docstxt/.txt
Arvsõna Arvsõnade käänamine Põhiarvsõnad 1000, 1000000 Järgarvsõnad Kaht või enamat tuvastamata isikut väljendavate arvsõnade käänamine
Iseseisev ülesanne: Vaatlustunni analüüs (koosneb protokollist ja analüüsist) Iga õppija täidab kodutööna ühe vaadeldud tunni kohta ülesande 1. Protokoll ja ülesande 2.1. või 2.2. Analüüs Kool: Klass: 4 b Aine: emakeel Aeg (kuupäev) 10.02.2012 Tunni teema: Elektriautod. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1. Protokoll Õppetöö osad Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Vaatleja märkmed I Tunni Tunni alustamise Kogunemine. Meeleolu õppetööks loodud organiseerimine korraldus Moodustati sirged read, (5 min.) alustati tunniga II Kordamine Korraldus õp. lk. 136 Lapsed töötasid kaasa
ARVSÕNADE ÕIGEKIRI 6.KLASSILE ARVSÕNAD JAGUNEVAD 1. PÕHIARVSÕNAD 2. JÄRGARVSÕNAD 3. MURDARVSÕNAD PÕHIARVSÕNA · PÕHIARVSÕNA väljendab hulka ja vastab küsimustele mitu? ja kui palju? · Näiteks · 8 kaheksa · 500 viissada · 9342 üheksa tuhat kolmsada nelikümmend kaks JÄRGARVSÕNA · JÄRGARVSÕNA näitab elementide järjekorda mingis hulgas ja vastab küsimusele mitmes? · NÄITEKS 5. viies 17. seitsmeteistkümnes 390. kolmesaja üheksakümnes MURDARVSÕNA · MURDARVSÕNAKS nimetame hulga võrdseid osasid ja sõnad vastavad küsimusele mitmendik? · NÄITEKS pool ehk üks kahendik veerand ehk üks neljandik PEA MEELES ! · Arvude kirjutamisel sõnadega kirjutame KOKKU eelneva arvosaga teis(kümned), kümned ja sajad. · NÄITEKS 16 kuusteist 16. kuueteistkümnes 42 nelikü...
alati ülakomaga b) pikemates sõnades võib lugemise hõlbustamiseks kasutada sidekriipsu a) crescendo+lik = crescendo'lik performance+lik = performance'lik b) self made man+lik = self(-)made(-)man'lik Tsitaatsõnade asemel soovitatakse kasutada eesti väljendeid: graffiti'lik = grafitilik Kokku- ja lahkukirjutamine: liited -ne -line 1 täiendsõna+ne/line K 2 täiendsõna+ne/line L gümnaasiumidevaheline nende linnade vaheline Reegel kehtib ka arvsõnade puhul: Lahku: Kokku: ühelised kümned tuhanded teistkümned miljonid jne. sajad kahemiljoniline kahe miljoni suurune kuueteistkümne- kolme tuhane aastane aastane Määrsõnalised laiendid: üle, alla, ligi, pea(aegu) umbes jt. kokku- ja lahkukirjutamist ei mõjuta. -ne -line number 23(-)aastane 2-leheküljeline täht, sümbol x-kujuline, de-lõpuline
Kokku- ja lahku kirjutamine 1. NIMISÕNADE KOKKU – JA LAHKUKIRJUTAMINE Nimetavas käändes olev nimisõna või lühenenud sõnatüvi kirjutatakse järgneva nimisõnaga alati kokku. Kui esimene nimisõna on ainsuse omastavas, sõltub kokku -ja lahkukirjutamine tähendusest. Lahku: Nimisõna ainsuse omastavas kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku, kui esimene sõna näitab kuulumist ja vastaba küsimuseke kelle? Või mille? Kokku: Nimisõna ainsus omastavas kirjutatakse järgmise nimisõnaga kokku kui sõna näitab liiki ja vastab küsimusele missugune? Kokku- või lahkukirjutamine võib sõltuda ka täiendist. Kui esimene nimisõna on mitmuse omastavas käändes ,kirjutatakse see järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku. Kokku kirjutatakse nimisõnad siis kui moodustub omaette tähendusega sõna. Mõnes muus käändes olev nimisõna kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku nimisõnaga kokk...
pool/poole KOKKU LAHKU *kaasneb määr- või sidesõnaga *kaasneb käändsõnaga *tahapoole *igale poole *eespool *kodu poole *tagapool *järve poole NB! Tegusõnast moodustub omadussõna = KOKKU Nt: läbiloetud Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine: KOKKU LAHKU -teist, -kümned, -sada muud arvsõnad *kahekasteist, kakskümmend,kolmsada *kaheksa tuhat, neli miljonit, kolmkümmend- kolm Rooma numbrid: L- 50. C- 100. D- 500. M- 1000.
N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike. Kui omadussõna ja nimisõna moodustavad mingi uue mõiste, siis kirjutame sellise sõnapaari kokku. N: noor kotkas-kirjutame põhireegli järgi kokku. Noorkotkas- tekib uus mõiste ( noorte organisatsiooni liige ). Arvsõnad ja asesõnad kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku. N: see loom, kaks looma. 2. Arvsõnade ja omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Kokku Lahku -teist - ühelised -kümnend - tuhat -sada - miljon -miljard KÄÄNDSÕNA+OMADUSSÕNA Omadussõna kirjutatakse eelneva nimi- või omadussõnaga kokku ainult sel juhul, kui nad moodustavad mingi kindla mõiste: NIMISÕNA+OMADUSSÕNA: kivikõva, sametpehme, peegelsile. OMADUSSÕNA+OMADUSSÕNA:magushapu, sügavpruun, tumekollane. NB
Asesõnad Tartu 2012 Mis on asesõna? Asesõnad on tüüpjuhul iseseisvad mittetäistähenduslikud sõnad, mis muutuvad käändes ja arvus ning käituvad lauses nimi-, omadus- või arvsõnade taoliselt, kuid on nendega võrreldes ,,tühjema", abstraktsema sisuga, nt mina, tema, see, niisugune, iga, mitu. Asesõna funktsioon lauses Jüri pidi helistama mehele, kes olevat asjaga kursis pronoomen kes täidab nimisõna funktsiooni, toimides lause alusena teiselt poolt on seesama pronoomen aga abisõna, mis seob omavahel kahte osalauset Asesõna liigid tähenduse järgi asenimisõnad ehk pro-substantiivid, nt mina, tema, kes
liidetakse line-lõpuline korruseline. ühesõnalise omadussõna 2. Paul Kerese nimeline, V. nime, tähe lahku Panso nimeline, Keila ja või Klooga vaheline. numbriga sidekriipsu abil. Arvsõnade 1. teist, 2. Ülejäänud 1. Kaksteist, kolmkümmend, kokku- -kümmend arvsõnad. viissada, kolmsada lahku ja sada. kaheksakümmend. kirjutamin 2. Kolm tuhat, kuus miljonit, e kaheksa miljardit, viis
Ladina juriidiline terminoloogia 16.10. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstid: A rühm: tekst 11 (laused 1-4, 7, 9-11, 13-17), tekst 14 (laused 1, 2, 7-9) tekst 15 (laused 2-15) B rühm: tekst 12, tekst 13 (laused 1-10), tekst 14 (laused 10, 11, 15-17) NB! Ase- ja arvsõnade kohta vt lk 106-114. 2) Seminari alguses toimub tunnikontroll, materjalid on ÕIS-s. XI 1. ja sina, brutus! Sina ka, brutus! 2. ma ei pea midagi inimlikku endale võõraks. 3. ise 4. rahu teile 7.Quiritiumi seadusest on minu maatükk. 9. isesugune, omanäoline, eripärane 10.selleks 11.see on 13.iseenesest 14. seadusest endast, fakist endast 15. 16 17 XIV 1. kaheteistkümne tahvliseadused on iidsed rooma seadused. 2.laste kolm õigust 7. 8.esmapilgul, näiliselt 9. esimene võrdsete seas
On nn vaegomadussõnu, mida ei saa käänata. Käänduvad omadussõnad jagunevad tüüpkondadesse nagu nimisõnadki. On omadussõnu, millel morfoloogilised vormid puuduvad. Need sõnad, väljendavad küll omadust ja esinevad lauses täiendina, aga ei ühildu oma põhisõnaga. Neil puuduvad ka võrdlusvormid, ehkki nende tähendus ei pruugi võrdlust välistada. Niisuguseid muutumatuid omadussõnu nimetatakse vaegomadussõnadeks. 7. Arvsõnad ehk numeraalid Arvsõnade liigid: 1. Põhiarvsõnad ehk kardinaalid väljendavad hulka ja vastavad küsimustele kui palju? mitu?. 2. Järgarvsõnad ehk ordinaalid näitavad järjekorda ja vastavad küsimusele mitmes? Järgarvsõnad käituvad lauses samamoodi nagu omadussõnad ja neid võikski pidada omadussõnadeks. Põhiarvsõnad seevastu käituvad lauses omapäraselt ning sellele tuginebki arvsõnade pidamine omaette sõnaliigiks.
Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A
kokku: raudkapp, lumivalge, kaugrong, inimtühi c) kontekstipõhimõte-teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu: erakonna liige- iga erakonnaliige d) sageduspõhimõte-sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid:kooliminek, tööleminek-jõkke, kuuri, eksamile, näitusele minek e) traditsioonipõhimõte- õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust, nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line-omadussõnada kirjutamine f) pikkuspõhimõte- kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheks liiga pikaks, siis ei saa seda siiski kokku kirjutada: aastalõpu koosviibimine, keskkonnakaitse teemaline Nimisõna+nimisõna; - Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: vesiveski, nahkmööbel, verivorst - Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta
3)Kontekstipõhimõte- teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige- iga erakonnaliige , naised läksid oma meeste asju ajama- mehed läksid oma meesteasju ajama. 4)Sageduspõhimõte- sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid, nt kooliminek- kuuri minek, tööleminek- näitusele minek, 5)Traditsioonipõhimõte-õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust , nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line- omadussõnade kirjutamine. 6)Pikkuspõhimõte- kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheb liiga pikaks, siis ei saa seda siiski kokku kirjutada, nt aastalõpu koosviibimine( vrd sünnipäevapidu) Kui kõhklete , kas kirjutada kokku või lahku, siis kirjutage parem lahku. Kokku lahkukirjutamise reegleid : 1) da-tegevusnimi kirjutatakse eelnevast nimisõnast lahku(vett täis tassida )
ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Eelneva arvsõnaga KOKKU kirjutatakse sõnad · teist(kümmend): kolmteist, seitseteistkümmend, · kümmend : viiskümmend, kaheksakümmend, mitukümmend · sada: kakssada, üheksasada, poolsada, mõnisada Eelnevast arvsõnast LAHKU kirjutatakse · ühelised: kakskümmend kaks · tuhanded: mõnituhat, kolm tuhat, kolmteist tuhat · miljonid: kaheksa miljonit · miljardid: viisteist miljardit Ühesõnaline arvsõna ne-/ line- liitelise omadussõnaga KOKKU · kaheksatunnine · viietonnine · kolmeteistkümnekraadine · kaheksateistkümneaastane · · Mitmesõnaline arvsõna järgnevast ne-/ line- liitelisest LAHKU · kolmesaja tuhande meheline · saja neljane · neljasaja viiekümne tuhandene · kuue ja poole miljoniline · ·...
Mis on alkaanid. 2. Keemilised omadused. 3. Füüsikalised omadused. 4. Füsioloogilised omadused. 5. Alkaanide leidumine. 1.Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 · Alkaani tunnuseks on liide aan · Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust · Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta · Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan penta, heksaan heksa jne). · Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kovalentsed üksiksidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees
lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige – iga erakonnaliige, kunstipärased naiste käekotid – kunstipäraste naistekäekottide näitus, naised läksid oma meeste asju ajama – mehed läksid oma meesteasju ajama; 4. sageduspõhimõte – sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid, nt kooliminek – kuuri minek, tööleminek – näitusele minek; 5. traditsioonipõhimõte – õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust, nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line-omadussõnade kirjutamine; 6. pikkuspõhimõte – kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheks liiga pikaks, siis ei saa seda siiski kokku kirjutada, nt aastalõpu koosviibimine (vrd sünnipäevapidu), keskkonnakaitse teemaline (vrd loodushoiuteemaline), murdmaateatejooksu võistlused (vrd odaviskevõistlused), teraviljakasvatusühistu võib kasutada teraviljakasvatuse ühistu. Nimisõna + nimisõna
Orgaaniliste ühendite nomenklatuur 1. Küllastunud süsivesinikud ALKAANID · Alkaanide homoloogilise rea üldvalem: CnH2n+2 . · Alkaanide molekulis on ainult üks kovalentne üksikside. · Alkaanide homoloogilise rea nelja esimese liikme puhul kasutatakse nimetusi: metaan, etaan, propaan ja butaan. Järgmiste süsivesinike nimetused tuletatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvest lõpu aan abil (5 pentaan, 6 heksaan jne). · Ühevalentse radikaali alküülradikaali (kui küllastunud süsivesinikust on eemaldatud üks vesiniku aatom) nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetuse lõpu aan asendamisel lõpuga üül (alkaan alküül, etaan etüül, pentaan pentüül). Alkaan (CnH2n+2) Vastav alküülradikaal (CnH2n+1) CH4 metaan CH3 metüül C2H6 etaan C2H5 etüül
C8H18 Oktaan C8H17 Oktüül C9H20 Nonaan C9H19 Nonüül C10H22 Dekaan C10H21 Deküül · Alkaani tunnuseks on liide aan · Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust · Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta · Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan penta, heksaan heksa jne). · Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) · Hargnenud ahela korral: a) Leiame molekuli valemist pikima süsinikahela b) Sellele hargnemata ahelale vastav süsivesinik on tüviühend c) Hargnenud ahelaga ühendit käsitleme nii, nagu
Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani-vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne. Erand. Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses olev omadussõna, nt. hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge jt. Kui omadussõna on täiendsõna, tavaliselt liitsõna ei teki ja kirjutatakse lahku, nt ilus ilm, suur linn jt. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglid on kokkuleppelised, st arvud kirjutatakse traditsiooniprintsiibil. Kokku kirjutatakse teist(kümned), kümned, sajad, aga lahku tuhanded, miljonid ja miljardid. Seega 2 837 521 492 - kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse tuhat, viissada kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks. Samal põhimõttel kirjutatakse järgneva arvsõnaga hulgasõnad mitu, paar, mõni, pool jms.
KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA Ainsuse nimetavas käändes Märklaud, lõppsõna olev täiendsõna Ains om olev täiendsõna Toakoer, jahikoer, linnukoer, Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse märgib iiiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee Konsonanttüveline (s- Hingamiselund, Ains om olev täiendsõna, Selle seina vaip (see seinavaip), tüveline) täiendsõna tootmisprotsess millele eelneb laiend (laiend küpse vilja pead, minu maja kuulub täiendsõna, mitte aken põhisõna juurde) Lühenenud nimi-ja Inimsugu, kuningriik o...
Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA ■ Ainsuse nimetavas käändes olev Märklaud, lõppsõna täiendsõna ■ Ains om olev täiendsõna märgib Toakoer, jahikoer, linnukoer, ■ Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse liiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee ■ Konsonanttüveline (s-tüveline) Hingamiselund, tootmisprotsess ■ Ains om olev täiendsõna, millele Selle seina vaip (see seinavaip), täiendsõna eelneb laiend (laiend kuulub küpse vilja pead, minu maja aken ...
KOLAKI I. NIMISÕNA+NIMISÕNA Ainsuse nim käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (siia alla kuuluvad ka kõik s-liitumisega sõnad) Vesiveski, verivorst, naisarst, nahkmööbel Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka: · Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht, pesupesemine · Hulka ja kogu väljendavad ühendid liivahunnik, suhkrutükk, veetilk, räimekilo, singiviil, aga: mereliiva hunnik, prantssaia viil · Mitmusliku sisuga ainsuse omastav tiku...
Arvsõnade KOLAKI 1.Eelnev arvsõna ja sõnad -teist, -kümmend ja -sada kirjutatakse kokku. 1.1.Hulgasõnad on ka kokku arvsõnadega. Nt: kolmteist, seitsekümmend, kakssada, üheksasada, viiskümmend. Nt: mitukümmend, paarsada, paarteist, mitukümmend, mõnisada. 2.Teised arvsõnad kirjutatakse lahku. Nt: viis tuhat, kolm miljonit, kaks miljardit. <=need juhised käivad ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liitelised omadussõnad. Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne. pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. ...
omadussõnaga sidekriipsu abil. nt. Kreutswaldi-aegne, Doonau-äärne, Atlandi-tagune, TPI-aegne. Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line-omadussõnast lahku. nt. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Georg Lurichi vägevune. Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse sidekriipsu abil. nt. 25aastane = 25-aastane, 21-leheküljeline. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad teist(kümmend), -kümmend ja sada. nt. Kolmteist, seitseteistkümmend, viiskümmend, kakssada, üheksasada. Muud arvsõnad kirjutatakse eelnevast arvsõnast lahku. nt. Sada kaheksa, nelikümmend kolm, viis tuhat, kuus miljonit, kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse tuhat. Samuti toimitakse muude eelnevate hulgasõnadega. nt
Arvsõnad 20 - 90 moodustatakse liite -ty abil. seven - seventy nine - ninety NB! 2 two 3 three 4 four 5 five 20 twenty 30 thirty 40 forty 50 fifty Arvsõna hundred, thousand ja million tarvitatakse umbmäärase artikliga või arvsõnaga one. a hundred või one hundred a thousand või one thousand a million või one million Arvsõnad hundred, thousand, million on teiste arvsõnade järel muutmatud. 500 five hundred one hundred books 2,000 two thousand two thousand books 3,000,000 three million four million people Sõnad hundred, thousand ja million esinevad mitmuses, kui neile ei eelne arvsõna. hundreds of people sajad inimesed thousands of books tuhanded raamatud SIDESÕNA AND ARVSÕNADES Sajaliste või tuhandeliste ja miljoniliste ning neile järgnevate kümneliste või
Kinnaste kätte panemine 3 aastaselt Oskab Järjekorrast kinni pidamine 3 aastaselt Oskab Iseseisev olemine 3 aastaselt Oskab Enda kontrollimine 3 aastaselt Oskab Reeglite aktsepteerimine 3 aastaselt Oskab Korralduste "alla", "peale", "sisse" 3 aastaselt Oskab täitmine Väljendi "mina" kasutamine 3 aastaselt Oskab Tegu-, ase-, omadus- ja arvsõnade 3 aastaselt Oskab kasutamine Tunnete mõistmine 3 aastaselt Oskab Tervitamine, tänamine, palumine 3 aastaselt Oskab Jutustuse või laulumängu jälgimine kuni 3 aastaselt Oskab 10 min Enda nime kasutamine 3 aastaselt Oskab Enda fotol või peeglis ära tundmine 3 aastaselt Oskab Palutud asja toomine 3 aastaselt Oskab Soovitud isiku kutsumine 3 aastaselt Oskab
EMB-KUMB- mõlemad osised: emb-kumb,emma-kumma,emba-kumba,emmasse-kum.. *Sõnas KUMBKI liitub -ki alati käändelõpule! (nt.kumbagi,kummalegi,kummastki) sama reegel ka keegi,miski ja ükski(ühelegi), erand on mingi.(mingi-mingit-mingile) *See ja too on näitavad asesõnad; see tähistab lähedal, too kaugemal asuvaid objekte. A M nim too nood om tolle nonde os toda noid sis. tollesse nondesse e.noisse sees. tolles nondes e nois 11.Arvsõnade käänamine Põhiarvs- 3,4,5 , järgarvs-kuues,kolmas; lihtarvs.-ühest sõnast7,5,3 liitarvs 2+sõna *Põhiarvsõnade käänamine: Liitarvsõnadel käänduvad sisseütlevani kõik moodustusosad, alates sisseütlevast ainult viimane sõna. *Järgarvsõnade käänamine: Käändub ainult viimane sõna,kõik eelnevad on põhiarvsõna ainsuse omastavas käändes! *Murdarvsõnade käänamine: Käändub nii murru lugejas kui ka nimetajas olev arv! *Arvude kasutamine kirjas: 1.Ma sündisin 20.12
keele tundides omandatud keelemõisted. Omandatud võõrsõnad toetavad võõrkeelte õppimist. Maailmakirjanduse autorite ja teostega tutvumine tekitab huvi võõrkeelte õppimise vastu. Õpitavas võõrkeeles kirjutavate autorite teoste lugemine ja arutamine süvendab huvi selle keele maa ja kultuuri ning ka kirjanduse originaalkeeles lugemise vastu. Matemaatika. Õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab eesti keele ja kirjanduse tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist. Loodusained. Loodusteaduslike õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab head lugemisoskust ja tööd tekstiga. Kohanimede ning loodusnähtuste ja -objektide nimetuste õigekirja kinnistatakse keele- ja kirjandustundides. Loodusteemalised tekstid õppe- ning ilukirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised
inf tugevas, indikatiivi preesens nõrgas astmes), IV pöördkonnas tugeneva tüvega verbid (da- inf nõrgas, indikatiivi preesens tugevas astmes. I pöördkonnas on pika vokaali või diftongiga lõppeva ühesilbilise tüvega verbid, II pöördkonnas kahe- või enamasilbilise tüvega verbid. 39. Arv- ja asesõnade käänamine 1) Arvsõnad moodustavad ühtse sõnaliigi ainult tähenduse ja morfoloogia seisukohalt. Lauseõpetuse seisukohalt kuuluvad arvsõnade hulka väga erinevalt käituvad sõnad. Arvsõnadeks nimetatakse sõnu, mis väljendavad asjade hulka ning muutuvad käändes ja arvus. Tähenduse järgi jagunevad arvsõnad omakorda kaheks: põhiarvsõnad ehk kardinaalid ja järgarvsõnad ehk ordinaalid. Põhiarvsõnad väljendavad asjade absoluutset arvu ja vastavad küsimusele mitu? mitmendik?, nt Toas on neli inimest. Tal on raamatust vaevalt kolmandik loetud. Järgarvsõnad väljendavad asjade
• eestirootsi ja riigirootsi laenud • riik, ühiskond: kroonu, riik, lään • merendus: hiivama, iil, kuunar, loovima, räim, hauskar, seilama • olme: tasku, tünder, pagar, puldan, käru, mark (raha- ja kaaluühik) • usund: näkk, kratt, tont • kokandus (← kokaraamat 1781): biskviit, filee, kastrul, kompott, kotlet, kreem, grillima, puljong, raguu, seller, tort, želee, frikadell • muu: väärt, plika, iil, kriim, karbus ‘talvemüts’ Arvsõnade kujunemine Lms algkeel soome eesti võru • *ükte yksi üks ütś • *kakta kaksi kaks katś • *kolme kolme kolm kolm • *neljä neljä neli neli • *viite viisi viis viiś • *kuute kuusi kuus kuuś • *seitsemä seitsemän seitse säidse • *kakt-e-k-sa-n kahdeksan kaheksa katõssa • *ükt-e-k-sä(-n) yhdeksän üheksa ütessä • *kümmen(e) kymmenen kümme kümme Eesti keele morfoloogiline tüüp
iselaadi (inimene), poisiohtu (töömees), mustaverd (piiga), kehvavõitu (söök), isevärki (mõtted). 3. Sõnakujud, mis ei seostu ka ühegi muutähendusliku sõna omastava ega osastavaga, nt väärt (jutt), eri (asjad). 4. Sõnakujud, mis võivad käituda ka muutuva nimi- või omadussõnana, nt sula (lumest) – vrd sulast, mäda ~ mädal (õunal). 7. Arvsõna e numeraal, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Arvsõnade liigid: Põhiarvsõnad ehk kardinaalid väljendavad hulka ja vastavad küsimustele kui palju? mitu?. Järgarvsõnad ehk ordinaalid näitavad järjekorda ja vastavad küsimusele mitmes? Araabia numbritega arve märkides kasutame järgarvu puhul numbri järel punkti. Väiksemate arvude puhul kasutatakse sageli ka Rooma numbreid (4. ehk IV). Rooma numbri järel on punklt ainult siis, kui see on registris või uue peatüki pealkirja ees.
poolest, millegipoolest/ millegi poolest. 2) Võimalikeks, kuid mitte kohustuslikeks tuleb pidada ka vahetegemisi Nt. nii palju, kui palju ja niipalju ‘niivõrd’, kuipalju ‘kuivõrd’, selja taga (otseses tähenduses) ja seljataga ‘möödas (ruumiliselt või ajaliselt); tagaselja’, nii pea ja niipea (kui), nii kaua ja niikaua ‘seni’, nii kaugel ja niikaugel ‘sealmaal’ jms. Arvsõnade kokku ja lahkukirjutamine Kokku Lahku -teist(kümmend), -kümmend ja –sada Nt. Muud arvsõnad Nt. sada kaheksa, neli- kolmteist, seitseteistkümmend, kümmend kolm, viis tuhat, kuus miljonit, viiskümmend, kaheksakümmend, kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend kakssada, üheksasada seitse tuhat, viissada kakskümmend üks
Eesti keel on kujunenud aglutineerivast algläänemeresoomest flekteerivaks keeleks kvaasiaglutineeriva vaheastme kaudu. 31. Kuidas on eesti keel saanud oma sõnavara? Omatüved, laentüved (jagunevad otselaenudeks ja kaudlaenudeks), võõrtüved, tehistüved. 32. Eesti keele omasõnavara kihistused. ? 33. Sugulussõnavara kujunemine eesti keeles. Vaata käsilehelt sugupuud! 11 34. Eesti keele arvsõnade ajalugu. • Loendamine • Sageli seotud kehaosade nimetustega Eesti keeles Uurali tüved: kaks (<< *kakta << *käkte), viis Soome-ugri tüved: üks (<< *ükte << *üke), kolm, neli, kuus Otsitud seoseid kehaosadega: kümme ← kämmal (???), kaks ← käsi (???) • seitse: vasted lms, lapi, volga, permi keeltes • kaheksa, üheksa: *kakte + *-teksan, *ükte + *-teksan (< vanairaani *detsa ’10’, vrd lad decem); täpsed
Nõbu on vaid soome ja lapi keeles, on balti laen. Onu on deminutiivne liide, sugulussõna pärineb enam tüvist. Äi on vana omasõna. Lell, ämm ja tädi on pärit lastekeelest. Ema on pärit uurali algkeelest, sugulassõnana esineb mitmel pool uurali keelkonnas. Eit on pärit germaani algkeelest. Memm on eidest veidi hiljem alamsaksa keelest üle võetud, mamma saksa keelest veelgi hiljem. Isa pole lapsekeelset algupära, kuid on levinud paljudes soome-ugri keeltes 34. Eesti keele arvsõnade ajalugu. 35. Eesti keele laensõnavara algupära. Laenamine saab olla kas otselaenamine või kaudlaenamine. Otselaenamise puhul laenatakse teisest keelest vahetult ilma kolmanda keele abita. Kaudlaen on laenatud teise keele vahendusel. Eesti keele laenusõnade kihistused võib jagada seitsmeks: Aegade algusest – 3000BC laenati soome-ugri algkeelde algindoeuroopa, indoiraani ja kirdeindoeuroopa keeltest. Muinasajal (... – 13
Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt)
KEELENÕU
Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731.
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* ,,Eesti keele käsiraamat"
* ,,Eesti ortograafia"
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
C9H20 Nonaan C9H19 Nonüül C10H22 Dekaan C10H21 Deküül 81. Alkaani tunnuseks on liide aan 82. Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust 83. Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta 84. Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan penta, heksaan heksa jne). 85. Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) 86. Hargnenud ahela korral: a) Leiame molekuli valemist pikima süsinikahela b) Sellele hargnemata ahelale vastav süsivesinik on tüviühend
Asesõnad väljendavad arvu. Jagunevad põhi- (kui palju ?) ja järgarvsõnadeks (mitmes?). Asesõnad on oma rühmitus nime saanud sellest, et asendavad lauses varem mainitud sõnu. Neid on hea kasutatakse, et vältida sõna kordust. Neid võib jagada kolme liiki: Nimisõnade asesõnad ma, sa, ta, me, te, nad, see, too, mis, seesama, sama, muu; Omadussõna asesõnad misssugune, oma, iga; Arvsõnade asesõnad mitu, kõik, kogu, mõni. Pöördsõnad ehk tegusõnad: Tegusõnad väljendavad tegevust, tegevuse olemist või tegemise alustamist. Kaks põhiküsimust on mida teeb? ja mida teha? Eesti keeles on neli kõneviisi (viies on ka olemas, mõõnev kõneviis) kindel, tingiv, kestev ja kandev kõneviis. Eesti keeles puudub grammatiline tulevik, sest seda väljendab oleviku abi. Eesti keeles on kaks aega: -olevik -minevik
Raua nimeline, perpetuum mobile taoline, persona non grata lähedane. Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse sidekriipsu abil: 25aastane ~ 25-aastane, 18kilomeetrine ~ 18-kilomeetrine, 15kohaline ~ 15-kohaline, +märgiline ~ +-märgiline. Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. Arvsõna ja ne- või line-omadussõna kokkukirjutamise kohta vt O 43 ,,Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine". Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada: kolmteist, seitseteistkümmend, viiskümmend, kaheksakümmend, kakssada, üheksasada. Muud arvsõnad kirjutatakse eelnevast arvsõnast lahku: sada kaheksa, nelikümmend kolm, viis tuhat, kuus miljonit, kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse tuhat, viissada kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks. Samuti toimitakse muude
49. Substantiivide ja verbide grammatilisi kategooriaid. Entiteetide loomulikest om-st on tendents grammatikaliseeruda muutekategooriateks nt järgmistel: Definiitsus - tähendab vastava NP referendi tuntust või tundmatust parajasti käimasolevas diskursuses ja on oluline diskursuse referentide mõistmise ja liigitamise seisukohalt. Piiritletus - piiritletus puudutab eelkõige ainesõnade ainsuslikke vorme, kuid ilmneb ka loendavate substantiivide mitmuse vormides. Arvsõnade kasutamisel ainesõnadega on piirangud (nt kolm liiva). Elusus - see väljendub mingil viisil peaaegu kõigis keeltes. Kategooriad võib jagada erinevalt (nt mõned peavad kuud elusaks). Inimene/mitteinimene Grammatiline sugu - algselt põhinenud bioloogiliste sugude erinevusel, kuid tänapäeval on see hämardunud. Sugulus Sotsiaalne staatus - austavates vormides vanemate inimeste kohta
Võimalusel anda esinemissanss kõigile õppijatele. H 2. Õpilased kirjutavad skeemile skeletiosade venekeelsed nimetused. Õpetaja analüüsib vastuseid koos klassiga, et jõuda ühisele seisukohale. H 3. Lugemisoskuse harjutamiseks. Vastavalt õppijate tasemele laseb õpetaja lugeda mõnel hea lugemisoskusega õpilasel teksti kõva häälega ette või loeb ise. Vajadusel kordab arvsõna kasutamise põhimõtteid, juhib õpilased vastava grammatikaosa juurde ning õpetab. H 4. Arvsõnade ja numeraalide praktiline harjutamine. NB! Ühildumisreeglid. H 5. Klassis kasutatakse inimese skeleti mulaazi õppimiseks ja harjutamiseks. Oluline, et kõik õppijad saaksid rääkida ja demonstreerida. Võib kasutada küsimuste esitamist. * Näita, kus on roided! Mitu roiet on inimesel ? Mitu roidepaari on? Mis on rinnakorv? Miks rinnakorv, aga mitte näiteks rinnakott? Jne. H 6. Ainsuse nimetav Näidislause Mitmuse nimetav Näidislause
Kuid üldreeglina on see loendamine mehhaaniline, õpilased lihtsalt nimetavad arvsõnu järjest. Samas vastav arvumõiste ei ole omandatud, ka arvurea seaduspärasusi ei mõisteta. Sageli ilmneb, et ka arvurida ei ole kindlalt omandatud: ühel päeval võib laps loendada veatult, teisel aga mitmeid kordi eksida. Probleeme esineb ka konkreetsete esemete loendamisel, tegemist on samalaadsete vigadega, mis ilmnesid ka loendamisel 10 piires. Vigu esineb arvsõnade hääldamisel (kahesateist, öhesateist). Suuri raskusi valmistab õpilastele arvude kirjutamine 20 piires. Nad ei suuda pikka aega mõista numbri asukoha tähtsust arvus. Kirjutab arvu nii nagu kuuleb - kaksteist = 21. Seega loendamise puhul on vaja kindlalt meeles pidada, et loendamise protsess koosneb etappidest: 1. laps võtab iga loendatava eseme kätte ( loomulikult tegeldakse sellega 1. klassis, kuid 2. klassigi tuleb õpilasi, kes sellega hakkama ei saa); 2
annaabi.ee 
