Ka sisut ei teadnud ma midagi ning sellepäarast ootasin filmis vaatamist põnevusega. Filmi lavastaja on Joe Wright. Anna Karenina osa mängis Keira Knightley, tema abikaasa alexei alexandrovich Kreninit mängis inglise näitleja Jude Law ning Anna armukest Alexei Kirillovich Vronskyt Aaron Johnson, kes on samuti inglise näitleja. Loo keskmes on noor ja abielus Anna Karenina, kes rikub ühiskonna poolt seatud reegleid alustades armusuhet Alexei Kirillovich Vronskyga ning sellega muudab oma elu totaalselt. 19. sajandil oli oluline ühiskonna arvamus ning sellest tulenesid ka Anna ja Vronsky probleemid. Peategelased oskasid mängida välja 19, sajandile omaseid iseloomu omadusi ning elasid oma rolli sisse. Minu lemmik tegelane oli Anna abikaasa Alexei Alexandrovich, sest tema oli just see, kellele ma elasin kaasa, sest ta suutis säilitada väärikust pärast abikaasa poolset reetmist. Alicia Vikander,
noort lugejat pani näidend noorte ja nende vanemate vaheliste armusuhete üle mõtlema. Mina kui tänapäeva noor mõtlen, et armusuhted peaksid algama noorest saadik ning kestma kuni surmani. Tänapäeval on noori, kes armuvad omavahel, kuid lähevad paar aasta jooksul lahku ning noori, kes armuvad esimesest silmapilgust ja jäävad kokku mitmeks aastaks. Mina arvan, et teos kõnetab rohkem tüdrukuid, kui poisse, sest poisid soovivad tütarlapsi ära kasutada, kuid neiud soovivad pikaaegset armusuhet ning kooselu, kuid tänapäeval pole kõik noored valmis minema armastusega hauda, nagu läks Romeo Julia pärast. Kindlasti on noori, kes ei saa aru armastusest kui esimesest silmapilgust, vaid näevad Romeo ja Julia armastust kui mõtlematute tegude täide saatmine ning nende pärast surma saamine. Raamatus on esile toodud ka perekondade sisesed ning välised omavahelised tülid. Capuletti perekonnas soovis isa näha Juliat koos Parisega ega kuulanud
linna, et naisele vaheldust pakkuda. Ka emaks saamine valmistab talle pettumust. Ta sõbruneb naabermajas elava Leoniga, kuid taipab siis, et mees armastab teda. Süütundest hakkab ta kohusetundlikuks naiseks ja tõukab Leoni endast eemale, mille tõttu Leon kolib teise linna. See tekitab naises veel suuremat masendust, kuni ta kohtub rikka Rodolphe'iga, kes talle keelt kõrva hakkab ajama ja tahab teda võrgutada. Mehel läheb see läbi ning nad alustavad oma armusuhet. Emma kiindumus muutub ajapikku aga liiga nõudvaks ja ta tahab koos Rodolphiga põgeneda, mis tõukab mehe temast eemale. Rodolphe lõpetab põgenemispäeval läbi kirjavahetuse Emmaga suhte. Suures masenduses jääb Emma haigeks. Charles viib masenduses naise linna ooperisse, kus juhuslikult kohtutakse Leoniga. Emma ja Leon taasavastavad oma tunded üksteise vastu ning Emma hakkab pidevalt linnas käima, et oma armukesega kohtuda
Rodolphe keeldub Emmaga ära põgenemast ning jätab ta maha. Emma süda puruneb ning ta jääb lootusetult haigeks ja peaaegu, et sureb. Sel ajal kui Emma paraneb on Charles rahalises raskuses ning ta peab laenama raha, et maksta Emma võlgade ja ravi eest. Siiski otsustab Charles viia Emma ooperisse, mis asub lähedalasuvas Roueni linnas. Seal nad kohtavad Leoni. See kohtumine süütab taas vanad romantilised tunded Emma ja Leoni vahel ja seekord alustavad nad armusuhet. Samal ajal kui Emma käib salaja Rouenis Leoniga kohtumas, suureneb aina rohkem ta võlg rahalaenajale Lhereux'ile, kes laenas talle järjest rohkem raha liialdatud huviga saada kasumit. Emma muutub aina hoolimatumaks enda ja Leoni suhte suhtes. Tulemuseks, aga Emma tuttavad peaaegu avastavad mitmetel juhtudel Emma truudusetuse. Peagi Emma tüdineb Leonist. Ta ei tea kuidas teda maha jätta ning otsustab muutuda eriti nõudlikuks. Samal ajal Emma võlad kasvavad iga päev
toimetulemise puudus, viivad nii kaugele, et Emma sooritab enesetapu. Milliseid võimalusi näeb ja kasutab Emma tegelikkuses pääsemiseks? Andke hinnang tema käitumisele! Kuna Charles nii väga armastab oma naist, siis kasutab Emma seda suht tihti ära. Materiaalses mõttes, saab Emma põhimõtteliselt kõik mis ta tahab, kuigi see pakub talle lõbu ainult lühikeseks ajaks. Kuna Emma hakkab oma mehes nägema ebaperfektset meest, siis raamatu käigus on tal kaks armusuhet. Ka lapsest hoiab ta eemale, et mitte tunda ennast kodukanana. Käitub nagu meeleheitel naine, kes printsi valge hobusega asemel sai talupoja muulaga ja kes nüüd reaalsuse vältimiseks fantaseerib ning kui fantaasiast puudu jääb, siis ta teeb kõikvõimaliku, et oma unelmate elu saavutada, kuigi selle poole püüdlemisega ta hävitab mitte ainult iseennast, vaid ka oma perekonda. Meestegelased romaanis, leidke neis + ja jooni! Charles Bovary - arst, Emma mees
Tuntuim George Orwell (,,Loomade farm"- tervmeelne allegooria, mis algab vabadusega ning lõppeb orjusega). 1948. ilmus Ameerikas teaduslik teos, mida autori järgi hakati nimetama ,,Kinsey aruandeks". Tegemist oli põhjaliku uurimusega Ameerika meeste seksuaalkäitumisest. Ilmnes, et palju seni erandlikuks peetud seksuaalkäitumise vormid polegi nii erandlikud ja see mõjus paljudele vabastavalt. See kajastus ka kunstis. Nt Nabokovi romaan ,,Lolita", kirjeldab verinoore tütarlapse armusuhet keskealise mehega. 1940 teist poolt kuni 1950 aasta esimest poolt iseloomustas mingi uue ning kauni maailma ootus.
Rembrandti, Tieppolo ja Serovi teosed. Hoopis erakordne armusuhe oli Zeusil Argose kuninga Akrisiose tütre DANAEga. Delfi oraakel oli kuningale ennustanud surma lapselapse käe läbi. Mees sulges tütre maa- alusesse vaskkambrisse. Zeus aga tungis kullavihmana Danae juurde ja sigitas temaga PERSEUSe. Isa lasi tütre koos pisipojaga kasti panna ja merele saata. Nad randusid Seriphose saarel, kus poiss ka täisealiseks sirgus. Hiljem täituski oraakli ennustus. Zeusi ja Danae armusuhet on oma maalidel kujutanud Correggio, Tizzian, Tintoretto, van Dyck, Rembrandt jt. Richard Strauss on loonud selle müüdi alusel ooperi. Teeba kuninga tütar SEMELE sünnitas Zeusile DIONYSOSe - tulevase veinijumala. Järgides talle amme kujul ilmunud armukadeda Hera nõuannet, soovis Semele Zeusilt, et see näitaks end talle oma tõelisel kujul. Zeus, keda kohutas lubadus iga Semele soov täita, ilmus välgu ja müristamisena ning Semele hukkus tules
Kuid Emma ei leia tagasiteed abikaasa juurde. Ta kohtab taas Leoni ja seekord võidab Eros. Neist saab armastajapaar. Nad kohtuvad korrapäraselt läheduses asuvas linnas, lähevad hotelli ja hõljuvad õnnepilvedel. Nende armuühendus oli pigem Leoni õrnem pool. Emma oskas kiresosinaid ja suudlusi niimoodi ühendada, et Leon andus talle ihu ja hingega. Vahekord puruneb salatsemise, valede ja hirmude tõttu, aga ka sellepärast, et aastatelt noorem Leon ootab elult enamat, kui armusuhet abielus naisega. Emma on teinud kõik, et muuta oma unistused tõelisuseks, aga ta ei suuda anda neile kindlalt alust ega tulevikku. Unistused haihtuvad olematuuse. Emmal on suured võlad kaasas, mis tõttu tahetakse kogu tema ja mehe vara ära võtta. Emma ei suuda sellega leppida, ja ei oska mehele sellest kuidagi rääkida, ta tunneb end kõigi poolt hüljatuna, tappes end mürki võttes. Naise surma tõttu on Charles meeleheitel, ta leiab naise armastuskirjad teistega, mis teeb väga haiget
kõhutüüfusesse surnud tütarlapse isa. Isabella õige nimi on Isebel, isa oli selle tüdrukule Piibli järgi pannud. Isebel vihkab oma ema, kuid ka armastab teda väga. Kord oleks neiul peaaegu võimalik olnud ema juurest pääseda, kui välismaa juudist artist pakub võimalust neiul enda klaverioskusi Saksamaal täiendada. Isabeli ema avaldas aga tungivat soovi tütrega kaasa minna. Isabella aimas, et pianist soovib vastutasuks neiuga armusuhet, kuid tüdruk ei hooligi eriti sellisest suhtes, kui ohtlikust ärakasutamisest. Pianistile tundub aga Isabella ema probleemina ning reis jääb ära. Nüüd räägib Isabella Martinile, kui õnnetu ta oli ning on siiamaani, sest ta oleks tahtnud oma võimed proovile panna. Ta võidab Martinile, et tal on siiski uus plaan õnne saamutamiseks. · Isabella küsitleb Martinit, et miks mees ei valinud endale klaverimängija ametit või
sest nad mõlemad kirjutasid ja nende kirjutamistehnika erines täielikult. Näiteks Arnold, ta kirjutas ükskõik millest , või kellest mis aga talle pähe tuli ning ta ei lugenud ega parandanud oma kirjutatud teksti mitte kunagi. Bradley tahab hoopis luua täiuslikkust. Arnoldil on kavas lahutada oma tütar Bradleyst, sest ta armastab oma tütart väga. Rachel teab, et Arnold on kõva naistemees, võib-olla sellepärast püüab ta alustada armusuhet Bradleyga. Me teame seda, et ükski vanem ei pea heaks oma lapse suhet palju vanema kaasaga. Arnold tunnistab lõpuks üles, et armastab Christiani (seda ta tunnistab Bradleyle), kuid sellegi poolest armastab ta ka oma naist. Arnold tahab elada kaksikpere elu. Ta on kõikide inimeste suhtes väga uudishimulik. Bradley ei taha Francisega suhelda, kuid Arnold suhtleb temaga meeleldi ja suhtlemise käigus uurib ta kõige kohta, ning selle tõttu hakkab ta suhtlema Christianiga.
Enne viimast vaatust kohtus ta hr. Leoniga ning ei suutnud ta etendusele enam keskenduda, mõtles vaid Leoniga koosveedetud ajale. Viimase vaatuse poolepealt nad lahkusid kolmekesi ja sättisid end sisse ühte sadamakohvikusse oma viimase aja tegevustest rääkima. Charles pakkus Emmale, et ta võib veel päevaks linna jääda ja uuesti etendusele minna, et see lõpuni vaadata. See kohtumine süütab taas vanad romantilised tunded Emma ja Leoni vahel ja seekord alustavad nad armusuhet. III osa Leon läks hommikul hotelli, kus B pidid peatuma ning leidis saelt Emma, kes oli otsustanud linna jääda. Nad meenutasid koos vanu aegu ning Leon avaldas Emmale ka armastust. Noored vestlesid õhtuni ning magasid maha etenduse, kuhu Emma oleks pidanud minema. Hüvasti jättes lepiti kokku järgmine kohtumine katedraalis, enne pr. B koju sõitu. Õhtul kirjutas Emma Leonile lahkumiskirja kuid otsustas selle kirikus üle anda. Hommikul tegi Leon ettevalmistusi kohtumiseks, ostis pr
Eriti on põhjuseks kadedus. Minu arvates on mõlemad teineteise peale kadedad. Nende kirjutamistehnika erines. Arnold kirjutab vahet pidamata kõigest, mis pähe tuleb, ega paranda hiljem kirjutatut. Bradley, aga tahab luua täiuslikkust. Arnold armastab oma tütart väga, sellepärast ta nad Bradleyga lahutabki. Vaevalt, et ükski vanem peab heaks oma lapse suhet isast-emast vanema kaasaga. Arnold on naistemees. Rachel isegi teab seda ja võibolla sellepärast püüabki armusuhet Bradleyga alustada. Lõpuks tunnistab Arnold Bradleyle, et armastab Christiani, aga ka oma naist. Tahtis kaksikpere elada. Arnold on inimeste suhtes tolerantne ja väga uudishimulik. Näiteks olgugi, et Bradley Francisega suhelda ei taha, siis Arnold meeleldi suhtleb temaga ja uurib Franciselt kõige kohta. Uudishimu tõttu hakkab ta suhtlema ka Christianiga. Francis Marloe Francis Marloe on Christiani noorem vend, hädafilosoof, põrunud arst ja alkohoolik
tohtinud toimida. Bailly astus tagasi ja linnapeaks sai PÉTION18 [pe´tjo(n)], kes oli tuntud oma vabariiklike ideede poolest. La Fayette, kes pretendeeris küll linnapea kohale, kuid jäi alla Pétionile, 16 Põgenemist korraldas kuningannasse meeletult armunud Rootsist pärit aristokraat Hans Axel de (von) Fersen [fer´sen], (1755-1810); ta osales Ameerika Iseseisvussõjas prantslaste alluvuses; sõja lõppemisel esindas Rootsit Louis XVI õukonnas; tema armusuhet Marie-Antoinette'iga varjab saladuseloor; korraldas Louis XVI perekonna põgenemise, mis olekski ehk õnnestunud, kui ta poleks kuninga palvel poolel teel kutsari rollist loobunud; naasnud Rootsi, oli väga populaarne kuni 1807. a.; tapeti märatseva rahvahulga poolt Rootsi troonipärija matustel 1810. a. (teda süüdistati ekslikult troonipärija mürgitamises); tema esivanematel oli mõis Eestis 17
tohtinud toimida. Bailly astus tagasi ja linnapeaks sai PÉTION18 [pe´tjo(n)], kes oli tuntud oma vabariiklike ideede poolest. La Fayette, kes pretendeeris küll linnapea kohale, kuid jäi alla Pétionile, 16 Põgenemist korraldas kuningannasse meeletult armunud Rootsist pärit aristokraat Hans Axel de (von) Fersen [fer´sen], (1755-1810); ta osales Ameerika Iseseisvussõjas prantslaste alluvuses; sõja lõppemisel esindas Rootsit Louis XVI õukonnas; tema armusuhet Marie-Antoinette’iga varjab saladuseloor; korraldas Louis XVI perekonna põgenemise, mis olekski ehk õnnestunud, kui ta poleks kuninga palvel poolel teel kutsari rollist loobunud; naasnud Rootsi, oli väga populaarne kuni 1807. a.; tapeti märatseva rahvahulga poolt Rootsi troonipärija matustel 1810. a. (teda süüdistati ekslikult troonipärija mürgitamises); tema esivanematel oli mõis Eestis 17
Siin on paralleel Meierholdi ja Stanislavskiga. 33) Max Halbe oli Berliini kirjanduskriitik ja näitekirjanik. Kõige edukam oli armastusdraama ,,Noorus" 1893. aastast. Noore tüdruku Anna tragöödia, keda tahetakse sundida kloostrisse minema oma ema eksituse heastamiseks. Dramaatiline armastus. Draama kese on konflik moraaliga. Karm + melodraama. ,,Emake maa" 1897. aastast inimese ja looduse suhted, vastandatakse suurlinn ja maa. Räägitakse naisõiguslusest. Kirjeldatakse traagilist armusuhet. Selle teosega eemaldus naturalistlikust liikumisest, kuigi siinne miljöö ja teemad on naturalistlikud (naise emantsipatsioon ja alkoholism); läheneb Heimatliteratur'ile hoopis. Arno Holz Freie Bühne laval ,,Perekond Selicke" 1890 sekundstiil. Täiesti ilma sündmustikuta näidend. Sündmuste keskel tütre surnukeha kohal jõuluõhtul leinav isa. Hästi palju remarke, viidati kõnekeelele, zestidele, kõne valjusele, tempole. Autoritele oluline dramaatika
annaabi.ee 
