See tempel, mida kreeklased ise pidasid üheks seitsmest maailmaimest, põles maha 356. a. e. Kr. Selle süütas kuulsust janunev linnaelanik Herostratos, kes lootis, et selle nurjatu teo tõttu läheb tema nimi ajalukku. Tegelikult oli Herostratose tegu eredaim näide vandalismist. NB! Suurenda pilte! Artemise tempel Efesoses (rekonstruktsioon) Boucher. Diana pärast suplust. Louvre Mõni pikantne lugu, on siiski seotud ka Artemisega. Ühel suvepäeval sattus jahimees AKTAION metsas ootamatult nägema nümfide keskel suplevat rüütut Artemist. Jumalanna pahandas sedavõrd mehe peale, et moondas ta otsemaid hirveks ja Aktaioni oma koerad kiskusid ta lõhki. Seda stseeni on kujutanud oma maalidel Tizian, Rembrandt, Tiepolo jt. Kuid eestlastele kõige kättesaadavam sama loo kujutus on Kadrioru lossi suure saali laemaalingul. NB! Suurenda pilti! G. Cesari. Diana ja Aktaion. Kunstimuuseum. Budapest
kangelase Heraklese. Alkmene mägi vaeva nii suure lapse sünnitamisega ja piinles 7 ööd ja päeva. Hera üritas teda takistada, kuid täna oma teenijale Galanthisele, kes Hera üle kavaldas, sai Herakles sündida. Heraklese sünd 9.Kallisto oli Artemist saatev nümf, kes tõotas jääda igavesti neitsiks. Zeus armus neiusse, ootas ära, mil Artemis ilma Kallistota jahile läheb, moondas end naiseks, kes sarnanes Artemisega nagu kaks tilka vett, ja sellisel kujul võrgutas neiu. Suur oli jahijumalanna üllatus, kui ta peagi avastas, et tema neitsilik sõbratar on rase. Karistuseks sõnamurdmise eest moondas ta neiu emakaruks ja asus otsemaid loomale jahti pidama. Zeusil hakkas
tõelisel kujul. Zeus, keda kohutas lubadus iga Semele soov täita, ilmus välgu ja müristamisena ning Semele hukkus tules. Zeus päästis Semele sündimata lapse: ta kandis Dionysost oma reide õmmelduna tulest välja. Herakles maadlemas Antaiosega. Üpris pikantne, kuid kurva lõpuga lugu juhtus Artemist saatva nümfi KALLISTOga, kes nagu Artemiski tõotas igavesti neitsiks jääda. Zeus armus neiusse, ootas ära, mil Artemis ilma Kallistota jahile läheb, moondas end naiseks, kes sarnanes Artemisega nagu kaks tilka vett, ja sellisel kujul võrgutas neiu. Suur oli jahijumalanna üllatus, kui ta peagi avastas, et tema neitsilik sõbratar on rase. Karistuseks sõnamurdmise eest moondas ta neiu emakaruks ja asus otsemaid loomale jahti pidama. Zeusil hakkas surmavalt haavatud Kallistost kahju ja muutis oma armastatu tähkujuks. Selle tähtkuju nimi on eesti keeles Suur Vanker, aga teistes keeltes Suur Emakaru (Grande Ourse). Edinbourgh. Zeusil oli naiste hulgas ka sõpru
langesid masendusse, mistõttu ei saanud Apollon nendega sõprutsemist jätkata. Jahijumalanna Artemis ei olnud nii aktiivne nagu tema vend Apollon, kuna Artemis otsustas neitsiks jääda, pole tal üldse huvitavaid armuseiklusi. Ühe müüdi järgi oli ta sündinud mõni hetk varem kui Apollon ning asus kohe oma ema Letot venna ilmaletoomisel abistama, seetõttu sai ta endale ka rasedate naitse kaitsejumala n-ö tiitli. Üks suhteliselt kurb armulugu on siiski ka Artemisega seotud, nimelt üks jahimees nägi teda nümfide keskel rüütult jões suplemas, Artemis vihastas väga ning moondas mehe hirveks ja tema enda jahikoerad kiskusid ta puruks. Kõigi aegade kunstike meelisteemaks on olnud Zeusi vahekord Ledaga, kelle juurde Zeus ilmus luigena. Leda tõi ilmale kaks muna, millest hiljem koorusid Helena, Klytaimestra, Kastor ja Polydeukas. Väga huvitav suhe oli Zeusil Danaega. Delfi oraakel oli Danae isale Akrisiosele ennustanud
Legendid, kus ta esineb räägivad eelkõige lahingutest ja verevalamistest. Kuid üheks 3 erandiks on tema armulugu Aprhoditega. Hebe oli noorusejumalanna ja jumalik karikakandja, kes serveeris ambroosiat ja nektarit. Ta oli ka Heraklese naine ning tema kahe lapse Alexiares´e ja Anicetus´e ema . Eilethyia oli sünnitusjumalanna ning tema tegevust seostatakse tihedalt nii Hera kui Artemisega .Paaril korral käskis Hera tal takistada Zeusi armukeste laste sündimist. Siiski õnnestus neil sünnitada. Hera laps oli ka Hephaistos. Kuidas ta sündis pole täpselt teada. Ühe loo kohaselt juhtus nii, et kui Zeus sünnitas oma peast Athena, otsustas ka Hera ebatavalisel moel järglase soetada. Nii ta läks ja sünnitas Hephaistos ilma et oleks Zeusi või teiste jumalate lähedusse tulnud. Ometi on teada, et kui Zeus last oodates
Efesose kõrge majanduskil tase tagas ka kõrge kultuuritaseme. Efesoses kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid, seal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia, Efesos oli juba enne Ateenat kreeka maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri tähtsaim keskus ja seal pandi alus ka materialistlikule filosoofiale. Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum tekkis ühe legendi kohaselt järgmiselt: Mausolos abiellus oma õe Artemisega ja kui kuningas suri, lasi naine oma mehe jaoks ehitada mausoleumi. See mausoleum on Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. See ehitis oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga sealjuures ka templiks, kus kuningale pärast surma austust avaldati. Mausoleumi mõõtmed on vägagi hämmastavad - 66*77*30 meetrit. Alusel seisis 36-st sambast ümbritsetud tempel. Teda kroonis neljahobuserakend. Teise legendi järgi oli kuningas Mausolos väga õel ja auahne. Oma elu lõpul otsustas ta
Aphroditet on peetud ka indoeuroopa koidujumalanna edasiarenduseks. Homeros ei maini Aphroditega seoses Korintost, ka mitte jumalanna sõjalist külge. Arese ja relvis Aphrodite vahel on leitud seoseid. Aresel oli Korintoses pühamu. Pindarose järgi olid nad mõnes mõttes paar. Aphrodite võib olla seotud ka hobustega. Ateenas oli väike pühamu, milles teda kutsuti epiteediga epi Hippolyto. On püütud leida seoseid Aphrodite ja Hippolytose vahel, ent viimane seostub rohkem Artemisega. Aphrodite ja Pegasose vahel on seos täiesti olemas. Teda olevat austatud kui ‘hobusetaltsutajat’, ‘ratsutajat’ ja ‘jumalannat kuldohjadega’. Sophokles annab Aphroditele epiteedi κρυσάνιος, ‘kuldohjadega’, mida jumalanna jagab Arese, Artemise ja Demeteriga. On ka arvatud, et just Akrokorintosel, kus asus Aphrodite tempel, suutis Bellerophontes Pegasose valjastada. Pindarose müüdi järgi on mõned eelnevad seosed veidi üllatavad. Nii näiteks sobiks
häbi, et ta peitis end suure mäe (Keryneia) alla. Hiljem muutis Artemis ta kaitseks Zeusi eest emahirveks. Kui Taygete sai tagasi oma loomuliku kuju, siis pühendas ta mäele (mille all ta elas) elama asunud hirve Artemisele... Keryneia hirv oli nii kärme loom, et Herakles ei suutnudki teda ilma relva abi kasutamata kinni püüda. Ta lasi noole hirve jalga ning sai siis haavatud looma hõlpsasti kätte. Teel hirvega tagasi Eurystheuse juurde kohtus Herakles Apolloni ja Artemisega, kes süüdistasid teda pühalooma tappa tahtmises ja nõudsid hirve tagasi. Tundub, et Herakles valdas hästi vabandamiskunsti, kuna jumalaid rahuldasid Heraklese esitatud väited selle kohta, et kui ta Eurystheuse ülesandeid ei täida, siis on tal lips läbi. 4)Erymanthose metssiga Heraklese neljandat ülesannet peetakse nii üheks traagilisemaks kui ka koomilisemaks vägitööks. See on traagiline, kuna põhjustas auväärsete kentauride Cheironi ja Pholose surmad, ning
Hiljem muutis Artemis ta kaitseks Zeusi eest emahirveks. Kui Taygete sai tagasi oma loomuliku kuju, siis pühendas ta mäele (mille all ta elas) elama asunud hirve Artemisele... Keryneia hirv oli nii kärme loom, et Herakles ei suutnudki teda ilma relva abi kasutamata kinni püüda. Ta lasi noole hirve jalga ning sai siis haavatud looma hõlpsasti kätte. Teel hirvega tagasi Eurystheuse juurde kohtus Herakles Apolloni ja Artemisega, kes süüdistasid teda pühalooma tappa tahtmises ja nõudsid hirve tagasi. Tundub, et Herakles valdas hästi vabandamiskunsti, kuna jumalaid rahuldasid Heraklese esitatud väited selle kohta, et kui ta Eurystheuse ülesandeid ei täida, siis on tal lips läbi. 4)Erymanthose metssiga Heraklese neljandat ülesannet peetakse nii üheks traagilisemaks kui ka koomilisemaks vägitööks. See on traagiline, kuna põhjustas auväärsete kentauride Cheironi ja Pholose
Üldse olid Artemise ohverdused ka inim/looma verega seotud. Orion oli üliha kütt, aga seksuaalne predator. Ephesuse Artemis, seal oli ta linnriigi keskne jumalanna. Selle linna oli rajanud amatsoonid. Seal austati Artemist suht tavaliselt. Kujunes välja kultuskuju, nö paljurinnaline Artemis (rinnaehe, kus ripuvad asjad alla, mis hiliantiigis peeti rindadeks. Praeguseks peetakse seda loodusandiseks). Kuju on ka üleni kaetud metsloomade kujutistega. Hekate Seotud Artemisega- nõod. Mõlemad päris taevastest jumalatest. Ta seondus oluliselt Kuuga, kuigi Selene on oli. Artemis oli noorkuu, Selene täiskuu ja Hekate vanakuu. Kui Hekate on taevas, on ta Selene, kui maa peal, siis Artemis, kui maa all, siis Persephone. Kuuga seondumine annab talle kolmenäolisuse kui kolm kuufaasi. Ta oli ka öiste ristteede jumalanna, kus rituaalselt pakuti öiseid Hekate lõunaid- kuukujuliste pätside pakkumine ja teistpidi halva välja viskamine
RAG-1 j RAG-2 ühilduvad spetsiifiliselt RSS-dega. RAG-1 tunneb ära spetsiifilise nanomeeri RSS-s. Endonukleaas aktiveerib RAG proteiini kompleksi, mis teeb kaks eraldi seisvat DNA katki 5` juurest, jättes vabaks 3´- OH grupi. See 3`-OH grupp ründab fosfodiester-sidemeid teises seisukohas (stand), tekib DNA ”juuksenõel.” Kaks RSS on ühinenud signaalühenduseks. Kuna see ühendus ei ole puhas, siis tuleb see puhtaks teha, kas RAG proteiinidega või Artemisega (so. mingi valk). DNA parandusensüümid (repair) modifitseerivad avatud juuksenõela, eemaldades nukleotiidide (mingi sõna on siit puudu) ja juhuslikke nukleotiide, kasutades ensüümi TdT (terminal deoxynucleotidyl transferase). Lõpuks DNA ligaas IV ühineb protsessi lõpus, rekonstrueerides kromosoomi sedasi, et see sisaldaks rekombineeritud geene. P ja N nukleotiidid segmentide liitekohtades.
annaabi.ee 
