liikuda, kandes suuri kaotusi. 15. Kamikazed lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammivad lendurid 16. Kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed 17. Holokaust juutide hävitamispoliitika 18. La Résistance vastupanuliikumine Prantsusmaal, mis oli tingitud Saksamaa poliitikast. Aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud, ning pani toime sabotaaziakte. 19. Armija Krajova Londonis asuva eksiilvalitsuse loodud põrandaalune armee Poolas. 20. Atlandi harta augustis 1941.a. kirjutasid alla Roosevelt ja Churchill. Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Ametlikult tugines Atlandi hartale Hitleri-vastane koalitsioon. 21. ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Loodi 1945.a Jalta konverentsil. 22. V-1 piloodita lennumürsk V-2 rakett
Müncheni lepingust, mis pidi Briti peaministri sõnul tooma ,,rahu meie ajale", polnud pooltki aastat möödunud, kui Saksamaa okupeeris Tsehhoslovakkia ja sundis Leedut loovutama Memeli (Klaipeda). Suurbritannia ja Prantsusmaa mitu kuud väldanud läbirääkimised Nõukogude Liiduga natsismivastase koalitsiooni loomiseks nurjusid. See-eest võttis Hitleril ja Stalinil vaid mõni päev aega, et heaks kiita vastastikune mittekallaletungileping. Poolasse tungis Wehrmacht 1. septembril, Krasnaja Armija 17. septembril. Poola avaldas vastupanu, kuid vähem kui kuuga oli Vahe-Euroopa suurim sõjaline jõud likvideeritud. Eesti kaitsestrateegia oli tollal ja on ka praegu üles ehitatud lihtsale doktriinile. Agressioonile osutatakse vastupanu kuni ühest või mitmest sõbralikust välisriigist saabub sõjalist abi. Toetuse võimalus vähemasti teoreetiliselt oli olemas 1939. aastani. Tolle kurikuulsa aasta jooksul see kadus. Septembri lõpul oli Eesti juhtkonnal ,,eeskujuks" kaks
Maareform Kõik kellel oli rohkem kui 30 Ha-d maad, võeti ülejäänu talt ära. Rahareform · Kroonide asemel rublad (1kr=10rubla, aga inimestele anti 1kr=1.5 rubla) 14.juuni 1941 I küüditamine Eestis (10 000 inimest) Suvesõda 1941 juuli-detsember Tunnitöö (07.01) 1. Sõnasta mõiste ,,totaalne sõda": a. Sõjaline olukord kus kõik ressursid suunatakse sõjapidamisse. 2. Mida kujutasid endast: a. Armija Krajowa Poola vastupanu liikumine b. La resistance Prantsuse vastupanu liikumine sakslaste vastu c. Holokaust saksamaa poolt korraldatud juutide massi laager ja mõrvamine d. Kollaborandid isik kes abistab riigi hõivamisel vaenlast 3. Kes olid: a. R. Wallenberg b. A. Vlassov Vene vabadusarmee looja c. J.B. Tito Jugoslaavia tegelik valitseja aastatel 1943-1980 d. S
*esmakordne nähtus *De Gaulle ja la Resistance- Pr. *Wallenberg- üritas hukule määratud juute sakslaste käest ära osta ning päästis nii tuhandeid inimesi *Tito- Jugoslaavia vastupanuliikumise juht *Saksamaal- rahulolematus Hitleriga, 20.07.44 asetas Stauffenberg Hitleri peakorterisse pommi, kerged vigastused; järgnes puhastus kõrgemate Saksa sõjaväelaste seas *Kesk- ja Ida- Euroopas: NL tahe lääneriike okupeerida, takistas nende riikide vastupanuliikumiste tegevusi *Armija Krajova- põrandaalune armee Poolas, võitles NL vastu; eesmärk Poola iseseisvus *bandeeralased- eesmärk Ukraina iseseisvus; sõdisid mõlema poolega; NL jaoks bandiidid *metsavennad- võitlevad Nõukogude okupatsiooni vastu, 56ni eksisteerib Teljeriigid: 1940 Kolmikpakt Hitleri-vastane koalitsioon: 40/41 lend- lease (USA annab laenu Britidele) *14.08.41 Atlandi harta (USA, Ing, hiljem teisedki) Ei ole käimasolevas sõjas ter. nõudmisi; suveräänsus; eesmärk Hitleri ja tema liitlaste
punaarmee liikumis läände saatsid massilised vägaivalla aktid kohalike elanike kallal. Naisi ja lapsi surmati tervete külade viisi; Sõja viimaste kuude jooksul vägistasid punaarmeelased saksamaal ligi kaks miljonit naist; Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas Väga tugevaks vastupanuliikumine kujunes balkani poolsaarel; Tito-isegi sakslased ei suutnud tema tegevusele jõudu rakendades piiri panna; Stauffenberg; Vastupanuliikumine Kesk-ja Ida-Euroopas Armija Krajova; balti riikides arenes välja läänemeelne vastupanuliikumine; väga raske oli vastupanuliikumine ukrainas; võitlesid nii sakslaste kui ka nõukogude meelsete partisanide vastu; partisanisõda kujunes väga veriseks Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal probleemid Tikkude,küünalde, suhkru, jalavarjude ja rõivaste hankimisega; kaardisüsteem; puukingade kandmine; tsiviilisikud hakkasid oma riideid ja jalanõusid, rääkimata maiustustest või kohvist, üha suuremas
nii tuhandeid inimesi. Kokku hukkus juutide hävitamispoliitita ehk holokausti tagajärjel ligi 6 miljonit inimest. Vastupanuliikumised Prantsusmaal kandis vastupanuliikumine nimetust la Résistance. See aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud, ning pani toime sabotaaziakte. Ida- ja Kesk-Euroopa. Londonis asuva eksiilvalituse organiseerimisel oli loodus terve põrandaalune armee ehk Armija Krajove. Ukraina Ülestõusnute Armee liikmed võitlesid nii sakslaste kui ka nõukogudemeelsete partisantide vastu. Igapäevaelu II ms ajal Sõda tõi tsiviilelanikkonnale kaasa hulganisti spetsiifilisi probleeme, nagu tikkude, küünalde ja suhkru puudus, raskused kütte, jalavarjude ja rõivaste hankimisega. Et tagada ressursside enam-vähem ühtne jaotus, kehtestati enamikus riikides kaardisüsteem.
22. juuni 1944. punaarmee pealetung. 6. juuni 1944. Normandia dessant. Kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed. Andrei Vlassov moodustas omaette väeoi venelastest võitlemaks venelaste vastu. 21. jaan. 1942. Wannsees nõupidamine, juudid itta, Auschwitzi. Krahv Wallenberg üritas hukkumisele määratud juute sakslaste käest välja osta. Vastupanuliikumine. Prantsusmaal la resistance. Jugoslaavias Josip Broz Tito. Klaus von Stauffenberg atentaat Hitlerile 20. juuli 944. Armija Krajova Poola Londonis asuva eksiilvalitsuse põrandaalune armee vms.. Ukraina rahvuslaste jht oli Stepan Bandera. 2. mai Berliin käes, 8. mai Saksamaa kapituleerumine. 6. august Hiroshimale, 9. august Nagasakile, 2. september Missouri pardal Jaapan kapituleerus. 1941. aastal 14. augustil Atlandi harta. Roosevelt ja Churchill. Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Kuid NSVLi soove rahuldati ka. Saksamaa vastane sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. 1942
Saksamaal vastupanuliikumine kiiresti hävitati. Levis rahulolematus Hitleriga, tema peakorterisse asetati pomm, vigastused olid väikesed ja vandenõu paljastati. Molotov-Ribbentropi paktiga NSV Liidu mõjusfääri läinud alde olukord tähendas uuesti okupeerimist ja sp ei teinud NSV Liit nende pagulasvalitsuste ja vastupanuliikumisega koostööd, vaid üritas nende asemele seada endale ustavaid kommunistlikke tegelasi. Poolas oli loodud terve põrandaalune armee Armija Krajova, kelle juhid aga hukati. Samuti oli olukord keeruline Balti riikides, kes lootsid analoogselt 1918.a. sündmuste kordumisele, et iseseisvus taastada, mis oli määratud nurjumisele. Väga raske oli olukord Ukrainas, kus Ukraina Ülestõusnute Armee liikmed võitlesid nii skslaste kui nõukogudemeelsete partisanide vastu. Valgevenes ja Lääne-Venemaal toimus partisaniliikumine Punaarmee juhtimise all sakslaste poolt okupeeritud aladel. 2.5 Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal
Saksamaa-enamik vastupanurühmi avastati kiiresti,hävitati. Kindralite hulgas levis rahulolematus Hitleriga. 20.juuli 1944 pani Stauffenberg Hitleri peakorterisse pommi,mis aga Hitlerit ürnalt vigastas. Lääne-Euroopas-võisid oma riikide iseseisvuse taastamise eest võitlevad vastupanurühmad arvestada lääne demokraatlike riikide toetusega.Molotov-Ribbentropi paktida NSVL alade olukord oli keerukam-NSVL võis jälle okupeerida.Poolas Armija Krajova-põrandaalune armee. Balti riigid-läänemeelne vastupanuliikumine kuna arvati,et Saksamaa võidav sõja. Kuna sai aga kotti,siis iseseivuda ei õnnestunud. Ukraina-raskes olukorras,Ukraina Ülestõusnute Armee(UPA) liikmed võitlesid nii sakslate kui nõukogudemeelsete partisanide vastu. Punaarmee lähenemisega liitusis paljud ukr-ed Saksa armeega,kui Saksa üksused taandusid,alustasin partisanisõda Nõukogude üksuste vastu.
❧ Charles de Gaulle ja la Resistance Prantsusmaal ❧ Josip Broz Tito Jugoslaavias ❧ Klaus von Stauffenberg ja atendaat Hitlerile ❧ http://www.youtube.com/watch?v=Egxbd DFByc4 ❧ https://www.youtube.com/watch?v=FHtCa VtryiE Vastupanuliikumine Kesk- ja Ida-Euroopas ❧ Pagulasvalitsused ja vastupanukeskused versus kommunistlikud valitsused ❧ Poola põrandaalune armee Armija Krajova ❧ Balti riikide läänemeelne vastupanuliikumine ❧ Ukraina Ülestõusnute Armee (UPA) ja Stepan Bandera ❧ Nõukogude partisaniliikumine Valgevenes ja Lääne-Venemaal Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal ❧ Kaardisüsteem ❧ Kaubapuudus sundis olema leidlik ❧ Ersatskaubad ja sõjaväekaubad ❧ Ameerika abi Nõukogude Liidule ❧ Naiste töölerakendamine
Saksamaal vastupanuliikumine kiiresti hävitati. Levis rahulolematus Hitleriga, tema peakorterisse asetati pomm, vigastused olid väikesed ja vandenõu paljastati. Molotov-Ribbentropi paktiga NSV Liidu mõjusfääri läinud alde olukord tähendas uuesti okupeerimist ja sp ei teinud NSV Liit nende pagulasvalitsuste ja vastupanuliikumisega koostööd, vaid üritas nende asemele seada endale ustavaid kommunistlikke tegelasi. Poolas oli loodud terve põrandaalune armee Armija Krajova, kelle juhid aga hukati. Samuti oli olukord keeruline Balti riikides, kes lootsid 12 analoogselt 1918.a. sündmuste kordumisele, et iseseisvus taastada, mis oli määratud nurjumisele. Väga raske oli olukord Ukrainas, kus Ukraina Ülestõusnute Armee liikmed võitlesid nii skslaste kui nõukogudemeelsete partisanide vastu. Valgevenes ja Lääne-Venemaal toimus partisaniliikumine
Vastupanuliikumine Kesk- ja Ida-Euroopas: · NSVL mõjusfääri läinud alade olukord keerukam, riik ei toetanud, NSVL pressis lääneriikidelt suure tegevusvabaduse--->luba uuesti okupeerida, ei soovinud pagulasvalitsuste ega vastupanukeskustega koostööd teha, vaid üritas nende asemele seada endale ustavaid kommuniste, nt Poolas, kus Londonis asuva eksiilvalitsuse organiseerimisel terve põrandaalune armee e Armija Krajova, NSVL julgeolekuorganid hukkasid selle juhid · Balti riikides arenes läänemeelne vastupanuliikumine: loodeti lääneriikide abiga iseseisvus taastada, 1944. kui Punaarmee ründas, liituti sakslastega, kuid lootus iseseisvusele nurjus · väga raskes olukorras Ukr-s: Ukr Ülestõusnute Armee võitles nii venelaste kui sakslaste vastu, Bandera eesmärk iseseisvus, liitusid samuti sakslastega, kui Sm taandus
Vastupanuliikumine Kesk- ja Ida-Euroopas: NSVL mõjusfääri läinud alade olukord keerukam, riik ei toetanud, NSVL pressis lääneriikidelt suure tegevusvabaduse--->luba uuesti okupeerida, ei soovinud pagulasvalitsuste ega vastupanukeskustega koostööd teha, vaid üritas nende asemele seada endale ustavaid kommuniste, nt Poolas, kus Londonis asuva eksiilvalitsuse organiseerimisel terve põrandaalune armee e Armija Krajova, NSVL julgeolekuorganid hukkasid selle juhid Balti riikides arenes läänemeelne vastupanuliikumine: loodeti lääneriikide abiga iseseisvus taastada, 1944. kui Punaarmee ründas, liituti sakslastega, kuid lootus iseseisvusele nurjus väga raskes olukorras Ukr-s: Ukr Ülestõusnute Armee võitles nii venelaste kui sakslaste vastu, Bandera eesmärk iseseisvus, liitusid samuti sakslastega, kui Sm taandus
esialgu Gwardia Ludowa (Rahvakaart). Poola sees oli kaks vastupanuorg-i, esimene rahvuslikul alusel, teine prokommunistlik, Moskvaga seotud. Poola territooriumini jõudis Punaarmee oper Bagration tagajärjel 1944 juunis, Lõuna-Poolas hõivati juunikuu jooksul Galiitsia alad, Lvivi linn ka, põhja pool jõuti välja Sani, Visla ja Bugi jõgedeni. Visla jooneni jõudmine tähendas välja jõudmist Varssavini, 1.aug puhkes Varssavis Armija Krajowa ülestõus, suurim väljaastumine Saksa okupatsioonivõimude vastu üleüldse. Armija Krajowa lootis ühelt poolt, et Punaarmee, mis on jõudnud Vislani välja ja sisenenud Varssavi eeslinnadesse, osutab neile abi, teisalt loodeti ülestõusu õnnestumisel võtta riigi pealinn enda kätte, kutsuda Londonist kohale pagulasvalitsus ja taastada Varssavis seaduslik Poola võim. Tegemist oli ulatusliku väljaastumisega, relvavõitlejaid ainuüksi 50 000
Sõnu lühendati eesmärgiga vältida võimud jaoks ebameeldivaid assosatsioone. Mõni neutraalne termin aga politiseeriti ja ideologiseeriti. Kõige rohkem lõid uusi sõnu ametnikud ja ajakirjanikud, kuid otsapidi ka kirjanikud, tollased filmid jne. Sügav jälg ka isikunimedes. Mõeldi välja revolutsioonilisi nimesid, ajastutele sobivaid nimetusi, ideoloogilisi jms. Nt: Traktoriina (1930ndad kollektiviseerimis- ja industrialiseerimisajastu); Arvil (armija – vladimir- Iljitš – lenin), Vilen; Vilan (…-teaduste akadeemia), Vidlen (Lenini suured ideed), Volen (Lenini tahe), Idlen (Lenini ideed); Rem (revolutia miravaja); Vilora. 20dnatel ja 30ndatel loodi kõige rohkem uusi eesnimesid. Ei ole omane ainult nõukogude ühiskonnale, ka hilisemal perioodil kasutati. Ka lühendid olulised. Ametlikus kirjavahetuses kasutati sageli erinevate institutsioonide puhul ainult lühendeid
annaabi.ee 
