Elering Kristiina Toomik Lagedi Kool 2015 Tutvustus Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektrisüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus. Elering loodi 27. jaanuaril 2010, mil toimus omandiline eraldumine Eesti Energia AS-st. Eleringi omanikuks on Eesti Vabariik, kelle aktsionäri õigusi teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eleringi kui põhivõrguettevõtja tegevust reguleerib elektrituruseadus. Mida teeb Elering kompetentsikeskusena ? Eleringi uuringute plaani elluviimist koostöös partneritega. osalemist rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse projektides;
AJALEHE ARTIKLI ANALÜÜS 9 Elering oli kolmandas kvartalis kahjumis. Kahjuks ei leidnud artikli autorit. Artikkel on välja antud Postimehes reedel, 28. oktoobril 2016 aastal. Artikkel on uudis, täpsemalt äriuudis. Artiklis on juttu firma Elering majanduslikust seisust, nii kahjumitest kui kasumitest ning erinevatel ajaetappidel äritegevuse kaudu laekunud sissetulekust. Uudisest välja loetav probleem seisneb firma ebastabiilses sissetulekus, mis tekitas kahjumit. See artikkel tervikuna tekitab ühiskonnas negatiivset vastukaja, kuna põhirõhk on pandud artikli halvemale poolele ehk siis kahjumile. Valisin selle artikli, kuna majandus teema huvitab mind ning artiklis tulevad välja tagajärjed, mis võivad igal ettevõttel tekkida.
kahepoolsetele lepingutele. NPS on üks maailma suurimaid füüsilise energiaga kauplevaid elektribörse ja see tegutseb Põhjamaades (Norra, Rootsi, Soome, Taani), Saksamaal, Eestis ja ka Suurbritannias. Lähiaja sihiks on alustada kauplemist ka Lätis ja Leedus. Elektribörs tagab, et elektrienergiale tekiks läbipaistev ja turupõhine hind, mis annaks investoritele ja tootjatele aluse turusituatsiooni hindamiseks ning investeerimisotsuste tegemiseks. 2.2 Elering Elering toimib Eesti elektrisüsteemi süsteemioperaatorina, kelle ülesandeks on planeerida talitlust ja juhtida süsteemi selliselt, et alati on tagatud võrgu ohutu ja töökindel toimimine ja elektrienergia jõudmine iga tarbijani. Elektrienergia ülekande võimaldamise kõrval on Eleringi ülesandeks ka bilansihaldus. Selleks, et elektrisüsteem saaks toimida, on vajalik, et elektrivõrku sisenev ja võrgust
Tallinnas, Punane 36), Valga ja teiste Eestis paiknevate katlamajade kütusetarbimine. Statistikaameti aruannete andmeid on kasutatud ka Tallinna kogumikus ,,Tallinn arvudes", milles onkorratud eeltoodud metoodilist ebatäpsust. Siinne tegevuskava soovib esitada tõese ülevaate Tallinna kütusetarbimisest ja kasutab ka neid andmeid, mis on saadud ettevõtetest ja teistest allikatest. Põhiline osa Eestis vajaminevast elektrist (93%) toodetakse Narva Elektrijaamades. Tallinn saab elektri Elering OÜ põhivõrgust. Tallinna piirkonna elektriga varustamiseks on Harjumaal kolm tsentraalset alajaama, mis on otseliinidega ühendatud Narva Elektrijaamadega. Sõlmalajaamad on Harku ja Kiisa 330 kV renoveeritud alajaamad ja Aruküla 220 kV alajaam. Aruküla alajaama planeerib Elering OÜ 2013. aastal renoveerida ja viia üle pingele 330 kV. Päike on valgus, soojus ja elu, kuid sombuses Eestis pole otsese päikesekiirguse kasutamine energeetikas kuigi perspektiivne
Madalpingevõrgud nende kaudu toimub enamasti löpptarbijate varustamine el.energiaga 0.23/0.4 kV · Süsteemvõrk 330 kV ühendab elektrisüsteeme ja elektrijaamu · Ülekandevõrgud 110 ja 220 kV kannab el.energia suurematesse alajaamadesse · Jaotusvõrk 6-35 kV edastab el.energia tarbijateni Alajaam on ettenähtud el.energia muundamiseks ja jaotamiseks võib olla ka ainult jaotamiseks, siis on jaotuspunkt nimeks El.energia ülekandja - el energiat kannab eestis üle AS Elering Elering on ainult el.ülekandeteenust osutav ettevõte Jaotusvõrgu ettevõtja El. Jaotamisega tegeleb OÜ Elektrilevi , on ka teisi nt Elektrum jne. Võrgupiirkonnad · Läänepiirkond · Põhjapiirkond · Idapiirkond · Lõunapiirkond Energia süsteemid Eesti energia süsteem on 330 kV liinide kaudu ühendatud Läti Leedu ja Venemaa energiasüsteemiga Venemaa ,SRÜ riigid ja Balti riigid moodustavad omavahel sünkroonis tegutseva energiasüsteemide kompleksi.
Samuti saaks Eesti maailmakaardil suurt tunnustust taastuvenergia kasutamise ja suuremõõtmelise käitlemise osas. Kasutatud kirjandus Tuuleenergia. (2016). Wikimedia. Kasutamise kuupäev: 27.02.2017. Allikas Wikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia Olemasolev tuuleenergia Eestis. (2016). Tuuleenergia assotsiatsioon. Kasutamise kuupäev: 27.02.2017. Allikas: http://bit.ly/2l2MEqa Taastuvenergia moodustas kolmandas kvartalis 13,5 protsenti kogutarbimisest. (2016). Elering AS. Kasutamise kuupäev: 27.02.2017. Allikas Elering: http://bit.ly/2mlGwcY Võrguga liitumislepinguid omavad tuuleparkide arendusprojektid. (2016). Tuuleenergia assotsiatsioon. Kasutamise kuupäev: 27.02.2017. Allikas: http://bit.ly/2lXvsBP Loode-Eesti meretuulepark. (2015). Nelja energia AS. Kasutamise kuupäev: 27.02.2017. Allikas Nelja energia AS: http://bit.ly/2mBNHKb Arendused: Tootsi tuulepark. (2017). Eesti energia AS
kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, 2008). Olulist mõju on avaldanud ka Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud Euroopa Liidu kolmas elektri ja maagaasi siseturu pakett, mille alusel on Eesti pidanud energia suurtootjatest eraldama neile seni kuulunud põhivõrgu. Elektrienergia puhul oli tegevus valutum, kuna Eesti Energia oli riigi enda omandis, mistõttu Eleringi eraldamisel juriidilisi vaidlusi senise omanikuga ei peetud. Siiski kuna ka Elering on riigi omanduses ning kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse, siis on kaheldav, kas otsustusprotsessi puhul efektiivsus kasvanud on. Elektriturust märksa keerulisemaks on aga kujunenud gaasivõrgu eraldamine, kuna maagaasivõrku omav Eesti Gaas kuulub erakapitalile. Poliitiliselt on teema keerulisemaks muutnud tõsiasi, et Eesti Gaasi üks omanikest on Venemaale kuuluv Gazprom, mis on sisuliselt ka Eesti Gaasi ainuke tarnija. (Ibid.)
Samuti loob uus õhuliin transiitkoridori EstLink 2 (Eesti-Soome) ja NordBalt (Rootsi-Leedu) ühenduste jaoks, vähendades sellega Baltimaade energiasõltuvust Venemaast.. Lisaks loob õhuliin liitumiseks täiendavad võimalused elektritootjatele Lääne-Eestis ning Lätis. Õhuliini olemasolu on eeltingimuseks uute meretuuleparkide rajamiseks Eestis ja Lätis. Õhuliini ehitus tõstab konkurentsi elektriturul Balti- ning Põhjamaades ja Kesk- Euroopas. Eeltoodust lähtudes alustas Elering ettevalmistusi uue Kilingi-Nõmme Riia TEC II õhuliini ehitamiseks. Vastavalt märtsi keskel 2014 Eleringi ja maavalitsuste vahel sõlmitud koostöökokkuleppele on Viljandi ja Pärnu maavalitsused algatanud maakonna planeeringuid täpsustava teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Kehtestatud teemaplaneeringu alusel koostatakse õhuliini tehniline projekt. Uus Kilingi-Nõmme Riia TEC II 330 kV õhuliin on ligikaudu 16
Elektrituru avanemise otstarbekus · Elektriturgude avamine Euroopas lähtub eesmärgist saavutada kindel ja toimiv Euroopa ühtne elektri siseturg. · Võrguettevõtjate konkurentsi elektrituru avanemisega ei kaasne ja olemasolevad võrguettevõtjad jäävad ka avatud elektriturul loomulikku monopoolsesse seisundisse ehk nende omandis, valduses või opereerimisel on taristu, mida teisel isikul ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta ei ole võimalik turul tegutseda. · Tõhusa Euroopa elektri siseturu saavutamiseks on seetõttu oluline tagada, et võrguettevõtjate elektrivõrgud oleksid võrdselt kättesaadavad ja kasutatavad kõigi turuosaliste poolt. **** Tarbija saab võimaluse valida endale meelepärase paketi ja saab seetõttu oma hinda mõjutada elektripaketi valikuga. **** Andres Tropp, Eesti Energia regulaatorsuhete juht 14...
suurem. Joonis 18. Üheteistkümnenda küsimuse tulemused 4.11. Päikeseenergia kasutamisel saadava tulu ühe kWh kohta Järgnev küsimus oli ka seonduv päikeseenergialt saadava tuluga. Küsimus oli formuleeritud järgnevalt: ,,Kas teadsite, et päikeseenergiast saadava elektrienergia eest makstakse toetusi iga kWh kohta? (Energia mida ei ole võimalik enda poolt ära kasutada müüakse üldisesse elektrivõrku. Müüdud elektrienergia eest maksab raha energiaettevõte ning Elering lisab sellele omakorda taastuvenergia toetuse. Eleringi andmetel 5,37 senti/kWh, võttes arvesse seda, et madalaim börsihind elektrienergia eest on praegu umbes 3,7 senti/kWh)". Valikvastusteks oli samuti kas ,,Jah, teadsin" või ,,Ei teadnud". Tulemused olid praktiliselt 33 võrdsed eelnevaga, 54 vastajatest teadis seda ja 46 mitte (Joonis 19.). Päikeseenergiast
Keskkonnaministeerium. Avalikud teenused: Riigi Infosüsteemi Amet, Sertifitseerimiskeskus, Ühendatud Piletite AS, Koolitööde AS, SA Archimedes, Haridusministeerium, Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti E-tervise Sihtasutus, Nasdaq OMX Eesti Väärtpaberikeskus, Eesti Töötukassa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, eLasteaed. Ettevõtete e-teenindused: Elion, Elisa, EMT, Tele2, Eesti Energia, Elektrum Eesti, Elering AS, Imatra Elekter AS, Eesti Gaas, Eesti Loto, Tallinna Vesi, Medicum, Tallinna Kaubamaja, IIZI kindlustusmaakler, If P&C Insurance AS, Nasdaq OMX Eesti Väärtpaberikeskus, Citypark, Ühisteenused AS, Veebimajutus.ee, STV. ID-toega veebid:GoSwift, Ideelabor, Tartu Ülikool, Tartu Üliõpilasküla, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, e-Õppe Arenduskeskus, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, arst.ee, OÜ Tarkvaralabor, Apollo
aastal keskeltläbi 120 miljoni euro eest võlakirju Üldjuhul ostab avaliku sektori võlakirjaostuprogrammi raames iga keskpank oma riigi valitsuse võlakirju, teiste riikide võlakirju ei osteta. Kuna Eesti riik võlakirju emiteerinud ei ole, siis Eesti Pank ostab Euroopa institutsioonide võlakirju ( Euroopa Finantsstabiilsuse Fond , Euroopa Investeerimispank) erandkorras sai Eesti pank loa osta Eesti riigile kuuluva ettevõtte Elering võlakirju Diskontomäär Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast vähem raha ja väljastavad seetõttu ka tarbijatele vähem laene, mistõttu rahapakkumine väheneb Diskontomäära alandades on võimalik keskpangal rahapakkumist suurendada. NÄITED PRESSITEADE 4. september 2014 - Rahapoliitilised otsused
Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin. Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Norm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
