2. Objekt on seotud järjest suureneva infotöötluse mahuga ja väärtushinnangute muutumisega. 3. Objekt on ese, nähtus, indiviid ja muu selline asi, mille kohta kogutakse informatsiooni, mida mõõdetakse, küsitletakse või käsitletakse. 4. Objekt ei ole subjekt. VI Mitu objekti saab olla üldkogumis? Märgista vale vastus! 1. üks 2. kakssada kaks 3. üle tuhande 4. hulgaliselt, vastavalt püstitatud probleemülesandele VII Tunnuste tüüpideks on arvtunnus, järjestustunnus, nominaaltunnus ja binaarne tunnus. Too üks binaarse tunnuse näide ja kirjuta see punktiirjoonele! Sugu VIII Vali täpseim definitsioon miniuurimistöö (MU) jaoks! 1. MU on probleeme lahendav lühike praktiline uurimus, mille koostamisel kirjutaja toetub internetiallikatele. 2. MU on probleeme tekitav lühike empiiriline uurimus, mille koostamisel kirjutaja toetub isiklikele kogemustele. 3
H0: dispersioonid võrdsed H1: dispersioonid erinevad P>a H0, P<0,05 H1 Võrdsete disp mittevõrdsete disp t-test t-test 3. Olulisuse tõenäosus 4. Lõppvastus (p<0,05 H0) Vormistus nii nagu iseseisvates töös Ülesanne Eesmärk Tunnusetüüp 1.T-test (f-test) Keskmiste erinevus kahes Pidev arvtunnus- keskmised grupis tunnus, millel on vähe väärtuseid (ehk siis 2 väärtust) 2. Hii-runt-test Kontrollida seose olemasolu Mittearvulised või sagedustabeli põhjal diskreetsed arvtunnused 3. Korrelatsioon Võrrelda tunnuste paare; 2 pidevat arvutunnus
Kõige selle uurimistöö analüüsiks kasutasin Excelis järgnevaid valemeid: Countif tingimustega loendamine. Average keskväärtus. Max maksimaalne element. Min minimaalne element. Mode mood. Correl korrelatsioon. Median mediaan. Stdev- standardhälve. Andmekirjeldus 1. Sugu : M-mees, N-naine ; binaarne tunnus 2. Klass: 12a, 12b, 12c ; nominaaltunnus 3. Kui vanalt esmalt alkoholi tarbisid? diskreetne arvtunnus 4. Kas tarbid ka pidudel alkoholi? : JAH/EI ; binaarne tunnus 5. Kui tihti alkoholi tarbid? valikvastus: 1 - mitte kunagi 2 - kord aastas 3 - kord kuus 4 - kord nädalas 5 - rohkem ; nominaaltunnused 6. Kui tihti tarbitakse kodus alkoholi? valikvastus: 1 - mitte kunagi
Comment: Question 2 Mille poolest erinevad diskreetsed ja pidevad tunnused? Too mõlema kohta näiteid! Complete Mark 5.0 out of 5.0 Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast ehk mõõtmise käigus võidakse saada kõiki väärtusi, mis on seotud pideva skaalaga. Pidev arvtunnus saadakse enamasti füüsikalise mõõtmise tulemusena. Pidevad tunnused on näiteks inimese vanus, kasv, kaal, õhutemperatuur jms. Diskreetsed tunnused on tunnused, mis saavad omandada väärtusi ainult kindlate vahemike järel ehk on piiratud väärtusvaruga näitajad (laste arv perekonnas, eksamihinne, ainepunktid, tähtede arv sõnas jms). Need leitakse tavaliselt loendamise teel
- Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. - Üldkogum on looduse/ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. - Üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Valim: - Igal üldkogumi objektil peab olema võimalus valimisse sattuda. -Valim peab olema arvukas. Kõikne valim ehk üldkogum. Andmete kogumine ja ettevalmistamine töötlemiseks 1) Arvtunnus (kvantitatiivne) - diskreetsed -pidevad -Juhuslik valik -Planeeritud valik -Järjestatud 2) Mittearvtunnus (mittekvantitatiivne) -kodeeritud -Nominaaltunnus: Pärast kodeerimist ei ole mõtet järjestada. -Järjestustunnus: 5 v.hea; 4 hea; 3 rahuldav jne. Binaarne tunnus -> Omab kahte teineteist välistavat väärtust (Nt. Sugu).
STATISTIKA-teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötelmist ja analüüsimistMATEMAATILINE STAT-matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeidÜLDKOGUM-looduse/ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldus. VALIM-mõõtmiseks võetud üldkogumi osaPLANEERITUD VALIM-uurimisele kuluvat aega ja raha saab kokku hoida, aga tulemused võivad ikkagi tulla vajaliku täpsusegaJUHUSLIK VALIM-saame, kui koostame üldkogumist mingi nimekirja ja võtame sealt juhuslikult välja uuritavad objektidKÕIKNE VALIM-kui valim langeb kokku üldkogumigaARVTUNNUS- kvantitatiivne tunnus; tunnus mille väärtuseks on arvudMITTEARVULISED- kvalitatiivsed tunnused, tunnus mille väärtuseks ei ole arvudPIDEV TUNNUS-võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast(KAAL, KASV)DISKREETNE TUNNUS-võib omandada vais üksteisest eraldatud väärtusi(pereliikmete arv)JÄRJESTUSTUNNUS-vää...
Maj.teaduskond bakalaureus I kursus SUGU Alternatiivne e.kaheväärtuseline binaarne tunnus-sugu on tunnus, millel on ainult 2 võimalikku väärtust Andmebaasis mittearvuline tunnus on kodeeritud 0=mees, 1=naine. Antud ettevõttes töötab kokku 474 inimest - 46%töötajatest(mean) e. 216 (sum) on naised. Mehi on rohkem, kui naisi. Standardviga ±2% . VANUS- Pidev tunnus-mõõdetav arvtunnus Keskmine töötajate vanus 37,19 aastat(mean). Standardviga keskmisel vanusel ±0,5 aastat(standard error). 50% töötajatest on nooremad ja 50% vanemad, kui 32 aastat. Nooremaid inimesi on rohkem kui vanemaid(skewness-assümeetria näitaja). Kõige rohkem on 30,33 aastaseid(mode).. Noorim töötaja on 23 aastane(min), vanim 64,5 aastane(max). Vanimast kolmas töötaja on 64,25 aastane(largest) ja noorimast viies 23,42 aastane(smallest). Vanuste varieeruvus 41,5 aastat(range).
1. Statistiline kogum – uuritav kogum, mille kohta tahetakse järeldusi teha 2. Arvtunnus – arvuline tunnus – tunnus, mille väärtuseks on arvud, nt inimese pikkus, palga suurus. Jaguneb pidevateks ja diskreetseteks. 3. Mittearvuline (nominaal) tunnus – tunnus, mille väärtuseks ei ole arvud, nt rahvus, silmade värv 4. Pidev tunnus – tunnus, mis võib saada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, nt kehakaal, temperatuur. 5. Diskreetne tunnus – tunnus, mis võib saada vaid üksikuid eraldiseisvaid (tavaliselt täisarvulisi) väärtusi
Lühidalt peamistest andmeanalüüsi teostamise vahenditest Excelis Joonised Funktsioonid Protseduurid Risttabelid (Pivot Table) Sagedustabelid ja -histogrammid Pidev arvtunnus Diskreetne arvtunnus Mittearvuline tunnus Arvkarakteristikud Usalduspiirid Hüpoteeside kontroll http://www.htg.tartu.ee/~a9tp/mirror/www.eau.ee/%257Ektanel/kool_ja_too/stat_excelis/ (1 of 2)29.05.2006 15:08:49 Andmeanalüüs MS Exceli abil Üldskeem
tunnuse vastusevariandid intensiivsuse põhjal järjestatavad. Samas ei pea skaalapunktide vahed tingimata võrdsed olema. Tüüpilisteks järjestustunnuse näideteks on haridustase, igasugused meeldivuse ja rahulolu hinnangud. Väärtused on üheselt järjestatavad aga vahemikud ei ole võrdsed, saab arvutada mediaani. Nõustamisskaala (kui rahul olete…), sagedusskaala (kui tihti…) Tuleb töötluseks kodeerid (määrata arvväärtused nt. hea-1, väga hea-2 jne). Intervalltunnused (sh arvtunnus) vanus ja sissetulek (paljuväärtustega) pikkus, kaal. Väärtused järjestatavad ja vahemikud võrdsed – Arvtunnused väheste erinevate väärtustega– Arvtunnused paljude erinevate väärtustega. Binaarsed tunnused e. nominaalsed tunnused sugu, jah-ei, sees-väljas. Binaarsel tunnusel on ainult kaks väärtust ja seega järjestamise ja vahede võrdsuse probleemi ei teki! Tunnuste järgi testi valik. T-test. t-testid võrdlevad kahe üldkogumi keskväärtusi
Kõikne valim on üldkogum. 4. Milliseid tingimusi peab rahuldama valimi moodustamine? Valim peab olema küllalt arvukas. Igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. 5. Kus saab kasutada objekt-tunnustabelit? Too näiteid. Uurimuse käigus saadud andmete põhjal tehtud tabel. Selle ridades on uuritavad objektid ja veergudes on objektide määratud tunnused. 6. Too näiteid arvtunnuste ja mittearvuliste tunnuste kohta. Arvtunnus eh kvantitatiivne tunnus: nt pindala, kinganr, vanus jne. Mittearvuline tunnus ehk kvalitatiivne tunnus: nt sugu, rahvus, haridus, juuste värv jne. 7. Kuidas jaotatakse mittearvulisi tunnuseid? Too näiteid. Järjestustunnused mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada. Nt hinnang (meeldib, ei meeldi jne). Nominaaltunnused ei ole väärtuse järgi mõtet järjestada. Nt rahvus, silmade värv, kutseala. 8. Mis on diskreetsed, mis pidevad arvtunnused
üldkogu liikmel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Objektid - uuritavad (rida) Tunnus - objektide omadus, nt mitu korda päevas sa sööd? küsimus (veerg) Väärtus - tulemus, vastus küsimusele.(lahtrites) N - objektide arv Kas väärtused on järjestatavad? Kas vahemikud on võrdsed? Nimitunnus - väärtused ei ole järjestatavad.Nt elukoht, lemmiktoit, Järjestustunnus - väärtused on üheselt järjestatavad, vahemikud ei ole võrdsed. Nt haridustase Intervalltunnus e arvtunnus - alati üheselt järjestatav ja vahemikud on võrdsed.Nt vanus, pikkus, kaal, kehamassi index, sissetulek. Sobib Pearsoni korrelatsiooni kordaja Binaarsed tunnused - kaks varianti, nt sugu Õige meetodi valik sõltub – küsimuse tüübis, andmete tüübist ja sihtrühmast (milline esitlus viis on sobilik jne). Kvantitatiivne uuring - annab vastuse küsimustele mida, kui palju, kes, millal, kus, mis on parem? andmestik kogutakse meetoditega,
Võimalik saada andmeid eri geograafilistest punktidest, ilma et intervjueeritav ja intervjueerija kaotaks omavahelise läheduse. Samuti on see kiirem, kui postküsitlus ja vastused ei saa kaduma minna. 31. Mis on nimitunnus? Palun tooge mõni näide! Nimitunnusel ei ole väärtused üheselt järjestatavad, nt rahvus, hobi. 32. Mis on järjestustunnus? Palun tooge mõni näide! Järjestustunnusel ei ole väärtuste vahemikud võrdsed, arvtunnusel on! Nt haridustase 33. Mis on arvtunnus? Palun tooge mõni näide! Arvtunnusel on arvuline väärtus nt pikkus, kaal, vanus 34. Mis on binaarne tunnus? Palun tooge mõni näide! Binaarsel tunnusel on ainult kaks väärtust ja seega järjestamise ja vahede võrdsuse probleemi ei teki! Nt sugu 35. Millal on otstarbekas esitada andmeanalüüsil saadud tulemused joonisena? Vali esitluseks diagramm, kui soovid eelkõige anda kiiret ülevaadet üldtendentsi(de)st ja suundumus(te)st. 36
küsitletavate juurde. Heas valimiuuringus on juhuslikud valikud. Valimi representatiivsus valimis on sama palju inimesi kui üldkogus. Valimi suuruse määrab aeg, raha, järelduste täpsusaste, uuritava populatsiooni suurus. Meetodi valik Vaadake, mis tüüpi on tunnus Nominaaltunnus: kasutage protsente, vastajate arve Järjestustunnus: kasutage protsente, vastajate arve Arvuline tunnus: kasutage keskmisi, standardhälbeid Arvtunnus Järjestustunnus Nominaaltunnus Nominaal-tunnus Keskmiste võrdlus. Risttabelid. Risttabelid. Usalduspiirid, T-test Seosekordajad (hii- Seosekordajad (hii- ruut-statistik) ruut-statistik) Järjestus-tunnus Keskmiste võrdlus. Risttabelid. Usalduspiirid, T-test Seosekordajad (hii-
± x = t ± x = t 1- Piiresindusviga - n , üldkogumi teadmisel n N 2 t 2 2 t t22N n= = n = Valmi suuruse määramine - 2 Kui üldkogum on teada - 2 N + t 2 2 Dispersioonanalüüs (DA) Uuritav tunnus peab olema arvtunnus. Tunnused on normaaljaotusega. Rohkem kui 2 võrreldavat kogumit. Analüüsitakse reklaami asukoha mõju toote ostmisele. Valitakse 30 sarnast kauplust, kus ühe ja sama kauba reklaam paigutatakse erinevalt: 10 kaupluses aknale, 10 poe sissekäigu juurde, 10 vahetult kauba müügileti juurde. Tulemusi fikseeritakse müüdud kauba koguse (tükkide) järgi. Meie näites müügikogus on tulemus ehk
Kvantitaiivne tunnus (arvtunnus) on tunnus , mille väärtused on arvud (nt. Pikkus, kaal, rahvaarv, keskmine hinne) Kvalitatiivne tunnus on tunnus, mille väärtused ei ole arvud ( juustevärv, perekonnaseis, rahvus). STATISTIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUS TE VASTUSED 1. Statistika aine ja meetod Statistika on iseseisev teadus. Ta uurib ühiskondlike nähtuste kvantitatiivset külge lahutamata seoses nende kvalitatiivse küljega ja ühiskonna arengu kvalitatiivset väljendumist konkreetsel ajal ja kohal. Peamiselt tegeleb statistika : 1) Statistiliste andmete hankimisega e. statistiline vaatlus 2) Ststistilise informatsiooni kompaktne ja ülevaatlik esitamine e. Kirjeldava statistika (andmete esitamine ja organiseerimine) 3) Tõenäosusteooria so.reaalsuses sageli esineva ja majanduses eelkõige tulevikuga seonduva ebakindluse kirjeld...
Edasi leiame prognoositava piimatoodangu lehma kohta aastas: y^ = a + b y / x x = 917 + (19 × 250 ) = 5667 kg 6. FENOTÜÜBI- JA GENOTÜÜBIVÄÄRTUS Populatsiooni geneetilised omadused sõltuvad eelkõige geeni- ja genotüübisagedusest selles populatsioonis. Kvantitatiivse tunnuse (näit. piimatoodang) puhul on oluline tunnuse väärtus - s.o. mõõtmistulemus, mis on saadud isendi tunnuse mõõtmisel ja on väljendatav reaalarvuga (arvtunnus). Isendi fenotüübiväärtuseks nimetatakse tema kindla fenotüübilise tunnuse mõõtmisel saadud arvulist väärtust . Kõik kvantitatiivsete ehk arvtunnuste uurimised põhinevadki eelkõige nende fenotüübiväärtustel. Selleks, et analüüsida populatsiooni geneetilisi omadusi, tuleb välja selgitada põhjused, millised mõjutavad isendite fenotüübiväärtusi. Iga tunnuse variatsioon populatsioonis oleneb nii isendite geneetilisest
Kvantitatiivne tunnus numbriliselt väljendatud tulemus. Näiteks on kvantitatiivsed tunnused inimese pikkus, kehakaal, tema keskmine palk, elanike arv riigis jpt numbriliselt mõõdetud tunnused. Arvulised tunnused jaotatakse omakorda pidevateks või diskreetseteks. Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast ehk mõõtmise käigus võidakse saada kõiki väärtusi, mis on seotud pideva skaalaga. Pidev arvtunnus saadakse enamasti füüsikalise mõõtmise tulemusena. Pidevad tunnused on näiteks inimese vanus, kasv, kaal, õhutemperatuur jms. Diskreetsed tunnused on tunnused, mis saavad omandada väärtusi ainult kindlate vahemike järel ehk on piiratud väärtusvaruga näitajad (laste arv perekonnas, eksamihinne, ainepunktid, tähtede arv sõnas jms). Need leitakse tavaliselt loendamise teel.
annaabi.ee 
