süstoolse vererõhu suurusele. DIASTOOLSET SELLEGA MÄÄRATA EI SAA! · Korotkov vaja nii manomeetrit kui stetoskoopi. -Stetoskoop puust või plastist kuulatlustoru, kõrvaklappideta Stetofanendoskoop ---------------- mikrofon, millele on kinnitatud kummist vm materjalist torud, mis on ühendatu kõrva käivate otsikutega Stetoskoop asetatakse õlavarrele, palpeeritakse välja pulss küünarliigese pulss arteril ja sellesse kohta asetatakse mikrofon. Nüüd tõstetakse rõhk manomeetri mansetis ballooni abil oletatavast süstoolsest rõhust kõrgemale. Sellega surutakse verevool õlavarre arteris kinni. Samal ajal kuulatakse arteril toone ja kui rõhk on süstoolsest kõrgemal, siis toone pole. Hakatakse rõhku mansetis langetama, samal ajal kuulatakse pidevalt toonide teket. Rõju suurus toonide tekke momendil vastab maksimaalsele (süstoolsele) arteriaalsele rõhule. Kui
Manseti asetamine: Tõmmake mansett üle vasaku käe nii, et vooliku ots on suunatud käelaba poole. Asetage mansett ümber käe nagu joonisel näidatud. Veenduge, et manseti alumine serv on küünarnukist ca 2 ... 3 cm kõrgemal ning kummist voolik väljub mansetist käe siseküljel. NB! Märgistus (seadmetel võib erineda, Microlife BP AG1-20 on see u 3 cm pikkune riba) peab asetsema täpselt arteril, mis kulgeb käsivarre sisepinnal. Tõmmake manseti vaba ots pingule ja sulgege mansett takjakinnitusega nii, et see asetseb mugavalt ega ole liiga tihedalt ümber. NB! Käe ja manseti vahele ei tohi jääda vaba ruumi, see võib mõjutada mõõtmistulemust. Samuti ei tohi allajäävad riided kätt pigistada (vajadusel võtke need seljast). Asetage käsi laua peale (peopesa ülespoole) nii, et mansett oleks südamega samal kõrgusel. Veenduge, et voolik ei ole niverdunud.
Alljärgnevalt on kirjeldatud antud mõõtmisprotsessi läbiviimist. Manseti asetamine: · Tõmmake mansett üle vasaku käe nii, et vooliku ots on suunatud käelaba poole. · Asetage mansett ümber käe nagu joonisel näidatud. Veenduge, et manseti alumine serv on küünarnukist ca 2 ... 3 cm kõrgemal ning kummist voolik väljub mansetist käe siseküljel. NB! Märgistus (seadmetel võib erineda, Microlife BP AG1-20 on see u 3 cm pikkune riba) peab asetsema täpselt arteril, mis kulgeb käsivarre sisepinnal. · Tõmmake manseti vaba ots pingule ja sulgege mansett takjakinnitusega nii, et see asetseb mugavalt ega ole liiga tihedalt ümber. NB! Käe ja manseti vahele ei tohi jääda vaba ruumi, see võib mõjutada mõõtmistulemust. Samuti ei tohi allajäävad riided kätt pigistada (vajadusel võtke need seljast). · Asetage käsi laua peale (peopesa ülespoole) nii, et mansett oleks südamega samal kõrgusel. Veenduge, et voolik ei ole niverdunud.
Arterite seinad on paksud ja elastsed, nendes on tugev lihaskiht. Iga kokkutõmbega paiskab süda arterisse suure rõhu all verd.Arterite elastsus võimaldab neil seda taluda.Veri liigub südame kokkutõmmete survel. Veri liigub kiiremini kui veenides, kuna süda pumpab verd suure survega. Suured arterid jagunevad aina peenemateks arteriteks, milles liigub veri kapilaaridesse. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Seinad on veenidel pehmed ja õhukesed, lihaskiht on õhem kui arteril. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu.Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Kapilaarid ühendavad artereid veenidega, seal voolab veri aeglaselt. Toimub keha ja vererakkude vahel aine vahetus. Kapilaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Seal toimub nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete võrdsustamine.Toitained ja hapnik lähevad kapilaarverest kudedesse, jääkained siiruvad kudedest kapilaaridesse
puhkefaasi ajal (60-80 mmHg). Selle tagavad arterite lihaselised elastsed seinad. Arteriaalne vererõhk oleneb südame jõudlusest aga ka perifeersete veresoonte vastupanust. Tervel inimesel on vererõhk üsna konstantne suurus. Vananemisega kaasnevad muutused (veresoonte elastsuse vähenemine, perifeerse takistuse suurenemine) toovad kaasa kalduvuse vererõhu tõusule. Inimese normaalne vererõhuväärtus on 120/80 mmHg. See on mõõdetav õlavarre arteril. Süstoolse ja diastoolse vererõhu vahe on pulsirõhk (normaalselt 40-50 mmHg). Kui pulsirõhk on alla 30 mmHg, hakkab elundite verevarustus kannatama. Teistes veresoontes hakkab rõhk tasapisi võrdustuma ja pole enam vahet süstoolse ja diastoolse rõhu vahel. . kapillaarides on rõhk ~15 mmHg ja langeb edasi veelgi, kuni õõnesveeni suubumiskohal on rõhk isegi negatiivne. Rõhu langus on tingitud vere hõõrdumisest vastu veresoone seina.
veri südamest välja pumbatakse. *veresoonte seinte vastupanust, mille veri liikumise ajal peab ületama. Igas veresoones kõigub VR pidevalt, see on ühenduses südametöö faasidega.vatsakeste süstoli ajal on rõhk kõrgem kui diastoli ajal, eristatakse: *max e. süstoolset rõhku ja *min. e. diastoolset rõhku. Füüsilisel tööl täheldatakse VR tõusu, une ajal langust. VR muutub ka vereringehäiretega seotud haiguste korral. Vererõhu mõõdetakse õlavarre arteril. Täiskasvanul on süstoolne 110-125 mmHg, diastoolne 65-80 mmHg. Normotoonia, hüpotoonia, hüpertoonia. Normotoonia VR normis, hüpotoonia VR on langenud (kutsub esile tõsiseid häireid, eluohtlik), hüpertoonia VR tõusnud. Vererõhu mõõtmise meetodid. Vererõhku saab mõõta: 1) *otseselt e. invasiivselt inimese veresoonde viiakse manomeetriga ühendatud kanüül. 2) *kaudselt e. mitteinvasiivselt -
Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) 16 Pulsi pinge muutused. Veresoonte lupjumine põhjustab pulsi kõvastumist (Iivanainen jt 1997). Pulsi täitumuse muutused: • Pulss puudub (0). Kui pulss ei ole palpeeritav ka suurtel arteritel on vereringe nii puudulik, et tuleb alustada südametegevuse mehaanilist toetamist (elustamist). Pulsi puudumine üksikul arteril tähendab arterivereringe ummistust; • Palpeeritav, kuid raskesti palpeeritav (1+). Pulss on nõrk, niitjas. See tähendab südame pumpamistegevuse nõrkust, vere vähesust või vereringe osalist takistust soones; • Normaalselt palpeeritav (2+) (Novak 2004). Samas Wilson ja Hockenberry (2008) kirjeldavad seda kui raskesti palpeeritav pulss. Pulsi tunnetamisel vajatakse tugevamat survet. • Pulss on täidlane (3+) (Novak 2004)
Vereringe perifeerne takistus on ühine nimetus kõigile teguritele, mis aeglustavad vere voolu suurtest arteritest. See tuleneb peamiselt vere ja veresoonte seinte vahelisest hõõrdumisest. Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse. Rõhulaine liigub süstoli ajal mööda artereid ja on mitmel arteril pulsina kombeldav. Distoli ajal langeb rõhk vasakus vatsakeses nullini. Sulgunud aordikapi taga alaneb rõhk aeglaselt, seda mööda kuidas veri liigub peenematesse arteritesse. Suurtes arterites väiksemat vererõhku nimetatakse diastoolseks vererõhuks. Arteriaalset vererõhku mõõdetakse südamekõrguselt. Maa raskusjõud suurendab näitu, kui mõõdetakse südamest madalamal ja vähendab, kui mõõdetakse südamest kõrgemal. Korrektsioonitegur 1, 36 mm Hg/cm.
mõjutab asjaolu, et vedelikud püüavad alati raskusjõu mõjul allapoole voolata. Vereringe perifeerne takistus on ühine nimetus kõigile teguritele, mis aeglustavad vere voolu suurtest arteritest. See tuleneb peamiselt vere ja veresoonte seinte vahelisest hõõrdumisest. Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse. Rõhulaine liigub süstoli ajal mööda artereid ja on mitmel arteril pulsina kombeldav. Distoli ajal langeb rõhk vasakus vatsakeses nullini. Sulgunud aordikapi taga alaneb rõhk aeglaselt, seda mööda kuidas veri liigub peenematesse arteritesse. Suurtes arterites väiksemat vererõhku nimetatakse diastoolseks vererõhuks. Arteriaalset vererõhku mõõdetakse südamekõrguselt. Maa raskusjõud suurendab näitu, kui mõõdetakse südamest madalamal ja vähendab, kui mõõdetakse südamest kõrgemal. Korrektsioonitegur 1, 36 mm Hg/cm
välja pumbatakse. *veresoonte seinte vastupanust, mille veri liikumise ajal peab ületama. Igas veresoones kõigub VR pidevalt, see on ühenduses südametöö faasidega.vatsakeste süstoli ajal on rõhk kõrgem kui diastoli ajal, eristatakse: *max e. süstoolset rõhku ja *min. e. diastoolset rõhku. Füüsilisel tööl täheldatakse VR tõusu, une ajal langust. VR muutub ka vereringehäiretega seotud haiguste korral. Vererõhu mõõdetakse õlavarre arteril. Täiskasvanul on süstoolne 110-125 mmHg, diastoolne 65-80 mmHg. Normotoonia, hüpotoonia, hüpertoonia. Normotoonia VR normis, hüpotoonia VR on langenud (kutsub esile tõsiseid häireid, eluohtlik), hüpertoonia VR tõusnud. Vererõhu mõõtmise meetodid. Vererõhku saab mõõta: 1) *otseselt e. invasiivselt inimese veresoonde viiakse manomeetriga ühendatud kanüül. 2) *kaudselt e. mitteinvasiivselt - Korotkovi
tehakse vaheldumisi kaks kunstlik- Kui pulss on olemas, jätkake kunstliku ku hingamist ja 15 südamemassaazi hingamise tegemist kuni kannatanu tõuget, seega on kunstliku hingamise regulaarse hingamise taastumiseni. ja südamemassaazi vahekord 2 : 15. Elustamist jätkatakse, kuni kannata- Kui ühisunearteril või kubemes reie- nu elutegevus taastub. Igal juhul peab arteril pulssi tunda ei ole, tuleb alus- kutsuma kiirabi. Juba alustatud elus- tada samal ajal kunstliku hingamisega tamist ei tohi katkestada enne kiirabi kaudset südamemassaazi. saabumist. Võte C kaudne südamemassaaz. Hingamisteede vabastamist, kunstlik- Kaudse südamemassaazi ajal peab
annaabi.ee 
