Arutlus "Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks" (2)

Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks?
Esimene maailmasõda, milles võitlesid omavahel peamiselt kaks vastasleeri, Antant ja Keskriigid , sai alguse 1914. aasta augustis, mil Saksamaa kuulutas Venemaale ning Prantsusmaale sõja, ja lõppes 1918. aasta novembris Saksamaa kokkuvarisemisega. Kuigi pealtnäha mõjus sõda laastavalt kogu maailmale, kerkib ikkagi päevakorrale küsimus, et kes sai sõjast mingil määral kasu ning kes ainult kahju.
Versailles ´i rahulepinguga, mis sõlmiti Saksamaa ja Antanti vahel 28. juunil 1919, jäi sõjasüüdlaseks ilmselgelt Saksamaa. Saksamaa pidi loovutama suure hulga maid sealhulgas Elsass -Lotringi Prantsusmaale, kokku 1/8 oma territooriumist. Sõjaväe hulga hakati seadusega piiritlema, lubatud oli vaid 100 000 meest, keelati üldise sõjaväekohustuse kehtestamine, allveelaevastik, lennuvägi, ning seati ka piirangud laevastikule. Majanduslikult kõige kahjulikum karistus oli reparatsioonide maksmine, mille kogusummat algselt ei määratud.
Esimese maailmasõja tulemusena varises kokku ka Venemaa, kuigi teda poliitiliselt otseseks sõjasüüdlaseks ei peetud. Raske majandusliku seisu tõttu ei suudetud siseriiklike probleemidega enam toime tulla, toimus riigipööre, mille tulemusena haarasid võimu enamlased . Lenin tegi koostööd Saksamaaga ning lõpetas Venemaa osaluse maailmasõjas, mille tulemusena Inglismaa ja Prantsusmaa talle selja keerasid ning asusid toetama nt. Eestit Vabadusvõitluses, sekkuti ka Venemaa siseasjadesse. Venemaal tekkis kodusõda, mille tulemusena hukkus suur hulk inimesi, eriti läbi punase ja valge terrori. Kodusõja tulemusena kujunes Venemaast totalitaarne riik.
Versailles´I rahulepingu kohaselt jäid sõjajärgselt kõige soositumasse olukorda Inglismaa ja Prantsusmaa, keda peetakse ka sõja võitjateks, kuna nemad ei algatanud konflikti ning olid otsuse langetamise ajal mõjukamad (Saksamaa oli kokkuvarisenud). Need kaks riiki kandsid vähem majanduslikku kahju ühelt poolt oma geograafilise asukoha, tänu millele oli sõjaväge kergem varustada, teiselt poolt madalama sõjalise aktiivsuse tõttu. Inglismaa pani põhirõhu oma laevastikule, jalaväge saadeti lahingusse minimaalselt, seetõttu oli ka hukkunuid tunduvalt vähem kui näiteks Saksamaal. Sõja tulemusena ei muutunud riikide sise- ning välispoliitikas peaaegu mitte midagi.
Kõige suuremat kasu lõikas Esimest maailmasõjast USA. Kui enne sõda oli Ameerika Euroopale võlgu, siis pärast oli olukord täiesti vastupidine , kuna USA toetas Antanti majanduslikult, saates neile toiduaineid, sõjavarustust ning muud eluks vajalikku. Sõjaväge saadeti aga minimaalselt. Kuigi loodi Rahvasteliit , mille põhifunktsiooniks oli agressorite taltsutamine ja konfliktide lahendamine ning millega oleksid pidanud liituma kõik maailmariigid, Ameerika sellega ei liitunud vaid jäi iseseisvaks. USA tõusis maailma majanduse ning demokraatia kohapealt tähtsamaiks riigiks.
Võib öelda ka, et tänu maailmasõjale oli võimalik väikestel rahvusriikidel nagu Eesti, Leedu jne. saavutada iseseisvus , kuna lagunesid suured keisririigid Venemaa ja Saksamaa. Välispoliitiliselt stabiilses olukorras ei oleks oldud suutelised vaenlasele vastu hakkama. Näiteks Eesti oli suuteline Venemaad alistama Vabadusvõitluses vaid seetõttu, et Vene väed olid kurnatud , sõjast tüdinenud ning lõpuks oli ka Suurbritannia huvitatud Venemaa nõrgestamisest, abistades eestlasi.
Esimene maailmasõda ei toonud endaga kaasa midagi head, kuid siiski polnud eri riikide olukord selle lõppedes sama. Sõja kaotajateks võib lugeda eriti Saksamaad ja ka Venemaad, mis majanduslikult ning ka poliitiliselt lagunesid. Sõjast enim kasu lõikas USA, kes kindlustas oma juhtpositsiooni kogu maailmas ning mingil määral ka väikeriigid, kes said võimaluse omariikluseks.