1889-1951Ludwig Wittgenstein. kümnenditel.1996 arvas Fed-i juht Greenspan, et kasv struktuurid, Tekstid, Programmid. Mõtlemisviisid - luua väheneb? vastuargument: on olnud liiga kiire ("irrational exuberance" Arvutiteadus: teha võimalikult keerulisi asju; 1.programmeerimine on põnev;2. ehk polegi meil speech).1990-lõpuaastatel kiirendas interneti muutumine Inseneriasjandus: teha kõike nii palju kallilt makstud programmiste vaja? 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. lihtsamalt;Kommertsrakendused: kliendile
programm koosn loendite hulgast. kaubaartikliks.Apple läks üle UNIXi-põhisele struktuurid, Tekstid, Programmid. Mõtlemisviisid - 1.Operatsioonisüsteemi tuuma funktsioonid: opsüsteemile (OS X).Microsoft konvergeeris Arvutiteadus: teha võimalikult keerulisi asju; ressursside haldamine (mälu, protsessor, 1963 hiire patent(Engelbart). Inseneriasjandus: teha kõike seadmed),protsesside haldamine, võrguliides ja
Tarkvara n arvutiprogramm koos sinna juurde kuuluva dokumentatsiooniga. Tarkvaratooteid võib luua vaid konkreetse vajaduse (kliendi) tarbeks, samuti võib neid toota ka laiemale turule. Tarkvaratehnika on üks tootmisharu, mis tegeleb kõiki tarkvara loomist puudutavate küsimustega. Tarkvarainsenerid peaksid tarkvara loomisele lähenema süstemaatiliselt,kasutades selleks konkreetsest ülesandesr sõltuvaid meetoteid, vahendeid ja ressursse. Kui tavaline arvutiteadus tegeleb tarkvara loomise uurimisega vaid teoreetilisel tasemel, siis tarkvaratehnika vaatab asja praktilisest küljest, keskenduses sellele, kuidas vajalikku tarkvara toota ja turustada. Tavalise arvutiteaduse teooriad on tihti ebapiisavad selleks, et pakkuda täielikkun teoreetilist baasai tarkvara loomisprotsessi kirjeldamiseks. Tarkvaratehnika meetodid kujutavad endast süstemaatilist lähenemist tarkvara loomisprotsessile ja sisaldavad endas
võimelised ennast selles valdkonnas täiendama. Kuidas vältida seda, et vaid väike osa ühiskonnast saab kasutada elukvaliteedile vajalikke infotehnoloogilisi võimalusi? Infotehnoloogia ja andmesidevõrgud võimaldavad ületada rahvusriigi piire ja siirduda globaalsesse ruumi. Informaatika Informaatika on teaduse ning tehnika haru, mis käsitleb peamiselt info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist. Arvutiteadus Arvutiteadus e. informaatika kujutab endast arvutipõhise infotöötlusega tegelevat teadust ja tehnika haru, mis tegeleb riistvara kui tarkvaraga. Informaatika hulka kuulub palju erinevaid distsipliine, seal hulgas tehisintellekt ja tarkvaratehnika. Infokommunikatsioonitehnoloogia Enam levinud kommunikatsiooni vahendid on arvutid, sest seal on mitmeid erinevaid programme, mida saab kasutada lihtsaks ja kiireks suhtluseks, ning see on ka kõige
Organisatsioon rajati 1937. aastal American Documentation Institute nime all. Alates 2000. aastast on organisatsiooni nimi American Society for Information Science and Technology. ASIS&T liikmed jagavad ühist huvi parandamaks viise, kuidas ühiskond säilitab, otsib, analüüsib, haldab, arhiveerib ja levitab informatsiooni. Liikmeteks on tuhanded teadlased, arendajad, õpilased, praktikud ja professorid 50 eri riigist üle maailma. ASIS&T liikmed esindavad erinevaid valdkondi: infoteadus, arvutiteadus, keeleteadus, haldus, raamatukogundus, ehitus, õigusteadus, meditsiin, keemia ja haridus. 1.1. http://www.asis.org/Chapters/europe/ (Euroopa kontekst) ASIS&T-EC on Euroopa juhtiv organisatsioon, kus on teadlased ja praktikud, kes tegelevad infoteaduse valdkonnaga. ASIS&T-EC on ASIS&T organisatsiooni osa. Organisatsioon loodi 1993. aastal, kui Põhja-Euroopa peatükk muutus üle Euroopa peatükiks.
Tarkvara on arvutiprogramm koos sinna juurde kuuluva dokumentatsiooniga. Tarkvaratooteid võib luua vaid konkreetse vajaduse (kliendi) tarbeks, samuti võib neid toota ka laiemale turule. Tarkvaratehnika on üks tootmisharu, mis tegeleb kõiki tarkvara loomist puudutavate küsimustega. Tarkvarainsenerid peaksid tarkvara loomisele lähenema süstemaatiliselt, kasutades selleks konkreetsest ülesandest sõltuvaid meetodeid, vahendeid ja ressursse. Kui tavaline arvutiteadus tegeleb tarkvara loomise uurimisega vaid teoreetilisel tasemel, siis tarkvaratehnika vaatab asja praktilisest küljest, keskendudes sellele, kuidas vajalikku tarkvara toota ja turustada. Tavalise arvutiteaduse teooriad on tihti ebapiisavad selleks, et pakkuda täielikku teoreetilist baasi tarkvara loomisprotsessi kirjeldamiseks. Süsteemitehnika on valdkond, mis tegeleb arvutisüsteemide arendusega. See sisaldab endas
2. Milline võiks olla parim infoteaduse praktilist/rakenduslikku olemust avav definitsioon? INFOTEADUS Infoteadus on noor teadus, mis uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust.; infoteadus tegeleb informatsiooni kogumise, talletamise ja otsingu probleemidega. 3. Mis on infoteadused? Too näiteid. Infoteadus on organismide infotöötlusprotsesse uuriv teadus. Infoteadusel on ühisosad: bioloogia, füüsika, arvutiteadus, sotsioloogia, psühholoogia. Infoteadusel on seosed: raamatukoguteadus, lingvistika, arvutiteadus, psühholoogia. (N:otsingu effektiivsus jne.) e siis informatsiooni uuringud erinevatest aspektidest 4. Millise teadusperioodika väljaannete traditsiooni algatas LääneEuroopas 1830.a ilmuma hakanud Pharmaceutische Centralblatt (Farmaatsia Keskajaleht)? Miks seda tüüpi väljaandeid koostama hakati? 1830
Hu lgateooria põh im õis ted N B ! Värv ilin e tek s t arves tu s es . H ulk on baas ter min iks nii ma te ma at ikas kui ka arvutiteadus es . J ärgnevalt tuvu me hulgateoori a põhikonts epts ioonidega ja hulkadele rakendatavate operats ioonidega. P aradoks : a) H abemeaj aj a puzle- kapten käs ib rühma habemeaj aj ale aj ada habet kõikidel kompan ii liikmete l, eeldus el et rühma liik med ei tohi is e habet aj ada. O lles kõigi teis te habemed aj anud, kas vab talle endale habe. Enda habet ei s aa ta aj ada, s es t nii rikuks ta kapteni käs ku. Kui ta aga enda habet ei aj a, s iis ta
Hulgateooria põhimõisted H ulk on baas ter min iks nii ma te ma at ikas kui ka arvutiteadus es . J ärgnevalt tuvu me hulgateoori a põhikonts epts ioonidega ja hulkadele rakendatavate operats ioonidega. P aradoks : a) H abemeaj aj a puzle- kapten käs ib rühma habemeaj aj ale aj ada habet kõikidel kompan ii liikmete l, eeldus el et rühma liik med ei tohi is e habet aj ada. O lles kõigi teis te habemed aj anud, kas vab talle endale habe. Enda habet ei s aa ta aj ada, s es t nii rikuks ta kapteni käs ku. Kui ta aga enda habet ei aj a, s iis ta
kuulates – see on seotud võngetega. Enda hääl jõuab oma kõrva kahte viisi: üks võnkumine tekib õhus, teine võnkumine tekib inimese sees. Tagasisidega võib kaasneda viivitus, mille tagajärjel kõne muutub. Foneetika seotus teiste teadusharudega Reaalteadused: - Anatoomia (kõneelundid) - Füsioloogia (elundite toimimine) - Neurofüsioloogia - Füüsika (akustika osa, laineteooria, häälelainete analüüsimine akustilises foneetikas) - Arvutiteadus Humanitaarteadused: - Keeleteadus (tavaliselt uuritakse keelt) - Psühholoogia (tajufoneetika) Foneetika on ebatüüpiline humanitaarteadus, sest tegeletakse palju statistika, arvandmetega. Foneetikute tegevusalad Eri keelte häälikud Eri keelte prosoodianähtused Patoloogiline kõne, kõnehälbed ja –häired Ortoeepia (= keele õige hääldus) Kõnetehnoloogia Foneetika rakendusviisid Logopeedia ehk kõneravi
Machine Language: The language of the computing machine. All instructions must be in the form of binary numbers (binary code). Stored-program Computer: Also known as the von Neumann-type computer. Has memory - a place to keep both: instructions (ie program) and the needed information (ie data) needed for computation by the computer. Matemaatiline arvutiteadus Algebra eriharud Arvutatavus Keerukus Praktilisem arvutiteadus Algoritmika Verifitseerimine, järelduste automatiseerimine Õppimine Keeled ja kompilaatorid Krüpto Veel praktilisem arvutiteadus Andmebaaside teooria ja tehnoloogia Failisüsteemide ... Arvutigraafika ... Võrgusüsteemide ...
keelemärkide tabel, 7-bitine Unicode - rahvusvaheline standard arvutites kirjasüsteemide kodeerimiseks, unicodes antakse igale märgile oma koodipunkt, mis on unikaalne utf-8 – Unicode’i 8-bitine kooditabeli formaat Latex – tekstilao kirjeldamise märgendikeel, de facto standard ülikoolidel; - TeX keele laiendus erinevate makrodega (kasutuses akadeemiliste ja tehniliste dokumentidega, mata, statistika, keemia, füüsika, arvutiteadus) Markdown - Märgituskeel (markup language) teksti vormindamiseks (juhendite, lühikeste dokumentide loomiseks, veebisisu (foorumipostitused, kommentaarid) kujundamiseks) 8. nädal • Eksamiks: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte- vabavaralised), gpl-i põhipoindid.
keskpaiga suurkujudest nimetaksime Carnapit, Lukasziewiczit, Wittgensteini ja Kripket. Nimetatud arenguga seoses hakati välja töötama mitmesuguseid uusi mitteklassikalisi loogikaid. Elektronarvutite leiutamine sajandi keskel ja majanduse, teaduse ning ühiskonna süvenev arvutiseerimine andsid loogikateadusele uue võimsa tõuke. Viimaste kümnendite jooksul on loogika areng olnud üha enam seotud arvutiteadusega, ning vastupidi. Loogika ja teoreetiline arvutiteadus on muutunud vastastikku üksteisest sõltuvaks ning mitmete konkreetsete valdkondade puhul raskesti eristatavateks. Tehisintellektiteaduse problemaatika kaudu tuleb neile kolmanda olulise komponendina juurde analüütiline filosoofia. 2.5.1 Logitsism: Russell ja Whitehead Inglise filosoof ja loogik Bertrand Russell (1872-1970) oli ebaharilikult laia huvisfääriga mõtleja. Aastal 1950 pälvis
ainevaldkonna kujunemist ja peamisi seaduspärasusi. Peter Ingwersen Taani. Kasutab infoteadust põhimõistena ning käsitleb raamatukogundust kui spetsiifilist teadus- ja arendustegevuse valdkonda infoteaduses. Raamatukoguteadus seostatuna infoprotsessidega raamatukogus. Infoteadus sotsiaalteadusena (1991a): 1) interdistsiplinaarne tasand: kommunikatsioon, süsteemiteadused, kognitiivsed teadused 2) distsiplinaarne tasand: psühholoogia, lingvistika, infoteadus, sotsioloogia, arvutiteadus 3) rakendustasand: raamatukogundus, dokumentalistika, raamatuteadus (lähtub infoteadusest). Infoteaduse iseloomulikud tunnused on järgmised: 1) Infoteadus on interdistsiplinaarne teadus. Seosed teiste teadusvaldkondadega on pidevas muutumises ja interdistsiplinaarne evolutsioon ei ole sugugi lõppenud. 2) Infoteadus on lahutamatult seotud ITga. Tehnoloogiline imperatiiv on vastupandamatu
networks, for example. And then at the other extreme you have the hackers, who are trying to write interesting software, and for whom computers are just a medium of expression, as concrete is for architects or paint for painters. It's as if mathematicians, physicists, and architects all had to be in the same department. ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 3 Kordamine -Mis on informaatika? •Informaatika on teadus, mille jaotame tinglikult kolmeks .arvutiteadus e teoreetiline informaatika .programmeerimine .Infotehnoloogia ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 4 Teoreetiline informaatika •Uurib: .Algoritme .Andmestruktuure .Keerukust .Jagatud arvutusi .Paralleelarvutusi .Integraalskeemide ehitust .Masinõppimist .Krüptograafiat ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 5 .Kvantarvutusi .Juhuslikkust .Automaate .Programmi semanikat .Informatsiooniteooriat .Arvuteooriat .Jms . Programmeerimine
annaabi.ee 
