Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha Maksekorraldus Telepank Internetipank Tšekid Otsekorraldus Kaardimaksed (deebetkaart, krediitkaart) Raharinglus ehk rahapakkumine Ringluses oleva raha hulk pidevas muutuses – suureneb ja väheneb automaatselt koos ettevõtluse vajaduste muutusega Mida ringluses olevaks rahaks lugeda? – Sularaha, arvelduskontod, väärtpaberid ehk ’’näivraha’’ Rahahulga määramisel aluseks likviidsuse aste Likviidsus – raha kohese kasutamise võimalus kaupade/teenuste ostmisel Rahahulga osad M0 – sularaha ja kontoraha M1 – sularaha (M0) + nõudmiseni hoiused M2 – M0 + M1 + tähtajalised, säästu ja muud hoiused Euro Euroopa ühisraha alates 01.01. 2002 – (12 riiki – Ger, Fra, Ita, Bel, Hol, Lux, Ire, Esp, Gre, Aut,
Kontrapassivakonto reguleerib passiva konto jääki, aktiva iseloomuga. Nt : omaosad, omaaktsiad 12.Mida nimetatakse tulemuskuluks? Milleks kasutatakse? Müügitulemuse välja toomiseks. Deebet soetusmaksumus Kreedit müügihind Kui kreedit on suurem deebetist on kasum. Kui deebet on suurem kreeditist on kahjum. Ei ole alg- ega lõppjääki. 13.Kuidas koostatakse kontoplaan, mille jaoks? Kontoplaan on süstematiseeritud kontonumbrite ja nimetuste järgi. Nt : 1010 Kassa 1020 Arvelduskontod 1210 Nõuded ostjate vastu 2131 Võlg tarnijatele 2151 Maksuvõlad 2 14.Mida nimetatakse süneetilisteks kontodeks, kuidas avatakse? Sünteetilised kontod avatakse bilansi kirjete alusel, peetakse ainult rahalises väljenudses. Materjalide, tooraine, kaupade arvestust ei saa pidada ainult rahalises väljenudses nende osas on vaja arvestust pidada naturaalnäitajates, seetõttu tuleb
ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab mitmeid erinevaid tegevusi, mis toetavad eesti keele ja kultuuri arengut; aitavad kaasa Eesti majanduse ja ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule; aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele jpm. Erasektori asutuseks valiti Swedbank AS, mis pakub laia valikut finantsteenused: arvelduskontod, hüpoteegid, krediitkaardid, kindlustus, pensionid, laenud nii eraklientidele kui ka ettevõtetele. Swedbanki eesmärgiks on aidata kaasa sellele, et inimeste ja ettevõtete rahaasjad oleksid pikaajaliselt korras. Oma tegevuses järgivad kolme väärtus: on lihtsad, avatud ja hoolivad. Jrk nr Nõue Eesti Rahvusringhääling Swedbank AS 1 Kas Teabevaldaja on a) ERR töötleb a) On kirjas, kuidas ja
tulud ületavad kulusid. liitintress intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. rikkus aineliste varade koguväärtus. võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. barterkaubandus kaupade ja teenuste vahetamine otse (ilma raha kasutamata) teiste kaupade ja teenuste vastu. nõudehoius pangas olevad arvelduskontod, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. varutegur reservi suurus protsentides, mida pank ei tohi välja laenata. aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist raha mis tahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. intress tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelgi teisel oma vara kasutada.
tuumaelektrijaamade vastaste diversiooniaktide eest. Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) hoiatas ukrainlasi, et riigis kõlavad anonüümsed ähvardused hüdroelektrijaamade ja aatomienergiaobjektide õhkulaskmise kohta. -Delfi 27. jaan Emad-isad kasutavad oma lapsi SMS laenu võtmiseks. Ebapiisava maksevõimega või end juba lõhki laenanud lapsevanemad on avastanud kurikavala nipi, kuidas teostada finantstehinguid, mis on neile kättesaamatud. Küünilised emad-isad avavad arvelduskontod oma lastele ning kasutavad neid südamerahus kahtlase väärtusega laenude võtmiseks ja tasumiseks. -Delfi 27.jaan Meeleavaldused valgusid üle Ukraina. Lvivis, kus valitsushoone on hõivatud ja kuulutatud välja „rahvanõukogu võim, hakati looma relvastatud rahvuskaarti. Ternopili linnavalitsus keelas linnas Regioonide Partei ja Kommunistliku Partei tegevuse ja sümbolid. Sumõs vallutas eriüksus valitsushoone tagasi. -Eesti päevaleht 28.jaan
Multiplikaator võimendi, näitab mitu korda muutub kogutoodang ja kogutulu mis tahes sissevoo komponendi muutudes. MPS säästmise piirkalduvus, MPC tarbimise piirkalduvus. Raha funktsioonideks on olla vahetus- või maksevahend, väärtusmõõt ja väärtuse akumulatsioonivahend. M0 ringlusesse lastud sularaha + ringlusesse lastud kontoraha. Baasraha M1 (kitsas rahapakkumine) sularaha majanduses + nõudmiseni krooni- ja välisvaluutahoiused ehk arvelduskontod pankades. M2 (laiem rahapakkumine) M1 + tähtajalised ja säästud- ja muud hoiused Eesti kroonides. Kvaasiraha = M2 M1. Raha pakkujad keskpank ja kommertspangad. Kohustuslik reservimäär rr = (RR/DD) x 100 RR kohustuslik reserv, DD nõudehoiused Rahanõudlus majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida likviidsel kujul. Rahanõudluse osad tehingunõudlus, ettevaatusnõudlus, spekulatiivne nõudlus.
akreditiiv - ostja panga kohustus tasuda müüjale kauba eest, kui müüja poolt esitatud dokumendid tõestavad, et kaup on teele saadetud vastavalt lepingule inkasso - raha sissenõue, mille esitab kauba müüja kauba ostjale (sundsissenõudmine) Sularahata arvelduste tehingud kajastatakse kontode väljavõtete ja algdok. järgi rp.registr. Sularahata arveldused(4) · Rahaliste vahendite hoidmiseks ja sularahata arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas, milledelt tehakse ülekandeid sularahata arvelduste vormis Välisvaluutadele avatakse eraldi pangakontod. Raamatupidamises avatakse raamatupidamis- konto iga arveldusarve ja valuuta jaoks eraldi. · Panga poolt vaadatuna tähendab D-käive väljaminekut ettevõtte kontolt ja K-käive ? Sularahata arveldused(5) · Ettevõtted teevad makseid ka makse- ja krediitkaartidega või võtavad vajadusel välja sularaha.Kaartide kasutamine
Laiendatud bilanss ja kasumiaruanne BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946
vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana: 1. Raha ja pangakontod. 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid. 3. Nõuded ostjate vastu. 4. Muud nõuded. 5. Viitlaekumised. 6. Ettemaksed. 7. Varud. Raha ja pangakontod Sellel bilansikirjel kajastatakse raha ja raha ekvivalente: kassa, välisvaluuta, arvelduskontod, välisvaluutakontod, nõudmiseni hoiused, investeeringud rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse väärtpaberitesse, mida saab normaalsetes tingimustes kiiresti konventeerida rahaks. Ettevõtted hoiavad raha selleks, et tagada normaalse äritegevuse ja ettenägematute olukordade vajadused. Seega peab ettevõtte käsutuses olema piisavalt raha tekkivate kohustiste katmiseks ja ettevõttele stabiilse maksevõime kindlustamiseks. Teisalt tuleb püüdma ajutiselt vaba raha
Rahalise vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Sularaha arvestus. Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Igal sularaha tehingupäeval täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja päeva kassa jääk. Kannete õigsust kinnitab raamatupidaja oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata. Arvestus arvelduskontodel . Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. Välisvaluutadele avatakse eraldi kontod. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga interneti pangateenuseid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada tegevjuhil ja raamatupidajal. Makse ja krediitkaartide kasutamise õigust omavate isikute nimekiri koos krediidi maksimumlimiitidega kinnitatakse igal aastal tegevjuhi käskkirjaga. Varade ja kohustuste tasaarvestus.
Suhtarvude 1 rühm on maksevõime suhtarvud ehk likviidsuse suhtarvud. Maksevõime tähendab ettevõtte võimet kustutada õigeaegselt omad võlgnevused. Reeglina kustutatakse lühivõlgnevused käibevarade arvelt. Likviidsus näitab kui kiiresti on võimalik mingi vara rahaks muuta ilma täiendavate kuludeta. Ettevõtte rahandus 6 RP089 Käibevarad likviidsuse järgi on jaotatud 4-ks: - sularaha ja arvelduskontod; - lühiajalised väärtpaberid; - lühiajaline võlgnevus ehk nõuded; - varud. 1 rühma SUHTARVUDE näitajad on: 1. PUHASKÄIBEKAPITAL (PKK) on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Mida suurem on tulemus (PKK), seda suurem on ettevõtte likviidsus. PKK = käibevarad lühiajalised kohustused
7. Kvaasi- ehk näivraha täidab raha kui akumulatsioonivahend funktsiooni kuid seda ei saa kasutada maksevahendiks 8. Raha pakkumised on raha hulk majanduses, mida saab mõõta nn rahaagregaatidega. 9. Kui riigi KP ostab või müüb vabaturul väärtpabereid, nimetatakse seda lühendatult OMO ehk Avaturuoperatsioonid 10. Rahaagregaat M1 sisaldab lisaks sularahale väljaspool pankasid veel nõudehoiused ehk arvelduskontod ning tsekiarved ja reisitsekid 11. Klassikalisene kvantitatiivne raha teooria põhiseosed on esitatavad nn vahetusvõrrandi M*V = P*T kujul. 12. Vahetusvõrrandi vasak pool ehk avaldis M*V tähendab, et M sümboliseerib rahapakkumine ning V raha tehingluskiirus 13. Arvutustehe, M / P, kus M on raha hulk jooksvas vääringus ning P hinnaindeks (deflaator) väljendab reaalraha kogust ehk teisisõnu seda, milline on raha ostuvõimet (ostujõudu) 14
Kassale sularaha limiiti ei kehtestata. Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order. Sularaha tehingute toimumise päeva lõpuks täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja sularaha jääk. Kannete õigsuse kinnitab kassa eest vastutav isik oma allkirjaga. Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi. 3.3.2. Arvestus arvelduskontodel Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. Välisvaluutadele avatakse eraldi kontod. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu teostatakse elektroonilisi ülekandeid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada pearaamatupidajal ja isikutel, kellega pearaamatupidaja on sõlminud vastavasisulise lepingu. Raamatupidamises avatakse eraldi kontod 1021 1036 erinevate Eesti krooni pangakontode
annaabi.ee 
