inimõiguste kaitseks loodud organisatsioon/survegrupp. EESMÄRK · Organisatsiooni eesmärgiks on inimõiguste rikkumise lõpetamine ja inimõiguste ülddeklaratsioonist kinnipidamine. AJALUGU · Sai alguse Londonis 1961 aastal, kui Peter Benenson luges metroos ajalehest kahe Portugali õpilase ebaõiglase vangistamise kohta. · Avalikust kaebekirjast kujunes välja rahvusvaheline liikumine. · 1970 hakati haldama kohtupidamisi ja arreteerimisi. Selleks ajaks liikmete arv 13 kordne. · 1980 kritiseeriti valitsusi, tehti kampaaniaid piinamise ja poliitvangide teemal. · 1990 töö 7 miljoni inimesega enam kui 150 riigis. · Uuel sajandil päevakorras globaliseerumisest tulenevad probleemid. STRUKTUUR · Üles ehitatud vabatahtlikel liikmetel, kuid olemas on ka tasustatud professionaalid. · Juhatus koosneb 9 liikmest. Kokku tullakse vähemalt 4 korda aastas. Juhatuse liikmeid valitakse iga 2 aasta tagant
12. märtsil 1934 kell 14:00 anti Tondil kaitseväe ühendatud õppeasutuste aspirantide kursustel häire. Reservohvitseridele jagati laskemoon kätte ning kolm kompaniid marssisid kekslinna. Sõdurid asusid valvesse tänavaristmikele võttes kontrolli üle südalinna ja Toompea. Piirati sisse vabadussõjalaste residentsid: poliitpolitsei otsisid majad läbi ja vahistasid kohalviibijad. Koostöös kohalike Kaitseliidu elementidega teostas politsei kogu riigis vabadussõjalaste juhtide arreteerimisi. Kell pool kuus õhtul algas Toompeal valitsuse erakorraline koosolek. Kus Päts teatas, et vabadussõjalaste tegevuse peatamiseks on vaja kasutusele võtta erakorralised meetmed, mis nõudis üleriigilist kaitseseisukorda ning Laidoneri määramist ülemjuhatajaks ja sisekaitse ülemaks. Vormistati määrused Eesti Vabadussõjalaste Liidu sulgemiseks ja meeleavalduste keelustamiseks. Tegu oli arusaadavalt sõjaliseriigipöördega. Selle ettevalmistused olid ülimalt hästi
Venemaal , nad pöörasid ka tähelepanu suurematele linnadele kus asus relvastus ( seal hulgas ka Tallinn) , nad lootsid nendelt linnadelt abi saada.Tallinnas seati valve tänavatele , väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse . 26 oktoobril teatati et riigipööre toimis. 27 okt võttis Viktor Kingisepp Jaan Poskalt võimu ära. Pärast riigipööret enamlaste toetus langes, sest nad võtsid Eestilt õigused ära , alustasid arreteerimisi , korraldasid majandus reforme. Pärast Riia langemist Sakslaste kätte hakkas Eestlaste seas levima kuulujutud , et venemaa ei suuda kaitsta eestit sakslaste eest (eesotsas Tõnisson). Tekkisid mitmed mõtted : tekitada soome-Eesti unioon , Läti-Eesti kaksikriik, Balto-skandia. Oktoobripööre süvendas veelgi arusaama lahkulöömise möödapääsmatusest. Kardeti enamlaste ennenägematuid eksperimente ja kodusõda.
J. Nheru- India juht, kelle ajal muutus India ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks. Ta ajas NSV Liidust sõltumatut poliitikat. Oli mitteühinemise liikumise üks liidreid. Stalin-viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Ta kehtestas kommunistliku diktatuuri, hoidis ühiskonda pidevas hirmuseisundis, tugevdas repressiooni, korraldas massilisi arreteerimisi ja küüditamisi vangilaagritesse. Arendas ja suunas pea kõik ressursid sõjatööstusesse. Ta likvideeris paljud teadusharud ning NSV Liit eraldus maailma teadusest ja kultuurist. Viimastel eluaastatel süvenes terror järjest suurejoonelisemaks. Korraldas juutide represseerimist. Stalin tahtis vabaneda Beriast. Teostas jõu ja vägivallapoliitikat Beria-Stalini üks lähemaid kaastöölisi, kes juhtis julgeolekut ning kellele läks suurem võim pärast Stalini surma
euroopalikule professionaalsele tasemele. Era- ja kommertsteatrid siin ei juurdunud; valitses repertuaariteatrite põhimõte (isegi alla kümnetuhandelise elanikkonnaga väikelinnades). Kokku oli miljonilise elanikkonnaga riigis 1940. aastal 11 alalist, riigi poolt osaliselt subsideeritavat teatrit (asjaarmastajate truppe arvestamata). Nõukogude annektsiooni järel 1940. a. teatrid riigistati. Stalini võimu ajal toimus arreteerimisi, teatrite sulgemsi; kehtestati jäigad kontrolli- ja tsensuuriinstitutsioonid. Põhiline teatrivõrk jäi siiski alles ja pisut vabamatel 60.-70.-ndatel sai teatrist üks rahva kultuurilise enesesäilitamise ja sisemise vastupanu üks allikaid, vahetut ühistunnet võimaldav foorum. Pisut üle-miljonilise rahvaarvu juures ulatus suurim teatrikülastatavus 1700 000-ni aastas. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal see arv enam nii suur ei ole teatri
valitsus Nõukogde võimule alluvaks. Kõik riigid alistusid. Eestis tehti okupatsioon 17. Juunil 1940, mis kestis pool sajandit. Okupantide survel kirjutas paljudele lepingutele alla president Konstatin Päts ning ka vägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Mõlemad nad hiljem küüditati Siberisse. Tallinnas tehti meeleavaldusi ning mässe, millega üritati Eestit demokratiseerida. Sellejärgselt alustati Eestis arreteerimisi, tehti riigipööre. Lõpuks läksid võimud kaasa ning neid nimetatakse juunikommunistideks. Rahvas vaatas kogu lugu passiivselt pealt. Viidi läbi rahareform ning maad jagati ümber-see tõi kaasa ilmselgelt suuri defitsiite ning vaesust. Saadeti laiali Riigikogu, ning kommunisitid koondasti valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit. 21. Juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsailistlik Vabariik. 6. Augustil annekteeriti NSV Liit Eesti. Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks
kommunist, kes hiljem kujunes Stalini tingimusteta pooldajaks. Erinevalt Sverdlovist ei mänginud Kalinin bolsevike parteis kuigi suurt rolli. Sisejulgeolek: Võimu kaitsmiseks ja opositsiooni likvideerimiseks loodi 20.12.1917 Erakorraline Komisjon ehk Tsekaa ( - ), hilisema KGB eelkäija. Tsekaa ja seda 1922 asendanud GPU juht oli 1917-1926 poolakas Felix Dzerzinski (1877- 1926). Tsekaa hakkas läbi viima arreteerimisi ja hukkamisi, kodusõja lõpus ulatus tsekistide poolt tapetud inimeste arv kümnetesse tuhandetesse. Ilmselt enim kajastamist on leidnud viimase keisri Nikolai II ja tema perekonna (naine, neli tütart ja poeg) hukkamine bolsevike poolt 17.07.1918 Jekaterinburgis. Tsarevits Aleksei oli mahalaskmise ajal alles 13-aastane. Partei juhtimine ja roll 1917-1922: Parteid juhtis Keskkomitee, mille sees alates 1919. aasta
menti. Operatsiooni käigus peeti kinni 401 1944. aasta oktoobrist detsembrini. inimest, kellest vangistati 196. 1945. aasta alguseks olid Eesti vanglad juba Repressioonide vallandumine tähendasid puupüsti täis. 1945. aasta alguses oli neis kokku esijoones massilisi arreteerimisi. Selleks olid 4218 kinnipeetut, kellest põhiosa 2378 inimest julgeolekuorganid hakanud valmistuma juba asus Tallinna vanglas, mis oli mõeldud 1300 Nõukogude tagalas, kus hoolega täiendati 1940. vangile. Tartu vanglas (415 kohta) oli samal ajal aastal loodud “poliitvärvingute” kartoteeki. 855 inimest. Vanglad jäid nõukogude võimu 1944
arreteerimised, nendele lisandusid ka küüditamised ja ka muud represseerimise vormid. Oluline ka massilised arreteerimised, mis sõjajärgsel perioodil on üsna mastaapsed. Arreteerimine kõige mastaapsem 44. ja 45. aastal. Ulatuslik represseerimine Eestis Otto Tiefi valitsuse katse. Tulemuseks see, et kõik Eesti vanglad olid puupüsti täis. Aeg-ajal on kõneldud, et tegelikult see 44. aasta lõpp ja 45. aasta oli suhteliselt rahulik jne, tegelik olukord oli arreteerimisi just silmas pidades hoopis vastupidi. Uus repressioonide tugevnemine toimus aastatel 1948-1951. Küüditamised: · 1945 sakslased (407) - esimene küüditamine Eesti alal, mis ei puudutanud jällegi ainult Eestist, vaid sama moodi tehti ka Lätis ja Leedus - saadet välja kõik need, kelle rahvuseks võis lugeda sakslane · 1949 suurküüditamine (20713, 7488 perekonda) - Eestist, Leedust, Lätist kokku deporteeriti 94779 inimest, ehk siis 30 600 perekonda
Teises projektis (The High/Scope Perry Preschool Project) tehti juhuslik valik madala sissetulekuga perekondade hulgas, kelle nelja-aastased lapsed läbisid koolieelse programmi. Selle grupi perekondi külastas pedagoog regulaarselt ühe korra nädalas. Kontrollgrupi lapsed niisuguses programmis ei osalenud. Hiljem jälgiti lapsi kuni 19-aastaseks saamiseni19 ja kuni 27.eluaastani.20 Programmi läbinud indiviidide hulgas oli märgatavalt vähem arreteerimisi (eksperimentaalgrupis registreeriti 7%-l indiviididest viis või enam arreteerimist võrreldes 35% kontrollgrupiga). Eksperimentaalgrupi tööga hõivatuse näitajad olid oluliselt kõrgemad. 27. eluaastaks oli 71%programmi läbinud lastest keskharidusega, võrreldes 54% kontrollgrupi indiviididega. IQ oli kõrgem programmi läbinute lastel varases lapseeas,kuid niisugused erinevused kadusid noorukieaks. Tulemused näitavad, et
Kooli ülem teatas, et välja tuleb astuda nagu lahinguolukorras. Kolm kompaniid, mis kesklinna marssisid, hargnesid Tõnismäel, relvastatud valvepostid (1 tsoon ümber Toompea, 2 ümber ajaloolise kesklinna, 3 osa aga suunati Narva maanteele ja Mere puiesteele, kus paiknesid vapside hooned, mis piirati sisse). Hooned võeti valve alla, kõik leitud dokumendid konfiskeeriti, enamik kohalolevatest vapsidest arreteeriti, samal ajal teostati arreteerimisi üle kogu linna. Samal ajal alustati vabadussõjalaste arreteerimist ka maakondades, linnades ja valdades, kus oli tegevuses ka Kaitseliit. Riigipööre suhteliselt tsiviliseeritud, samas arvestades jõude, millile riigipöörajad toetusid, võib öelda, et tegemist oli sõjaväe toel toimunud e sõjaväelise riigipöördega (sõjavägi, Kaitseliit, politsei). Kell 1700 valitsuse erakorraline koosolek, kus kehtestati 6 kuuks
kursusega – tagavaraohvitresride koolitamine). Kooli ülem teatas, et välja tuleb astuda nagu lahinguolukorras. Kolm kompaniid, mis kesklinna marssisid, hargnesid Tõnismäel, relvastatud valvepostid (1 tsoon ümber Toompea, 2 ümber ajaloolise kesklinna, 3 osa aga suunati Narva maanteele ja Mere puiesteele, kus paiknesid vapside hooned, mis piirati sisse). Hooned võeti valve alla, kõik leitud dokumendid konfiskeeriti, enamik kohalolevatest vapsidest arreteeriti, samal ajal teostati arreteerimisi üle kogu linna. Riigipööre suhteliselt tsiviliseeritud, samas arvestades jõude, millile riigipöörajad toetusid, võib öelda, et tegemist oli sõjaväe toel toimunud e sõjaväelise riigipöördega (sõjavägi, Kaitseliit, politsei). Kell 1700 valitsuse erakorraline koosolek, kus kehtestati 6 kuuks üleriigiline kaitseseisukord, määrati Laidoner sisekaitseülemaks ja kaitsevägede ülemjuhatajaks. Kogu vastuvõetud otsuste kompleks pandi kehtima telegraafi teel.
annaabi.ee 
