teatud kindlast pingest toonuses. Kõige paksemad on arterite seinad elastsete kiududega. Veenide seinad märksa lõdvemad. Rõhk veenides ka kõige madalam. Kõige suuremad on vererõhu muutused arterites. Arterites Eristatakse kahesugust rõhku: * Maksimaalne ehk süstoolne rõhk – süstoli ajal * Minimaalne ehk süstoolne rõhk – rõhk diastoli ajal Nende kahe suuruse vahet kutsutakse pulsirõhuks Sama suured aordi algusosas. Arteritele järgnevad arterioolid, kus rõhk märgatavalt langeb. Nendes on keskmine rõhk. Langus rõhus on 80-lt kuni 40 mmHg-ni. Arterioolide seinte summaarne pindala on kõige suurem (suurem kui arteritel, kapillaaridel, veenidel). Sellepärast veri arteriooli läbides puutub seinte vastu kõige rohkem. Hõõrdumisjõud kõige suurem, peab ületama kõige suuremat takistust. Arterioolide järel tulevad kapillaarid, kus rõhk langeb veelgi. Kapillaaride algusest 40-lt 15-ni.
piirkonnaks, kus on kaks rõhku. Vastavalt südame tsükli faasile südame rütm kõigub. Rõhuväärtuste norm on keskmiselt 120/80, aga eristatakse ka lubatavaid maksimaalseid väärtusi, mida ei loeta haiguslikeks. (ÕISis tabel hüpertensiooni klassifikatsioon) Kõrgvererõhu haigust nim. hüpertoonia tõveks. Veri peab liikumisel veresoontes ületama hõõrdumistakistust vastu veresoone seina. Seetõttu rõhk südamest kaugenedes väheneb. Kõige suurem rõhu langus leiabki aset arteritele järgnevates arerioonides. Arterioonide alguses on rõhk ligikaudu 80 mmHg ja arterite lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem
õõnesveeni suubumiskohal on rõhk isegi negatiivne. Rõhu langus on tingitud vere hõõrdumisest vastu veresoone seina. Vererõhu normaalsest madalamaid väärtusi nimetatakse hüpotooniaks, kõrgemat vererõhku aga hüpertooniaks. Vererõhku saab mõõta otseselt (andur paikneb otse veresoones) ja kaudselt (õlavarre arteril) Pulsisagedus e. pulss on arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Süstoli ajal tekkiv aordi seina võnkumine kandub edasi arteritele. Seda on võimalik palpeerida (käega katsuda) kohtades, kus arter paikneb pindmiselt ja kus tema alla jääb mingi tihedam kude: Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis Jne. Pulssi saab registreerida ka anduritega, mis fikseerivad võnkes graafiliselt s.o. sfügmograafia. Sfügmogramm on kahe küüruga kõver: Veri paiskub vastu aorti Uus tõus tekib uuest vere
nitraatide ja kaltsiumikanalite blokaatorite kombinatsioonid. Kõrvaltoimena võib esineda tugev hüpotensioon. Preparaadid. Kik kaltsiumikanalite blokaatorid ei ole ühesuguse toimega erinevatesse kudedesse. Eristatakse valikuliselt veresoonkoda toimivaid ja valikuliselt südamesse toimivaid kaltsiumikanalite blokaatoreid. Uuemate preparaatide eelised on pikem toimeaeg, ja vaskulaarne selektiivsus, Teise põlvkonna preparaadid toimivad eelkõige perifeersetele arteritele, koronaar-,neeru- ja ajuarteritele ning ei mõjuta oluliselt südame kontraktiilsust. NB! Antihüpertensiivses ravis tuleb kindlasti eelistada pikatoimelisi dihüdropüridiine, kuna lühitoimeliste kasutamisel tekib järsust vasodilatatsioonist tingituna sümpatoadrenaalse süsteemi aktivatsioon. Selle väljenduseks on ka reflekstahhükardia, müokardi hapnikuvajaduse suurenemine ja stenokardiate teke/sagenemine. ÕPETA!
piirkonnaks, kus on kaks rõhku. Vastavalt südame tsükli faasile südame rütm kõigub. Rõhuväärtuste norm on keskmiselt 120/80, aga eristatakse ka lubatavaid maksimaalseid väärtusi, mida ei loeta haiguslikeks. (ÕISis tabel hüpertensiooni klassifikatsioon) Kõrgvererõhu haigust nim. hüpertoonia tõveks. Veri peab liikumisel veresoontes ületama hõõrdumistakistust vastu veresoone seina. Seetõttu rõhk südamest kaugenedes väheneb. Kõige suurem rõhu langus leiabki aset arteritele järgnevates arerioonides. Arterioonide alguses on rõhk ligikaudu 80 mmHg ja arterite lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem
veri avaldab arterite seinale. Süstoolne RR südame kokkutõmbe ajal. Normiks 110120 mmHg. Diastoolne RR rõhk, mis on arteris südame puhkefaasi ajal. Normiks 6080 mmHg. Hüpotoonia Vererõhu normaalsest madalamaid väärtus. Hüpertoonia Kõrgvererõhutõbi. Pulss arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Süstoli ajal tekkiv aordi seina võnkumine kandub edasi arteritele. Sfügmogramm pulsi sagedust väljendav kõver. Kahe küüruga kõver. Hingamise füsioloogia Hingamisprotsessi erinevad osad: väline hingamineSee on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub gaaside difusioon. Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes. Gaaside
Süstoolne RR- südame kokkutõmbe ajal. Normiks 110-120 mmHg. Diastoolne RR- rõhk, mis on arteris südame puhkefaasi ajal. Normiks 60-80 mmHg. Hüpotoonia- Vererõhu normaalsest madalamaid väärtus. Hüpertoonia- Kõrgvererõhutõbi. 5 Pulss- arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Süstoli ajal tekkiv aordi seina võnkumine kandub edasi arteritele. Sfügmogramm- pulsi sagedust väljendav kõver. Kahe küüruga kõver. Hingamise füsioloogia Hingamisprotsessi erinevad osad: väline hingamine-See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri - ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub gaaside difusioon. Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes. Gaaside transport:S.o
Vastavalt südame tsükli faasile südame rütm kõigub. Rõhuväärtuste norm on keskmiselt 120/80, aga eristatakse ka lubatavaid maksimaalseid väärtusi, mida ei loeta haiguslikeks. (ÕISis tabel hüpertensiooni klassifikatsioon) Kõrgvererõhu haigust nim. hüpertoonia tõveks. Veri peab liikumisel veresoontes ületama hõõrdumistakistust vastu veresoone seina. Seetõttu rõhk südamest kaugenedes väheneb. Kõige suurem rõhu langus leiabki aset arteritele järgnevates arerioonides. Arterioonide alguses on rõhk ligikaudu 80 mmHg ja arterite lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem
Minimaalne e diastoolne rõhk – sel ajal, kui südamelihas on lõdvestunud 16 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Keskmiselt loetakse süstoolse rõhu suuruseks 120 ja diastoolse 70-80 mm/Hg. 2) Arteritele järgnevates arterioolides ei ole enam vahet süstoolsel ja diastoolsel rõhul. Arterioolide alguses on rõhk umbes 75-80 mm/Hg ja arterioolide lõpus 40 mm/Hg, seega arterioole läbides rõhk langeb tublisti. 3) Arterioolidele järgnevad kapillaarid, kus rõhk langeb veelgi, umbes 15 mm/Hg on kapillaaride lõpus. 4) Veenides langeb rõhk 15mm/Hg kuni isegi -5 mm/Hg’ni, seega muutub isegi negatiivseks. See on ka väga
Veenide ja kapillaaride seinad on õhukesed ning nendes on rõhk madal. Vererõhk muutub veresooni läbides. 1. Kõige kõrgem on rõhk arterites (südamest väljudes) ja seal eristatakse kahesugust rõhku 1. Maksimaalne e süstoolne rõhk – sel ajal, kui süda on kokku tõmbunud 2. Minimaalne e diastoolne rõhk – sel ajal, kui südamelihas on lõdvestunud Keskmiselt loetakse süstoolse rõhu suuruseks 120 ja diastoolse 70-80 mm/Hg. 2. Arteritele järgnevates arterioolides ei ole enam vahet süstoolsel ja diastoolsel rõhul. Arterioolide alguses on rõhk umbes 75-80 mm/Hg ja arterioolide lõpus 40 mm/Hg, seega arterioole läbides rõhk langeb tublisti. 3. Arterioolidele järgnevad kapillaarid, kus rõhk langeb veelgi, umbes 15 mm/Hg on kapillaaride lõpus. 4. Veenides langeb rõhk 15mm/Hg kuni isegi -5 mm/Hg’ni, seega muutub isegi negatiivseks
Nende seinad on õhukesed ja puudub silelihaskiht. Kapillaaride seintes on poorid, mis on läbitavad veele ja väikesemolekulistele ainetele. Nende läbimõõt on 5-8 mikromeetrit ja pikkus on 0,5 – 1mm. 4. Veenulid – ehk samuti ’’vahetusveresooned’’. Veenulite seintes puudub lihaskiht. 5. Veenid – ehk ’’mahtuvusveresooned’’ – tänu heale venivusele kasutatavad veredepoodena. Veenide seinte ehitus on sarnane arteritele ent nad on õhemad. Teatud vahemaade tagant on klapdi, mis võimaldavad verel liikuda vaid südame suunas. Erinevate veresoonte funktsioon vereringes oleneb nende asukohast, läbimõõdust ja seina ehitusest. Vastavalt sellele eristatakse jaotus-, kogumis-, takistus-, vahetus-, mahtuvus-, elastsus- ja šuntfunktsiooniga veresooni. Jaotus- ja kogumisfunktsiooni, vere kiire transpordiga seotud ülesannet täidavad aort, suured ja väikesed arterid
annaabi.ee 
