Seejärel alustavad solkmed organismis oma elutsüklit, põhjustades peamiselt seedeelundkonna vaevusi. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Täiskasvanud solge elab peensooles. Emased on väga viljakad, munedes kuni 240 000 muna ööpäevas. Munad satuvad väljaheitega pinnasesse, kus nad küpsevad edasi ning on
o. või tilkinfusioonina (mõlemal juhul asendatakse nii vett kui soolasid) • Anibakteriaalne ravi määratakse ainult bakteriaalse diarröa puhul Sooleparasiidid Enterobioos: • Tekitaja Enterobius vermicularis • Mõne mm pikkune valge uss elab jämesooles ja väljub öösel anaalpiirkonda • Isenakatumise võimalus! Levib lastekollektiivides! • Režiim: oluline on hügieen ja igapäevane pesuvahetus Askaridoos: • Tekitaja Ascaris lumbricoides, 20-30 cm valge uss • Nakatutakse saastunud (mullase) toidu tarbimisel, isenakatumist ei toimu Paelusstõbi: • Nakatutakse toore kala söömisel • Isenakatumist ei toimu Lambliaas • Tekitaja ainurakne Giardia lamblia, põhjustab kõhuvalu, diarröad jne. Head õppimist!
171. Ümarussidel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige ; b) vale .ÕIGE. 172. Ümarusside seedimata toidujäänused heidetakse välja läbi a) suu ; b) läbi päraku -ÕIGE 173. Ümarussid on eranditult parasiidid a) õige ; b) vale -ÕIGE. 174. Kõige pikem ümaruss parasiteeribkaselotis Tema pikkus 8 MEETRIT 175. Ümarussidel puuduvad ringe - ja hingamiselundkond 176. Inimese haigust askaridoosi põhjustav Ascaris lumbricoides liimuksolgekuulub Hk NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID., Kl. Cl. Nematoda 177. Liimuksolkme pikkus20-40 cm pikk, valkjas ümaruss 178. Liimuksolkme areng toimub a) peremeeste vahetusega ; b) ühes peremehes -ÕIGE. 179. Ascaris lumbricoides kinnitub peremehe soole seinale a) õige ; b) vale -ÕIGE 180. Liimuksolkme vastsed elavad a) kalas ; b) magevee teos ; c) sõudikus ; d) inimese kopsus -ÕIGE 181
171. Ümarussidel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige ; b) vale .ÕIGE. 172. Ümarusside seedimata toidujäänused heidetakse välja läbi a) suu ; b) läbi päraku -ÕIGE 173. Ümarussid on eranditult parasiidid a) õige ; b) vale -ÕIGE. 174. Kõige pikem ümaruss parasiteeribkaselotis Tema pikkus 8 MEETRIT 175. Ümarussidel puuduvad ringe - ja hingamiselundkond 176. Inimese haigust askaridoosi põhjustav Ascaris lumbricoides liimuksolgekuulub Hk NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID., Kl. Cl. Nematoda 177. Liimuksolkme pikkus20-40 cm pikk, valkjas ümaruss 178. Liimuksolkme areng toimub a) peremeeste vahetusega ; b) ühes peremehes -ÕIGE. 179. Ascaris lumbricoides kinnitub peremehe soole seinale a) õige ; b) vale -ÕIGE 180. Liimuksolkme vastsed elavad a) kalas ; b) magevee teos ; c) sõudikus ; d) inimese kopsus -ÕIGE 181
Kõige olulisem on toidu õige töötlemine, eriti puudutab see sealiha. Peaks vältima toore ja termiliselt töötlemata liha söömist. Jersinioosi haigestumist aitab vältida ka hoolikas hügieeninõuete täitmine nii kodus kui ka toitlustusasutustes. Jersinioos. Inimene.ee terviseportaal. (27.09.10) 20 9 ASKARDIOOS Askardioos on soole nakkushaigus, mida põhjustab parasitaarne rõngasuss Ascaris lumbricoides ehk solge. Solkmed on tavalised soole ussnugilised, kes võivad kasvada kuni 30cm pikkuseks. Naka- tumine toimub pinnases leiduvates solkmemunade alla neelamisel. Seejärel alustavad solkmed organismis oma elutsüklit, põhjustades peamiselt seedeelundkonna vaevusi. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Täiskasvanud solge elab peensooles. Emased on väga viljakad, munedes kuni 240 000 muna ööpäevas. Munad satuvad väljaheitega pinnasesse, kus nad küpsevad edasi ning on
Lahksugulised, areng otsene, parasiitidel invasioonivastsega. Arvukaim usside rühm. Sabanäärmete fasmiidide olemasolu või puudumise järgi jaotatakse kahte klassi. Eestis uuris taimedes elavaid ümarusse professor Eino Krall Liikide arv: 450?(1080) Kirjandus loomaparasiitide kohta: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 5. Tartru Klass: Fasmiidsed (Secernentea) Fasmiidid esinevad. Tuntuimad liigid: geohelmindid naaskelsaba Enterobius (Oxyuris) vermicularis, liimuksolge, Ascaris lumbricoides, seasolge A. suum, hobusesolge Parascaris equorum, taimeparasiidid kartuli-kiduuss Globodera rostochiensis. Hõimkond: Jõhvussid (Nematomorpha) Saleda kehaga niitusse meenutavad ussid. Keha katab paks kutiikula. Säilinud ainult pikilihaskiht. Sooltoru lihtne torukujuline, ilmselt ei funktsioneeri, sageli degenereerunud. Ringe-, eritus- ja hingamiselundkond puuduvad. Närvisüsteem koosneb neeluümbrisest närvirõngast ja kahest pikitüvest. Lahksugulised, viljastamine sisemine
võrdlus, näiteid Ümarusside ehitus: Väliskujult on ümarussid kõik üsna ühtmoodi. Pulkjas teravate otstega keha. Paks kolmekihiline kutiikel, mistõttu kasvades kestuvad. Sirge sool, pärakuga tagaotsa ligidal. Eluviis: Meres, magevees, mullas; ka palju taimede ja loomade parasiite. Vabaltelavad on enamasti mikroskoopilised. Näited: Apelenchoides composticola, varbuss (Rhabditis anomala), sireuss (Caenorhabditis elegans), liimuksolge (Ascaris lumbricoides ), naaskelsaba (Enterobius vermicularis), keeritsuss (Trichinella trichinella). Jõhvusside ehitus: Väliselt nagu kiudussidki pikad ja silinderjad, enamasti tumedad. Isasel saba harkjas. Vastne kidalise kärsaga. Eluviis: Nugivad ja kasvavad suureks putukates, näiteks mardikates, kiilides, tirtsudes; väljuvad (alati vette) vaid sigimiseks, siis enam ei toitu. Vastne on kidalise kärsaga, väljub munast putuka sooles. Õhuputukaisse satuvad kuivanud munadest või
, Beggiatoa alba, Flavobacterium sp., seened: Geotrichum candidum, Kommunaalheitvee koostis (Metcalf & Eddy, Inc., 1991). Kontsentratsioon Hljuv aine BHT Orgaaniline ssinik KHT Lmmastik Org. lmmastik Fosfor Org. fosfor mg/l 100-350 110-400 200 250-1000 20-85 8-35 4-15 3 Mikroorganismid puhastamata heitvees Organism Organismi liitris Coli-laadsed bakterid 100 miljon 1 miljard Fekaalsed coli-laadsed bakterid Salmonella Shigella Enteroviirused Rotaviirused Giardia Cryptosporidium Ascaris 10 miljon 100 miljon 1 miljon - 10 miljon 10 10,000 10,000 100,000 100 100,000 100 100,000 100 10,000 10 10,000 Keemiline hapnikutarve (KHT) on hapniku kogus, mis on vajalik orgaanilise aine oksdeerimiseks CO2-ks ja veeks. ldine orgaaniline ssinik = kogu vees olev orgaaniline ssinik. Heitvee puhastamise meetodid Heitvee puhastamise meetodid jagunevad fsikalisteks (settimine, filtreerimine, flotatsioon), keemilisteks
Kromosoomid dekondenseeruvad. Seejärel toimub tsütokinees ja rakk jaguneb pooleks. Loomarakkudel toimub see rakumembraani sissesoondumise teel, taimerakkudel moodustub tütarrakkude vahele tselluloosi sisaldav rakuplaat, mille pooled teineteisest eemale tõukuvad. Sõltuvalt organismist ja rakkude keskkonnast võib mitoos kesta mõnest tunnist mitme päevani. Raku jagunemine meioosi teel Neli aastat pärast seda, kui oli esmakirjeldatud mitoosi, märkas Edouard van Beneden, et ümarussi Ascaris munarakkudes on kromosoome võrreldes somaatiliste rakkudega poole vähem. Liigile iselomulik kromosoomide arv taastus pärast munaraku viljastamist. Ta nimetas sellist rakujagunemist, kus kromosoomide arv väheneb poole võrra, meioosiks (vähendav jagunemine). Ta arvas ekslikult, et kõik emalt saadud kromosoomid liiguvad ühte tütarrakku ja isalt saadud teise. Tegelikult toimub homoloogiliste kromosoomide jaotumine tütarrakkude vahel juhuslikult. Kuigi
tuumamembraan. Kogu mitootiline tsükkel kestab loomsetel rakkudel kuni 24 tundi, millest interfaas haarab põhiosa ja mitoos ainult 30...60 minutit. 14 Mõnede loomaliikide kromosoomiarv Kromosoomiarv Liik Ladinakeelne nimetus n 2n Malaariaplasmoodium Plasmodium malariae 1 2 Hobusesolge Ascaris megalocephala 2 4 Jõevähk Astacus fluviatilis 58 116 Siidiliblikas Bombyx mori 28 56 Sääsk Culex pipiens 3 6 Äädikakärbes Drosophila melanogaster 4 8 Toakärbes Musca domestica 6 12 Mesilane Apis mellifera 16 32 Karpkala Cyprinus carpio 52 104
organismist. Immuunreaktsioonide spetsiifilisus on päris madal. Siin osalevad IgG, IgM, IgE ja vähem IgA. Eriti tõuseb IgE tase. Antikehad opsoniseerivad makrofaage ja aktiveerivad komplementi. Veel Fc fragmendi abil nad seostuvad NK, makrofaage, neutro- ja eosinofiilidega (nendel on Fc-retseptor) ja toimub parasiitide hävitamine antikeha-sõltuva tsütotoksilisuse abil. Ascaris lumbricoides ja Trichinella spiralis põhjustavad intensiivse polünukleaaride infiltratsiooni, kaasneb eosinofiilia. Iseloomulikud on IgE antikehad. Kui nende helmintide ekstrakti süstida naha sisse, siis tekib varajane allergiline reaktsioon turse ja punetusena. Parasiidid kutsuvad esile allergilisi reaktsioone, tihti vallandub eosinofiilia. Krooniline toksoplasmoos võib põhjustada autoimmuunsündroomi. 60
Kromosoomid dekondenseeruvad. Seejärel toimub tsütokinees ja rakk jaguneb pooleks. Loomarakkudel toimub see rakumembraani sissesoondumise teel, taimerakkudel moodustub tütarrakkude vahele tselluloosi sisaldav rakuplaat, mille pooled teineteisest eemale tõukuvad. Sõltuvalt organismist ja rakkude keskkonnast võib mitoos kesta mõnest tunnist mitme päevani. Raku jagunemine meioosi teel Neli aastat pärast seda, kui oli esmakirjeldatud mitoosi, märkas Edouard van Beneden, et ümarussi Ascaris munarakkudes on kromosoome võrreldes somaatiliste rakkudega poole vähem. Liigile iselomulik kromosoomide arv taastus pärast munaraku viljastamist. Ta nimetas sellist rakujagunemist, kus kromosoomide arv väheneb poole võrra, meioosiks (vähendav jagunemine). Ta arvas ekslikult, et kõik emalt saadud kromosoomid liiguvad ühte tütarrakku ja isalt saadud teise. Tegelikult toimub homoloogiliste kromosoomide jaotumine tütarrakkude vahel juhuslikult
Kromosoomid dekondenseeruvad. Seejärel toimub tsütokinees ja rakk jaguneb pooleks. Loomarakkudel toimub see rakumembraani sissesoondumise teel, taimerakkudel moodustub tütarrakkude vahele tselluloosi sisaldav rakuplaat, mille pooled teineteisest eemale tõukuvad. Sõltuvalt organismist ja rakkude keskkonnast võib mitoos kesta mõnest tunnist mitme päevani. Raku jagunemine meioosi teel Neli aastat pärast seda, kui oli esmakirjeldatud mitoosi, märkas Edouard van Beneden, et ümarussi Ascaris munarakkudes on kromosoome võrreldes somaatiliste rakkudega poole vähem. Liigile iselomulik kromosoomide arv taastus pärast munaraku viljastamist. Ta nimetas sellist rakujagunemist, kus kromosoomide arv väheneb poole võrra, meioosiks (vähendav jagunemine). Ta arvas ekslikult, et kõik emalt saadud kromosoomid liiguvad ühte tütarrakku ja isalt saadud teise. Tegelikult toimub homoloogiliste kromosoomide jaotumine tütarrakkude vahel juhuslikult
annaabi.ee 
