Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvustis filmi "300" kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
film, leonidas, sparta, pärsia, xerxes, armee, vaatamise, sõnumitooja, sõdurit, seisid, rezissöör, filminipid, kaadrid, saadetakse, kuritegu, küsima, väejuht, eelõhtul, sureb, ärritus, faalaks, kodumaad, tagane, viibki, huku, koodeksid, soovitav, selliselt, sarnasusi, endalt, laegas, parimat, lootaNeid õpetati: varastama, kaklema,looduses ellu jääma, et kunagi ei tohi alla anda ega taganeda ja isegi tapma. Kui nad midagi valesti tegid karistati neid ihunuhtlusega. Spartas olid majad jaotatud kaheks meestele ja naistele eraldi. Linna keskel oli suur auk kuhu visati reetureid, vaenlaseid ja niisama halbu inimesi. Spartas valitses vanematenõukogu milles naised ei osalenud. Spartas kandsid inimesed kiltoone. Neegritel puudus seal mingigi sõnaõigus nad olid orjad. Sparta üks kuningatest oli Leonidas kes elas aastatel 507/508480 ekr ja ta valitses aastatel 488480 ekr. KreekaPärsia sõdade ajal juhtis Leonidas 480 ekr. kreeklaste ühendatud vägesid Termopüülide kaitsmisel. Termopüülid (vanakreeka keeles 'soojad väravad') oli kitsastee KeskKreekas, Lamiast lõunas, kulges Kallidromoni mäestiku ja Mailise lahe soise lõunaranniku vahel, oli 50 m lai ja 4 km pikk. Sai nime kitsaima koha ("värava") lähedal olnud kuumade väävliallikate järgi
Termopüülide lahing Essee Koostas: 2008 See oli lahing kus pärslased purustasid Xerxes I juhtimisel Sparta väed Leonidas I juhtimisel. Surma said kõik Spartalased kuna nad olid treenitud võitlema surmani. Pärslaste väes oli sellel hetkel 250000 sõdurit, nad kohtusid 7000 kreeklasega, keda juhtisid 300 kuninglikku sparta sõdurit eesotsas väejuht Leonidasega, Termopüülide mäekitsuses, kust mahtu läbi korraga vaid 2 kaarikut. Päev enne lahingut kutsus pärsia kuningas Xerxes Leonidase ja lubas temast teha Kreeka kuninga, kui ta alistub. Leonidas keeldus sellest pakkumisest öeldes et pigem sureb. Selle peale Xerxes ärritus ja käskis kreeklastel relvad maha panna aga Leonidas ütles selle peale et tulge võtke ise. Kui pärslasteni jõudsid andmed kreeklaste
kultuur.Algas pime ajastu. Seda ajastut on nimetatud pimedaks, kuna nendest aastasadadest pole suuremaid kirjalikke märke. Toidupuuduse tõttu hakati rajama kolooniaid. Siis lõppes aga ka pime ajastu, järgnes arhailine ajajärk. 776 eKr toimusid esimesed olümpiamängud, tekkisid polised - Kreeka linnriigid. Kolooniate rajamine kiirenes, tekkisid tihedamad sidemed lähisümbrusega. Hakati vermima hõbemünte. Tõusid esile kaks linnriiki, Ateena ja Sparta. Ateenas pöörati tähelepanu haridusele ning sõjaliselt oli nende trump merevägi. Sparta oli seevastu militaristlikult väga tugev. Seal kasvatati ideaalseid sõdureid, ebanormaalsed lapsed visati juba pärast sündi kaljult alla. Poisslapsed olid riigi omand, ainsana kreeka polistest pidas Sparta alalist sõjaväge. Nende sõjaline tugevus peitus maaväes. Aastal 500 eKr kehtestas viimane Ateena türann Kleisthenes esimese demokraatia maailmas. Kogu arhailist
........................................ 9 Ühiskond ja vaimuelu arhailisel perioodil. Linnriikide teke ................................. 11 Sparta ................................................................................................ 14 Ateena ............................................................................................... 16 Kreeka linnad Itaalias ja Sitsiilias ................................................................ 20 Anatoolia riigid: Früügia, Lüüdia ja Pärsia esiletõus ................................................ 21 Früügia .............................................................................................. 21 Lüüdia ............................................................................................... 21 Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine ................................................... 22 Pärsia sõjad ..........................................................................................................
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
käi minema!» «Kuule, kui sa veel palju lobised, siis virutan sulle kiviga pähe.» «Ohoh, näe kus virutaja!» «Jah, virutan.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult ähvardad teha. Miks sa ei viruta? Sellepärast, et sa kardad.» «Ma ei karda.» «Kardad.» «Ei karda.» «Kardad.» Jälle vaikus. Jälle põrnitsemine ja teineteise ümber 14 keerlemine. Nüüd olid nad õlg õla vastas. Siis ütles Tom: «Käi siit minema!» «Käi ise!» «Mina ei lähe.» «Mina ka mitte.» Nii nad seisid seal, kummalgi üks.jalg viltu vastu maad toetatud, teineteist kõigest jõust tõugates ja vihaselt põrnitsedes. Kuid kumbki ei saanud teisest jagu. Pika rabeluse järel, mis pani mõlemad õhetama, lõdvendasid nad valvsalt ning ettevaatlikult pingutust ja Tom ütles: «Sa oled argpüks! Kaeban su peale oma suurele vennale: tema võib su oma väikese sõrmega maha lüüa, ja ma ütlen talle, et ta seda teeks.» «Arvad, et ma su suurt venda kardan
surmamisest, paljud selle kuriteo toimepanijad olid hiljem ametis Poola surmalaagrites. Kallaletung Nõukogude Liidule 1941. aastal tähistas Hitleri ideoloogiliste eesmärkide haripunkti: totaalne sõda juudibolševismi vastu, millest ta lootis väljuda põhiliste ideoloogiliste vastaste hävitamisega ning vallutada maa tulevase Saksa asustuse jaoks. Slaavi elanikkonda peeti kas ohverdatavaks või määrati pärisorjusesse. Juudi populatsioon oli kavas hävitada massimõrvadega. Saksa armee kannul tungisid edasi julgeolekupolitsei ja SD liikmetest koosnevad mobiilsed eriüksused, viies läbi kommunistliku juhtkonna ning alguses ka juudi meeste suureulatuslikke hukkamisi. See laienes varsti kogu juudi elanikkonna massiliseks mõrvamiseks. Ei ole teada otseseid käske, kuid enamiku uurijate järgi toimus see nihe täieulatusliku genotsiidi suunas 1941. aasta suvel või sügisel. Lõpliku käsu puudumine ei tõenda, et 18
näitelavaks oli määratud, kuna ta vaipadega varjatud sisemus oli ette nähtud näitlejate riietusruumiks. Naiivselt väljapoole jäetud redeli ülesandeks oli ühendust alal hoida lava ja riietumistoa vahel; ta järsud pulgad 11 pidid kandma nii tulijaid kui minejaid. Polnud ühtki etteastet, ühtki sündmuste sõlme, ühtki lavaefekti, kus seda redelit oleks saanud vältida. Oh seda kunsti ja tehnika süütut ja austusväärset lapseiga! Marmorlaua neljal nurgal seisid sirgelt neli palee-foogti seersanti, neid kõigi rahvalõbude kohustuslikke kaitsjaid olgu pidu- või karistuspäevadel. 5 Etendus pidi algama alles keskpäeval, kui Palee suur kell kaksteistkümmend hoopi lööb. See aeg oli kahtlemata hiline teatrietenduse jaoks, aga tuli arvesse võtta suursaadikutele sobivat aega. Kogu rahvahulk aga ootas juba hommikust peale. Paljud lihtsameelsed uudishimulikud lõdisesid juba koidust saadik Palee suure trepi ees; mõned kinnitasid isegi, nad olevat kogu
kuulunud tõeliste Semiramise rippaedade hulka. Tasapinnalist katust kandvate võlvide alt leiti kastmisvee kaeve. Aia suurus on siiski olnud tunduvalt tagasihoidlikum, kui seda jutustavad legendid: pikkus 42m ja laius 30m. Sellest suurema täpsusega ei suudeta ilmselt kunagi rippaedade vormilahendusi seletada (Aiakunst ... 1999). PÄRSIA AIAD Babüloonia ja assüüria aiakunst elas ja arenes edasi Pärsias. Pärsia suurkuningate aiad olid üpris lähedased assüüria aedadele. Need olid üsna suured; ka pärsia pargid olid assüüria omadega sarnaselt jahipidamiskohad, kus suurkuningad jahtisid sõjavankreilt lõvisid ja teisi metsloomi. Samas olid nad ka suurte pidustuste ja õukonnaelu paigad. Pärsia aia nimetus pairidaeza, mis algupäraselt tähendab 'piiret', on siirdunud kreekakeelse paradeisos'e kujul piibli keelekasutusse tähendamaks jumala aeda - paradiisi (Aiakunst... 1999)
Üks ei jõua midagi, teised sajatavad hammaste taga, aga ei julge hammustada . . . rahva hing on lämmatatud ja kiunub haledasti rõhujate põlvede ümber . . . Otsi neid, kes ei kaeba, aita tagant, kihuta teisi aitama . . . ja kõlab siis ähvardav ulgumine üle terve maa, siis kõlistage sõjariistu ja tõstke mürinat, mis pilvi lõhub ja leinavaid jumalaid vägevasti äratab! . . . » Tugev Yalmr ei rääkinud enam.. Hing lahkus õhates raugenud kehast. Tema surivoodi ees seisid nuttes ta naine, poeg Tambet oma naisega ja nende poeg Jaanus, kes tol ajal oli kaheksa-aastane. Vahuri lesk ei kannatanud rasket hoopi kaua välja, vaid läks paar kuud hiljem oma armastatud mehe järel hauda. Ka Tambeti naine suri kähe aasta pärast. Tambet oli agar ning väle mees, kes liikumist ja varakuhjamist armastas, kuid isamaa õnnetusest suuremat ei hoolinud. Ta ostis veel kolm noort sulast, ehitas kena ruumika elumaja
annaabi.ee 
