Elektrostaatika Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib paigalseisvate elektrilaenguga kehade vahelist vastasmõju. Elektrilaeng Elektrilaeng on füüsikaline suurus, st et see on keha omadus, mida saab mõõta (on olemas mõõtühik, tähis, arvutuseeskiri). Elektrilaeng ei ole iseseisev nähtus ega objekt. Laengu mõistet kasutatakse erineva tähendusega: 1) keha omadus osaleda mingis vastasmõjus, 2) seda omadust kirjeldav füüsikaline suurus, 3) osakeste kogum, millel on kõnealune omadus. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti kehad osalevad elektrilises vastatikmõjus. Keha, millel on elektrilaeng, nim elektriseeritud ehk laetud kehaks. Punktlaenguks nim sellist laetud keha, mille mõõtmed on tühised
Elektrostaatika Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib paigalseisvate elektrilaenguga kehade vahelist vastasmõju. Elektrilaeng Elektrilaeng on füüsikaline suurus, st et see on keha omadus, mida saab mõõta (on olemas mõõtühik, tähis, arvutuseeskiri). Elektrilaeng ei ole iseseisev nähtus ega objekt. Laengu mõistet kasutatakse erineva tähendusega: 1) keha omadus osaleda mingis vastasmõjus, 2) seda omadust kirjeldav füüsikaline suurus, 3) osakeste kogum, millel on kõnealune omadus. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Keha, millel on elektrilaeng, nim elektriseeritud ehk laetud kehaks. Punktlaenguks nim sellist laetud keha, mille mõõtmed on tühised
jaoks Kohvisai asendada pealkiri Kogus tekstiga Esmasp. Teesai sisestada järgmistesse veergudesse Teisp.,... Laup. Võisai [Kui need on kasutaja seeriana sisestatud, siis kasutage vastavat võimalust!] Kringel 3 Kirjutada nädalapäevade kohale pealkiri KOGUS Viinisai 4 Sisestada kogused arvestades järgmisi muutusi toodangus (arvutuseeskiri !) Moorapea Kohvisai - iga päev 10 võrra rohkem (või 12) Meekook Teesai ja Võisai - kogus ei muutu Kringel - kogus suureneb 5% iga päev Viinisai - kogus suureneb 10% päevas D8-11>=0 ? Moorapeade arv väheneb iga päev 11 võrra (mitte negatiivseks!) Kasutada eeskirja =if(D8-11>=0;D8-11;0) funktsioon IF
Determinandi järk tähistab determinandi môôtmeid (read = veerud). Tähistused: Maatriksi A determinanti tähistatakse tavaliselt det(A), det A või |A|. Miinor rittaarendamise meetodit kasutades leitavad determinandid (alamdeterminandi osa) Alamdeterminant miinor, koos nende positsiooni kirjeldavate kordajatega algdeterminandis 4. Teist- ja kolmandat järku determinantide arvutuseeskirjad. Teist järku determinandi arvutuseeskiri: peadiagonaali elementide ja teise diagonaali elementide korrutiste vahe. Kolmandat järku determinandi arvutuseeskiri: Sarruse reegli järgi. 5. Kõrgemat järku determinantide arvutuseeskiri. Kôrgemat järku determinantide arvutuseeskiri: rittaarendamise meetodiga. 6. Pöördmaatriksi mõiste. Pöördmaatriksi olemasolu tingimus, leidmise eeskiri. Pöördmaatriksi môiste kui maatriksi A korral leidub selline maatriks B, et AB=BA=E, siis maatriks B on A pöördmaatriks ja täh B = A-1.
01.06.2007 Tagasimaksu tähtaeg tkp tagasimaksu tegelik ku 13.07.2007 Tagasimaksu tegelik kuupäev Leida: IS intressi summa, 134 Laenu kestvus päevades VS viivise summa, 9 Intressi summa TS tagasimaksmisele kuu 16 Viivise summa Arvutuseeskiri: 13025 Tagasimaksmisele kuuluv summa p = tkplkp laenu kestvus IS = ipp/100*LS*p intressi VS = 0 , kui tkp<=tmt, VS = vpp/100*(tkptmt)*LS, TS = LS+IS+VS Valemites kasutada nimesi
Determinandid DEF 1: Eeskirja f, mis seab hulga V igale elemendile x vastavusse hulga W teatava elemendi y nim kujutuseks hulgast V hulka W ning märgitakse üles järgmiselt: f:VWvõi V (f)W või xy või y=f(x) DEF 2: Kui iga x korral hugast V on eeskirja f abil vastavusse seatud üks kindel y hulgast W, siis öeldakse, et tegemist on ühese kujutamisega hulgast V hulka W Determinant reaalarv, millele on vastavusse seatud ruutmatriks. DEF 3: Determinandi arvutuseeskiri: Determinantide omadusi 1) Det väärtus ei muutu, kui tema read ja veerud vastavalt ümber paigutada (transponeeritud maatriks) 2) Kui det teatavad 2 rida/veergu omavahel ümber paigutada, siis muutub det märk vastupidiseks 3) Det mingi rea/veeru kõigi elementide läbi korrutamisel ühe ja sama arvuga korrutub kogu det läbi sama arvuga 4) Kui det on teatavad kakse rida/veergu kas võrdsed või võrdelised, siis võrdub kogu det väärtus nulliga
Laenu kalkulaator Antud: ipp intressi protsent päeva kohta, vpp viivise protsent päeva kohta, LS laenu summa, lkp laenamise kuupäev, tmt tagasimaksu tähtaeg, tkp tagasimaksu tegelik kuupäev. Leida: IS intressi summa, VS viivise summa, TS tagasimaksmisele kuuluv summa Arvutuseeskiri: p = tkplkp laenu kestvus päevades, IS = ipp/100*LS*p intressi summa, VS = 0 , kui tkp<=tmt, VS = vpp/100*(tkptmt)*LS, kui tkp>tmt TS = LS+IS+VS Valemites kasutada nimesid! Soovitus: nimedena võiks kasutada ülaltoodud tähistusi. B3: Laenu kalkulaator Antud: ipp intressi protsent päeva kohta,
kõrguselt h langedes. langema, et omandada lõppkiirus v. Funktsioonid v ja h on teineteise suhtes pöördfunktsioonid. 12 Näide 3 Leiame funktsiooni y = log(1 - x) pöördfunktsiooni. Esialgse funktsiooni määramispiirkond 1- x > 0 x <1 X = (-; 1) Esialgse funktsiooni muutumispiirkond Y = (-; + ) Pöördfunktsiooni arvutuseeskiri y = log(1 - x) 10 y = 1 - x x = 1 - 10 y Pöördfunktsiooni x = 1 - 10 y Pöördfunktsiooni määramispiirkond Y = (-; + ). Pöördfunktsiooni muutumispiirkond X = (-; 1). 13 Elementaarsed põhifunktsioonid Elementaarsed põhifunktsioonid Elementaarseteks põhifunktsioonideks nimetatakse järgmisi analüütiliselt antud funktsioone: Konstantne funktsioon: y = c Astmefunktsioon: y = xa , kus a on reaalarv.
. ja m - P ( x = m) = e mille jaotus on määratud valemiga m! . Poissioni jaotusega juhuslikku suurust tähistame X~P(). Keskväärtus EX= =np, dispers DX= =np, standardälve DX= . 6. Normaaljaotus. Normaaljaotuse jaotustihedus f ( x ) ja selle graafik. Normaaljaotusega juhusliku suuruse antud vahemikku sattumise tõenäosuse P( X ) arvutuseeskiri. Laplace'i funktsiooni ( x) graafik ja omadusi. Kui pideva juhusliku suuruse tihedusfunktsiooniks on funktsioon ( x-m)2 1 - p( x) = e 2 2 2 siis öeldakse, et see suurus on normaaljaotusega e. Gaussi jaotusega. Tähistus: X~N(m;) Normeeritud normaaljaotus on juhul kui m=0 ja =1. Normaaljaotus tekib järgmistel tingimustel:
väljundseadmed esitavad arvutustulemused tabelitena, joonistena või muul viisil. Arvuti talitlust juhib programm, töökiirus on sadu tuhandeid ja isegi kümneid miljoneid tehteid sekundis. Et mikroelektroonika võimaldab valmistada keerukaid elektronlülitusi tillukestena, siis saab ehitada väikesi arvuteid. Miniarvuteid kasutatakse teaduslaboratooriumides, tööstusettevõtteis ning konstrueerimisbüroodes. Klahvarvutid on eriti lihtsad käsitseda, andmed ja arvutuseeskiri sisestatakse neisse klahvistiku abil käsitsi. Taskuarvutid on väga väikesed, ent paljud mudelid võimaldavad teha keerukaid teadusarvutusi. Taskuarvuti põhisõlm on mikroprotsessor arvutusseade, mille elektronlülitus on vormitud mõne ruutmillimeetri suurusesse pooljuhtkristalli. Selliseid protsessoreid kasutatakse üha rohkem ka tööstus- ja kodumasinais, autodes, teadusaparaatides ja mujal, kus nad võimaldavad näiteks
Viivise summa Tagasimaksmisele kuuluv summa B3: Laenu kalkulaator Antud: ipp intressi protsent päeva kohta, vpp viivise protsent päeva kohta, LS laenu summa, lkp laenamise kuupäev, tmt tagasimaksu tähtaeg, tkp tagasimaksu tegelik kuupäev. Leida: IS intressi summa, VS viivise summa, TS tagasimaksmisele kuuluv summa Arvutuseeskiri: p = tkplkp laenu kestvus päevades, IS = ipp/100*LS*p intressi summa, VS = 0 , kui tkp<=tmt, VS = vpp/100*(tkptmt)*LS, kui tkp>tmt TS = LS+IS+VS Valemites kasutada nimesid! Soovitus: nimedena võiks kasutada ülaltoodud tähistusi. Viktoriin B3: Koostada omal valikul 78 küsimust ja valemid vastuste hindamiseks. Kui vastuse lahter on tühi, peab ka hinnangu lahter olema tühi.
● Kuvage mõlemast tabelist vähemalt kahe välja sisu ekraanile ● Summeerige ühe arve sisaldava välja väärtused ja kirjutage vastus. „Ainus koht, kus edu tuleb enne tööd, on sõnaraamatus“ Vidal Sassoon Avaldised (expression i.k.) Avaldised • Oluline osa andmete ja andmebaasi kasutamiskeelest. • Koostamisloogika on rakendustes (ka tabel- arvutus või näiteks R) üldiselt sarnane! • Sisult arvutuseeskiri (valem) ja/või tingimuslause. • Avaldises saab kasutada tüübireegleid arvestades erinevaid andmetüüpe. • Avaldise põhjal saadakse tulemuseks mingit kindlat andmetüüpi väärtus (arv, tekst, kuupäev, loogiline EI/JAH, vms). Avaldised võivad sisaldada järgmisi komponente • konstante • tehtemärke ja operaatoreid • ümarsulge tehete järjekorra muutmiseks • funktsioone, kasutajafunktsioone • väljanimesid • mälumuutujaid
VS 41 Viivise summa TS 13053 Tagasimaksmisele kuuluv summa B3: Laenu kalkulaator Antud: ipp intressi protsent päeva kohta, vpp viivise protsent päeva kohta, LS laenu summa, lkp laenamise kuupäev, tmt tagasimaksu tähtaeg, tkp tagasimaksu tegelik kuupäev. Leida: IS intressi summa, VS viivise summa, TS tagasimaksmisele kuuluv summa Arvutuseeskiri: p = tkplkp laenu kestvus päevades, IS = ipp/100*LS*p intressi summa, VS = 0 , kui tkp<=tmt, VS = vpp/100*(tkptmt)*LS, kui tkp>tmt TS = LS+IS+VS Valemites kasutada nimesid! Soovitus: nimedena võiks kasutada ülaltoodud tähistusi. Viktoriin Küsimus Mis paadiklassis purjetasid olümpia medalistid vennad Tõnisted? Kuraditosin numbrina Kas Pisa torn asub (A)Itaalias, (B) Kolumbias või (C) USA-s
4056 Viivise summa 18330 Tagasimaksmisele kuuluv summa B3: Laenu kalkulaator Antud: ipp intressi protsent päeva kohta, vpp viivise protsent päeva kohta, LS laenu summa, lkp laenamise kuupäev, tmt tagasimaksu tähtaeg, tkp tagasimaksu tegelik kuupäev. Leida: IS intressi summa, VS viivise summa, TS tagasimaksmisele kuuluv summa Arvutuseeskiri: p = tkplkp laenu kestvus päevades, IS = ipp/100*LS*p intressi summa, VS = 0 , kui tkp<=tmt, VS = vpp/100*(tkptmt)*LS, kui tkp>tmt TS = LS+IS+VS Valemites kasutada nimesid! Soovitus: nimedena võiks kasutada ülaltoodud tähistusi. Viktoriin VASTUS: 1. Mis kell on (kujul 15:16)? 2. Millega võrdub sin 45? (kolm esimest komakohta) 3. Kas kuiv õhk on niiskest raskem? 4
VS 0 Viivise summa TS 13005 Tagasimaksmisele kuuluv summa B3: Laenu kalkulaator Antud: ipp intressi protsent päeva kohta, vpp viivise protsent päeva kohta, LS laenu summa, lkp laenamise kuupäev, tmt tagasimaksu tähtaeg, tkp tagasimaksu tegelik kuupäev. Leida: IS intressi summa, VS viivise summa, TS tagasimaksmisele kuuluv summa Arvutuseeskiri: p = tkplkp laenu kestvus päevades, IS = ipp/100*LS*p intressi summa, VS = 0 , kui tkp<=tmt, VS = vpp/100*(tkptmt)*LS, kui tkp>tmt TS = LS+IS+VS Valemites kasutada nimesid! Soovitus: nimedena võiks kasutada ülaltoodud tähistusi. Viktoriin Küsimused Kui suur on Eesti pindala? Täpne vastus 2p;+/- 100m² 1p. Kes on Eesti hümni sõnade autor? A - F. Pacius; B - J. V. Jannsen; C - G. Ernesaks
TS 72800 Tagasimaksmisele kuuluv summa uluv summa B3: Laenu kalkulaator Antud: ipp intressi protsent päeva kohta, vpp viivise protsent päeva kohta, LS laenu summa, lkp laenamise kuupäev, tmt tagasimaksu tähtaeg, tkp tagasimaksu tegelik kuupäev. Leida: IS intressi summa, VS viivise summa, TS tagasimaksmisele kuuluv summa Arvutuseeskiri: p = tkplkp laenu kestvus päevades, IS = ipp/100*LS*p intressi summa, VS = 0 , kui tkp<=tmt, VS = vpp/100*(tkptmt)*LS, kui tkp>tmt TS = LS+IS+VS Valemites kasutada nimesid! Soovitus: nimedena võiks kasutada ülaltoodud tähistusi. Viktoriin Küsimus Valitsev maailmameister jalgratta grupisõidus II maailmasõja algusaasta Sokrates:A-oli filosoof; B-on poliitik; C-oli pesunaine Tallinna Tehnikaülikool lühidalt
VS 4056 Viivise summa TS 18330 Tagasimaksmisele kuuluv summa B3: Laenu kalkulaator Antud: ipp intressi protsent päeva kohta, vpp viivise protsent päeva kohta, LS laenu summa, lkp laenamise kuupäev, tmt tagasimaksu tähtaeg, tkp tagasimaksu tegelik kuupäev. Leida: IS intressi summa, VS viivise summa, TS tagasimaksmisele kuuluv summa Arvutuseeskiri: p = tkplkp laenu kestvus päevades, IS = ipp*LS*p intressi summa, VS = 0 , kui tkp<=tmt, VS = vpp*(tkptmt)*LS, kui tkp>tmt TS = LS+IS+VS Valemites kasutada nimesid! Soovitus: nimedena võiks kasutada ülaltoodud tähistusi. Viktoriin 1+2= 6*7= Kes on Eesti Vabariigi president?(Perekonnanimi) Mis linn on Eesti suvepealinn? Kus toimus Eurovisioon sel aastal?
vs 4056 Viivise summa tms 18330 Tagasimaksmisele kuuluv summa B3: Laenu kalkulaator Antud: ipp - intressi protsent päeva kohta, vpp - viivise protsent päeva kohta, LS - laenu summa, lkp - laenamise kuupäev, tmt - tagasimaksu tähtaeg, tkp - tagasimaksu tegelik kuupäev. Leida: IS - intressi summa, VS - viivise summa, TS - tagasimaksmisele kuuluv summa Arvutuseeskiri: p = tkp-lkp - laenu kestvus päevades, IS = ipp*LS*p - intressi summa, VS = 0 , kui tkp<=tmt, VS = vpp*(tkp-tmt)*LS, kui tkp>tmt TS = LS+IS+VS Valemites kasutada nimesid! Soovitus: nimedena võiks kasutada ülaltoodud tähistusi. Viktoriin Küsimused 1. Mis on TTÜ maskoti nimi? 2. Mis aastal asutati TTÜ? 3. Mitmekordne olümpiavõitja on Kristina Šmigun - Vä 4
vaadeldava elemendi aij miinor. 4. Teist- ja kolmandat järku determinantide arvutuseeskirjad. Teist järku ruutmaatriksi korral leitakse determinandi väärtus avaldisega: Nt: Kolmandat järku ruutmaatriksi det arvutatakse sedasi: Nt: Kolmanda järgu puhul saab kasutada ka Sarrusi reeglit: 5. Kõrgemat järku determinantide arvutuseeskiri. · Determinandi minig rea (veeru) elementide ühise teguri võib tuua determinandi ette. St determinandi korrutamisel arvuga, korrutatakse vaid ühe rea (veeru) elemendid selle arvuga. · Kui determinandis on nullide rida (veerg), siis determinandi väärtus on null. · Kui determinandis on kaks ühesugust rida (veergu), siis on determinandi väärtus null. · Antud determinandi ja tema kahe rea (veeru) asukohtade vahetamise tulemusena
0 7 - 5 4 1 2 3. Leida A2 3A + 5E. Kui A = . Determinant. Determinandiks nimetatakse ruutmaatriksiga seotud arvu, mis on arvutatud teatud eeskirja kohaselt. Determinante tähistatakse DA: a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a 2 n . . . . a n1 an2 ... a nn DA = . Arvutuseeskiri on olemas II ja III järku determinantide arvutamiseks: a11 a12 a 21 a 22 1. DA = = a11a22 a12a21; a11 a12 a13 a 21 a 22 a 23 a31 a32 a33 2. DA = = a11a22a33 + a12a23a31 + a21a32a13 - a31a22a13 a21a12a33 a23a32a11. 1 2 Näide 1
Kui A = 0 7 -5 . 4 1 2 Determinant. Determinandiks nimetatakse ruutmaatriksiga seotud arvu, mis on arvutatud teatud eeskirja kohaselt. Determinante tähistatakse DA: a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a2n DA = . . . . . a n1 an2 ... a nn Arvutuseeskiri on olemas II ja III järku determinantide arvutamiseks: a11 a12 1. DA = a 21 a 22 = a11a22 a12a21; a11 a12 a13 2. DA = a 21 a 22 a 23 = a11a22a33 + a12a23a31 + a21a32a13 - a 31 a 32 a 33 a31a22a13 a21a12a33 a23a32a11. 1 2 Näide 1
Teist järku ruutmaatriksi korral leitakse determinandi väärtus avaldisega: näiteks: Kolmandat järku ruutmaatriksi determinant arvutatakse (mistahes determinandi D väärtus on võrdne tema ridade elementide ja nende alamdeterminantide korrutiste summaga): näiteks: 2(-1)1+1 (-1)(-1)1+3 Kolmanda järgu puhul saab kasutada ka Sarrusi reeglit: 5. Kõrgemat järku determinantide arvutuseeskiri. determinandi omadused: 1. determinandi mingi rea (veeru) elementide ühise teguri võib tuua determinandi ette. st, determinandi korrutamisel arvuga korrutatakse vaid ühe rea (veeru) elemendid selle arvuga. 2. determinandi kaks rida (veergu) võib omavahel vahetada, muutes determinandi märki. st, antud determinandi ja tema kahe rea (veeru) asukohtade vahetamise tulemusena saadud determinandi väärtused erinevad märgi poolest. 3
puhul: 1/R = 1/R1 + 1/R2 + 1/R3 +.......+ 1/Rn Nagu näha liituvad rööpühenduse puhul üksikute harutakistuste pöördväärtused, andes summaarselt ahela kogutakistuse pöördväärtuse. Teades aga varasemast, et takistuse pöördväärtus on juhtivus (tähistatakse G, mõõdetakse siimensites, S ), siis saame anda sellele avaldisele ka lihtsama kuju: G = G1 + G2 + G3 +....+Gn Olgu siinjuures toodud lihtsustatud arvutuseeskiri puhuks, kui ahelas on ainult kaks takistit ning nad on omavahel võrdsed: R = R1R2/(R1+R2) 36.Resonants elektriahelates. Resonantsi mõiste. Resonants jadaahelas. Resonants rööpahelas. RESONANTS Rääkides resonantsist vahelduvvoolu ahelas, saame rääkida kahest erinevat resonantsist: pingeresonants ja vooluresonants. Need resonantsid toimuvad erinevates ahelates, teatud kindlatel
KAUPA ARVUTATAKSE BRIGAADI TÖÖRÜTMIDE JÄRJESTIKUSE LIITMISE TEEL 2) JÄRGMISTE BRIGAADIDE TÖÖ LÕPETAMISE AEG HAARDEALAL LEITAKSE LIITES EELMISE BRIGAADI TÖÖ LÕPETAMISE AJALE SELLEL HAAARDEALAL SUURIMA KÕIGIST BRIGAADIDE TÖÖRÜTMIDEST. NÄITE PUHUL TABELIS 5.3 ON SELLEKS 5 PÄEVA. SELLEGA TAGATAKSE, ET ÜKSKI JÄRGNEV BRIGAAD " EI SÕIDA EELNEVALE SISSE " 5.6.5.EBARÜTMILINE VOOL JOONIS 5.23 TABEL 5.4 ARVUTUSEESKIRI: 1) ESIMESE BRIGAADI ( j ) TÖÖ LÕPETAMISE AJAD HAARDEALADEL (i): Tij = Ti-1,j + tij RAAMATUS VIGA lk 72 p. 2): MITTE BRIGAAD ( i ) VAID ( j ) 2) JÄRGNEVATE LE BRIGAADIDELE : 55 Ti-1,j + tij Tij = max Ti+1, j 1 TEINE ALTERNATIIV TÄHENDAB TINGIMUST, ET VAADELDAVAL HAARDEALAL POLE MÕTET TÖÖD LÕPETADA ENNE KUI JÄRGMISELT HAARDEALALT ON EELMINE BRIGAAD LAHKUNUD
1 kilogramm on ühe kuupdetsimeetri ( ) puhta vee mass temperatuuril C ja rõhul 1.013 MPa. Kilogrammi etalooniks on plaatinast silinder, mida hoitakse Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroos Pariisis. Et kaalumine - kaalude võrdlemine - on tehniliselt lihtsasti korraldatav ja väga täpne mõõtmise liik, kasutatakse igapäevaelus ainehulga määrajana just massi. Mass on ainus tänapäeval kasutusel olev suurus, mille etalooniks on mitte arvutuseeskiri, vaid reaalne keha. SI süsteemi ühikud jagunevad · põhiühikud - siin meeter, sekund, kilogramm · tuletatud ühikud - siin näiteks njuuton Tuletatud suuruse dimensioon on tema avaldis põhiühikute kaudu. Jõu ühik rahvusvahelises süsteemis SI on tuletatud Newtoni II seadusest. Seadus ütleb, et kiirendus on võrdeline jõuga - seega peaks valemis olema võrdetegur - konstantne kordaja, millega korrutatakse jõu ja massi suhet
Raha 30 67 väljastamine Raha tuulde 45 89 laskmine Arvuta summaarne hind koos käibemaksuga. Kui kogus on väiksem kui 100, siis käibemaksu ei võta. Hind Kogus Summa Kaup 1 123 kr 45 4 981,5 kr Kaup 2 435 kr 35 13 920,0 kr Kaup 3 259 kr 20 4 921,0 kr Arvuta summaarne hind. Arvutuseeskiri on järgmine: Ostetud kogusest 1-10 eset maksavad hinna, järgmised esemed kogused 11-25 on juba 10% hinnast odavamad ja koguse Näiteks kui on osteti 45 eset, siis esimesed 10 eset igaüks maksab 123 kr, järgmised 15 eset on igaüks 10% odava Kasuta IF funktsiooni. iis käibemaksu ei võta. 10% hinnast odavamad ja kogused üle 25 on 15% odavamad. d 15 eset on igaüks 10% odavamad ja viimased 20 eset on igaüks 15% alghinnast odavamad.
kuivatamine Raha 30 67 2010 väljastamine Raha tuulde 45 89 4005 laskmine Arvuta summaarne hind koos käibemaksuga. Kui kogus on väiksem kui 100, siis käibemaksu ei võta. Hind Kogus Summa Kaup 1 123 kr 45 Kaup 2 435 kr 35 Kaup 3 259 kr 80 Arvuta summaarne hind. Arvutuseeskiri on järgmine: Ostetud kogusest 1-10 eset maksavad hinna, järgmised esemed kogused 11-25 on juba 10% hinnast odavamad ja kogused ü Näiteks kui on osteti 45 eset, siis esimesed 10 eset igaüks maksab 123 kr, järgmised 15 eset on igaüks 10% odavama Kasuta IF funktsiooni. s käibemaksu ei võta. % hinnast odavamad ja kogused üle 25 on 15% odavamad. 15 eset on igaüks 10% odavamad ja viimased 20 eset on igaüks 15% alghinnast odavamad. Leia:
annaabi.ee 
