1.Elektrivälja töö arvutusvalemid: A=F × s × cos µ A= E × q × d (ainult homogeenses elektriväljas!) 2.Potentsiaalse välja tunnused: 1)Suurus sõltub nullnivoo valikust 2)Elektrivälja jõudude poolt tehtud töö ei sõltu keha trajektoori kujust vaid laengu alg ja lõppasukohast. Nullnivoo valikud: I elektrotehnikas valitakse tavaliselt maapind II elektroonikas on nullnivooks katoodipind (miinusklemm) III teoreetilises füüsikas on lõpmatus Homogeense elektrivälja mingi punkti energiat arvutatakse valemist: Wp= E × q × d d= anted punkti kaugus nullnivoost 3.Mida näitab elektrivälja punkti potentsiaal? Tema tähis ja ühik (defineerida): Elektrivälja mingi punkti potentsiaal (fii) näitab elektrivälja selles punktis asuva +1C suuruse laengu potentsiaalset energiat. 4.Kuidas arvutatakse punktlaengu elektrivälja potentsiaali? = Wp / q ühik[]=1 J / C = 1 V Üks volt on sellise punkti potentsiaal, milles ühe kuloni suurusel laengul on ...
üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kasutatud arvutusvalemeid: Lineaarne interpoleerimine. Massiprotsendi leidmine (%). Valem: , kus ρ- mõõdetud C % 2 C %1 C % C % ( 1 ) tihedus 1 2 1 - ρ 1- sellest väiksem tihedus antud tabelis ρ2- sellest suurem tihedus antud tabelis C%-otsitav massiprotsent
Reaktsioonikiiruse v sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist v = f (C) Temperatuur. Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete tõenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust. Temperatuuri mõju võimaldab ligikaudu hinnata van't Hoffi reegel: Temperatuuri tõstmine 100C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda. Kasutatud arvutusvalemeid: , kus vt1- reaktsioonikiirus t 2 t1 temperatuuril t1 vt 2 vt1 10 vt2- reaktsioonikiirus temperatuuril t2 - reaktsiooni temperatuuritegur (2...4) Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil
temperatuur:(t°): 273,15 K (0°C) õhurõhk (P): 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule või aatomeid (väärisgaasid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm= 22,4 dm3/mol, siis standardtingimustel 101 325 Vm= 22,4·---------- = 22,7 dm3/mol 100 000 Kasutatud arvutusvalemeid: Clapeyroni võrrand: Ühe mooli gaasilise aine korral PVm R= -------- , kus R-universaalne gaasikonstant T mRT mRT n mooli gaasi kohta kehtib seos PV°= ------ ehk M= -------- M PV° PVT° Õhu maht V°= ------ , kus V°-gaasi maht normaal-või standardtingimustel P°T V-kolvi maht P-rõhk P°-normaaltingimustele vastav rõhk
õpikutes tähistati ka S, mis on nüüd IMO poolt määratud tähistama veealust välispindala) arvutatakse teoreetiliselt jooniselt või ordinaatide tabelist (offset table) saadud ordinaatide integreerimisel. Mida enam on ordinaate, seda täpsem on arvutus. Peamine põhjus, miks ei kasutatud suurt ordinaatide hulka, oli ületamatu arvutusmaht. Meie laevaehituse praktikas kasutati peamiselt pindalade integreerimisel trapetsvalemit e. Bezout' teoreemi ja harvem Tsebõsevi arvutusvalemeid, läänes oli levinenum Simpsoni arvutusvalemite komplekt. Trapetsvalemiga võrreldes on teised täpsemad, kuid nõuavad täiendavaid või keerukaid ordinaate ja kordustegureid. Raalide ajastul on lihtordinaatide hulk trapetsvalemi puhul olematu ja täpsus igati rahuldav, kui kasutada näiteks MS Excelit. Kas sisestada 150 m pikkuse laeva veeliinitasand 11 ordinaadiga (näiteks õppetöös) või 151 ordinaadiga projekteerimisel, ei ole MS Excelile oluline ainult algandmete sisestamise
Kõige parem, täpsem on viseerida puu latva 45° nurga all - kaugus puuni määratakse kas kaugusmõõtja või lindiga - tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5m) juurde - kui puu kasvab kallakul, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale, puu kõrgus saadakse kahe mõõtmise vahena 4. Puu mahu määramine Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter, saab määrata puu mahu. Puu mahu määramiseks on väga palju erinevaid arvutusvalemeid. Puu tüve võib vaadelda kui koonust ja leida tuleb koonuse ruumala. 1. võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel 2. kõige levinum ja enamkasutatavam on järgm valem: V=g1,3hf (kus g- puu rinnaslõike pindala m2; h- puu kõrgus m; f- vormiarv) Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga. Okaspuudel on see en 0,45-0,50, lehtpuudel 0,41-0,45
Keskmise tugevusega hapetel 0.1 > Kh > 0.001 ja CH+ * CA- nõrkadel Kh < 0.001 (103). Suurema täpsuse huvides tuleb ka keskmise tugevusega K hape = hapete korral kasutada nõrkadele elektrolüütidele tuletatud arvutusvalemeid. C HA Happed ja alused kus CH+ - vesinikioonide kontsentratsioon, mol/dm 3 Arrhenius: CA- - anioonide kontsentratsioon, mol/dm3 Happed on ained, mis ioniseeruvad vees, andes vesinikioone CHA - dissotsieerumata happe kontsentratsioon, mol/dm 3
korral, siis ( x, y ) f (x, y, z )dxdydz = dxdy ( f) (x, y, z )dz . E D x, y Tekkiva kahekordse integraali arvutamiseks püüame kasutada kahekordse integraali arvutusvalemeid. 3. Muutujavahetus kolmekordses integraalis Üleminek silinderkoordinaatidele Olgu r 0 , , h punkti P = ( x, y, z ) silinderkoordinaadid. Seega x = r cos , y = r sin , z = h (r , , h ) . f (x, y, z )dxdydz = f (r cos , r sin , h ) r dr d dh . E Üleminek sfäärikoordinaatidele Olgu r 0 , , punkti P = ( x, y, z ) silinderkoordinaadid. Seega x = r cos sin , y = r sin sin , z = r cos (r , , ) .
Kuid seda ei tohiks võtta suuremana kui MRd = fkbef tf (d-0,5 tf ) / M , kus tf - ääriku paksus vastavalt nõuetele; bef ääriku arvutuslaius vastavalt nõuetele. Kui armatuur on müüritislõigus nii paigutatud, et seda ei saa vaadelda äärikuga elemendina, tuleks armeeritud lõigu laiuseks võtta mitte üle kolme müüri paksuse. Armeeritud müüritiselemendi arvutamisel, mille saledus = hef /tef on suurem kui 12, võib kasutada armeerimata elementide arvutuse põhimõtteid ja arvutusvalemeid (osa 6.2), võttes arvesse teist järku mõjusid (konstruktsiooni deformeerunud kuju). Kui elemendi arvutuslik pikijõud ei ületa 0,1f kAm , kus Am on müüritise ristlõikepindala, võib teda kontrollida ainult momendiga. 6.3.3. Armeeritud posti tugevusarvutused. Surutud elemendid võivad koormuse all välja nõtkuda deformeeruda. Surutud elementide juures tuleb arvesse võtta teist järku koormustulemite mõju siis, kui on
metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: d) Puu mahu määramine Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter saab määrata puu mahu. a) kultuurpuistud Puu mahu määramiseks on mitmed erinevad b) looduslikud võimalusi ja erinevaid arvutusvalemeid. Tegelikult 1) seemnetekkelised, võib puu tüve vaadelda kui koonust ja tuleb leida 2) võsutekkelised. koonuse ruumala. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt.
IT0 = 0,5 + 0,012D, IT1 = 0,8 +0,020D. Suurte mõõtmete (üle 500 mm) grupis on IT1 kuni IT18 on lineaarse tolerantsi ühik I leitud valemiga I = 0,004D + 2,1. Arvutatud tolerantsi väärtuste ümmardamine Tolerantsid on arvutatud ning ümmardatud teatud reeglite järgi. Uues standardis ei ole enam antud arvutusvalemeid. Lubatud on kasutada ka ebatäpsemaid tolerantsi astmeid korrutades tabelis olevaid teatud faktoriga. Lihtne on seda teha rea R5 järgi, kus iga viies väärtus võrdub 10 kordse esimese rea liikme väärtusega. IT19=10×IT14; IT20=10×IT15 jne. 6.3 Põhihälbed Põhihälvete esitus Tolerantsivälja kaugus nulljoonest on määratud piirhälbega, mida nimetatakse põhihälbeks (fundamental deviation). Põhihälve on selline piirhälve, mis on lähim nimimõõtmele
puu; *kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga v. lindiga. * tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5 m) juurde. * kui on kallak, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ja tulemused liidetakse või lahutatakse. 4. Puu mahu määramine Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter saab määrata puu mahu. Puu mahu määramiseks on mitmed erinevad võimalusi ja erinevaid arvutusvalemeid. Tegelikult võib puu tüve vaadelda kui koonust ja tuleb leida koonuse ruumala. 1) Võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel. 2) Kõige levinum ja enamkasutatavam on järgmine valem: V = g1,3 h f kus g - on puu rinnaslõike pindala m2 h - puu kõrgus m f - vormiarv Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga.
Raieeas moodustab tüvi 60.....85, oksad 5.....25 ja juured 5.....35 % kogu puu mahust. Kasutamise seisukohalt jaguneb tüvi tarbe- ja küttepuiduks. Tarbetüvi jaotatakse selle järkamisel saadavate normaalsete mõõtudega sortimentide ladvapoolse diameetri järgi jämedaks (26 cm ja rohkem), keskmiseks (13 kuni 25 cm) ja peeneks (3-12 cm ) tarbepuiduks. Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter saab määrata puu mahu. Puu mahu määramiseks on mitmed erinevad võimalusi ja erinevaid arvutusvalemeid. Tegelikult võib puu tüve vaadelda kui koonust ja tuleb leida koonuse ruumala. 1) Võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel. 2) Kõige levinum ja enamkasutatavam on järgmine valem: V = g1,3 h f kus g - on puu rinnaslõike pindala m2 h - puu kõrgus m f - vormiarv Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga.
annaabi.ee 
