st. masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Olulisemad sisendseadmed: klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks hiir kui elektrooniline "nimetissõrm" skänner, mida kasutatakse peamiselt pildikujutise optiliseks lugemiseks magnetkirjalugeja magnetkaardilugeja valguspliiats puuteekraan (touch-screen) digitaator (graafikatahvel) pliiatsiarvuti, mille puhul spetsiaalse pliiatsi taolise kirjutusvahendi abil on võimalik käsitsikirjutatud info sisseviimine arvutisse juhthoob (joystick), peamiselt arvutimängude tarbeks kõnesisestusvahend, mis võimaldab inimkõne automaatset muundamist "kirjutatud" kujule. Väljundseadmed Väljundseadmed võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele
2008 Klaviatuur, hiired, mängupuldid, puutetundlikud seadmed, skännerid, mikrofonid, magnetkaardilugeja, veebikaamera. Printerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid, kõrvaklapid. Mälukaardid, kontorikombainid. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus operaator kasutab sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks või informatsiooni edastamiseks arvutisüsteemi. Üks arvuti olulisemaid komponente. On arvude või teksti otseseks sisestamiseks. Klaviatuuri valimisel tuleb lähtuda töö mugavusest, seega on soovitav klaviatuuri ennem proovida. · Tüüpiline klaviatuur ja tähtsamad klahvid. · Mõningate erimärkide nimesid · ~ tilde ` rõhumärk (graavis) ´ rõhumärk (akuut) # numbriosund ' ülakoma (apostroof) * tärn & "ja"märk ¤ rahamärk % protsendimärk ^ katusemärk (tsirkumfleks) _ alajoon Suitsetamine, söömine ja joomine klaviatu...
Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Personaalarvutisüsteemide peamisteks sisendseadmeteks on (11): 1. klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks 2. hiir kui elektrooniline "nimetissõrm" 3. skänner, mida kasutatakse peamiselt pildikujutise optiliseks lugemiseks 4. magnetkirjalugeja ja -kaardilugeja 5. valguspliiats 6. puuteekraan (touch-screen) 7. digitaator (graafikatahvel) 8. pliiatsiarvuti, mille puhul spetsiaalse pliiatsi taolise kirjutusvahendi abil on võimalik 9. käsitsikirjutatud info arvutisse sisseviia 10. juhthoob (joystick), peamiselt arvutimängude tarbeks 11. kõnesisestusvahend, mis võimaldab inimkõne automaatset muundamist "kirjutatud" kujule. Klaviatuur - arvutiga tehtavate tööde puhul on kõige olulisemaks komponent. Selle individuaalsest sobivusest oleneb suuresti töö mugavus
käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata. Töö kiirust parandab, kui osatakse „kümnesõrmelist masinkirja”, s.t. suudetakse sõrmistele vajutada neid nägemata. Et kasutatavate arvutite välisseadmete hulgast puuduvad tavaliselt skanner, kaamera, digitaator, valguspliiats, vektorkuvar jms., ei kirjeldata tööd nendega. Juhendi on möödapääsmatu õppevahend neile, kes õpivad Tallinna Tehnikaülikoolis kursusi "Arvutiraafika-I" (joonestamine tasandil) ja "Arvutigraafika-II" (kolmemõõt- meline joonestamine) ning „Insenerigraafika” (koosneb atvutijoonestamise alg- kursusest ja tehnilisest joonestamise mõningatest üksikutest alg-elementidest, mida on inseneri harimiseks ilmselt liiga vähe).
annaabi.ee 
