· Väga levinud rüütlikirjanduse vorm · Väljendab elurõõmu · Teemadeks on armastus, noorus, kaunidus, harmoonia, seiklus, jms · Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks · Trubaduurid on luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus · Luuletamine ja luuletuste ettekandmine oli väga auväärne tegevus Rüütliluule vormid · Luulevormidest olid juhtivad: · Kantsoon armastusteemaline luuletus · Sirventees teenistuslaul, sõttaminekulaul · Tensoon kahe poeedi vaidlus · Itk konkreetse isikuga seotud leinalaul · Alba koidulaul · Sereena õhtulaull · Pastorell rüütli ja karjuseneiu armastuslaul · Romanss rüütli ja daami armastuslaul · Ballaad tantsulaul Rüütliromaan · Alguse said Prantsusmaal · Enamasti kirjutatud värsivormis · Rääkisid ajaloolistest pärimustest ja legendidest · Põhilised teemad
Saksamaa ,,Nibelungide laul" . Rüütliromaanide tekke eeldused: 1) Ajastusele omane seiklusvaim 2)Kangelasrüütlikus vastas renessanssi ideaalile täiuslikust inimesest.Jooned rüütlikirjanduses: 1) daamikultus, 2)maisem ja ilmalikum elutunnetus 3) kirjanduse funktsioon laienes st. Hakkas mõjutama elu 4) tekivad autorid. Rüütlikirjanduse teemad: Noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding.Luulevormid: kantsoon-lüüriline, armastusteemaline luuletus. Sirventees-sõttaminekulaulTensoon-vaidlusluuletus, pastorell-luuletus rüütli ja karjasneiu kohtumisest.Alba- hommikulaul, serena-.õhtulaul, Ballaad-tantsulaul refräänidega, Romanss- neiu kaebelaul.Rüütliromaan iseloomustus- Õhiteemaks armastus ja sõda, olid seiklusrikkad, juhtuvad imed või erakordsed sündmused. Rüütliromaanide põhiliigid 1)Arturi ehk ümarlaua romaanid 2)Graaliromaanid 3)romaanid Tristanist ja Isoldest 4)Romaanid Aleksander Suure seiklustest
kirjanduseks). Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus). 2. Oli aktiivne rüütelkonna kombestiku ja elunormide kujundaja. Rüütlikirjanduse viljakaim levikuala oli Prantsusmaa. Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks. Trubaduuride luule Trubaduurid on luuletaja, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luulevormidest olid juhtivad: 1. Kantsoon armastusteemaline luuletus 2. Sirventees sõttaminekulaul 3. Tensoon kahe poeedi vaidlus 4. Pastorell rüütli ja karjusneiu kohtumisest rääkiv luuletus 5. Alba hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkudes 6. Serena õhtulaul daamile 7. Ballaad tantsulaul (refrääniga) 8. Romanss neiu kaebelaul Rüütliromaan Varajaste rüütliromaanide aines pärines antiigist (näiteks 12. Sajandi "Aleksandri romaan", mis
◦ Väljendas elurõõmu, noorust, kaunidust, harmooniat, armastust, seiklust, kirge ja naudingut. ◦ Võeti kasutusele riim, igal real eraldi muusikaline fraas Rüütliluule liigid: KANTSOON 3-7 salmist ja SIRVENTEES TENSOON refräänist koosnev Harilikult Luuletus, mis on lüüriline, enamasti kantsoonvormiline üles ehitatud kahe armastusteemaline sõttamineku laul poeedi vaidlusena luuletus PASTORELL ALBA Kahekõneline Hommikulaul luuletus rüütli ja öiselt romantiliselt karjusneiu kohtumiselt kohtumisest lahkudes ROMANSS
7.Boccaccio ,,Dekameroni" ülesehitus, teemad, tegelased, ideed, meeleolud, kaks novelli. 8.Mõisted. Bardid-muistne keldi poeet. Skaldid-kutselised muusikud, kes kuulusid ülikute kaaskonda. Kangelaseepos-rahvalike kangelaslaulude laiendamise ja liitmise tulemusena tekkinud eepos. Spiilmann-rändartist ja muusik keskaegsel Saksamaal. Zonglöör-rändartist ja muusik keskaegsel Prantsusmaal. Kantsoon-3-7 salmist ja refäänist koosnev lüüriline, enamsti armastusteemaline luuletus. Sirventees-harilikult kantsooni vormiline luuletus. Pastorell- kahekõneline luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest. Alba-hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumisel lahkudes. Serena-õhtulaul daami akna all. Ballaad-refrääniga tantsulaul. Romanss- kui armsama sõtta või merele saatnud neiu kaebelaul. Novell-uudisjutt, lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega lugu.
· jahiosavus · peened kombed · lauluoskus · tantsuoskus · muusikariistade mängimisoskus · ratsutamisoskus 11. Rüütlikirjandus tekkis 11.sajandil. Teke on seotud kõrgaadliga. Oma uute kultuurinõuete ja huvidega, vajs rüütelkond ka oma kirjandust. Kirjutasid peamiselt rüütlid. Mõned zanrid: · Kantsoon 37 salmist ja refräänist koosnev lüüriline, enamasti armastusteemaline luuletus. · Alba hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkudes · Serena õhtulaul daami akna all · Ballaad refrääniga tantsulaul · Romanss armsama sõtta või merele saatnud neiu kabelaul 12. Linnakirjandus tekkis 13. sajandil. Väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve.
Ooperist ning saanud suureks konku. koomilisele ooperile, lauldakse ja tehakse koomikat/nalja, lõpeb hästi ja õnnelikult *Ballett: tants, esitavad balletitrupp ja solistid, orkester mäng. Muusikat ja tegevust loetakse tihtipeale kavast *Programmiline muusika.: muusika, millele helilooja on kaasa andnud kava ning s.o. puhtalt orkestriga *Romantiline laul: esitatakse klaveril või orkestriga, puhtalt armastusteemaline *Prelüüd: enamasti ekstisteerib lavamängude ühe osana, üksinda ei eksisteeri *Etüüd: tehniline pala mõne tehnika omandamiseks(Neid lõid nt. Chopin, Verdi, Strauss) *Marss: käimise rõhutatud vorm, on iseloom ja kiirus( nt. "Radetzky marss") *Polka: kiiretempoline hüpleva sammuga tants, mille tõi suurde seltskonda Johann Strauss noorem(nt. "Champagne polka") *Valss: elava loomuga, pigem kiire seltskonna tants, hõljuva sammuga
ja orkester. Huvitav oli see ,et kuulsin esimest korda laval olevat klavessiini kõla, mis mulle väga meeldis ja mis tekistas keskajaliku ajastu meeleolu. Terve orkestri pillide kõla oli väga hästi välja tulnud:kui oli kurvem meeleolu siis dramaatilisem ning kui rõõmsam siis elulisem ja rõõmsameelsem. Kontsert üldiselt õnnestus väga hästi. Minu iklik suhutmine sellesse ooperisse oli üks kõige aegade parim kuna ooper ise oli armastusteemaline ja kohati lõbus, tuli välja peamine noorte inimeste armastuse probleeme, petmine ja truudus. Publiku suhtumine oli ka väga hea, näitlejad võitsid palju tähelepanu, aplodeeriti lõpus päris palju.
Tähelepanu pöörati ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi- ja stroofistruktuuridele. Niisiis tekkis uusi luulezanre: 1) SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121) 2) KANTSOON - 3-7 salmist ja refräänist koosnev lüüriline luuletus, enamasti armastusteemaline (lugemik 118-119) 3) SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. Sõttaminekulaul. 4) TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel, mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib. 5) ITK - leinalaul, pühendatud austatud surnutele.
kontseptsoon, sesksuaalsed motiivid, keerulised vormid(pikkad sõnad jne)
Leys d’Amor (armastuse seadus) – luule reelid. Ettekandis zanglöör
Trubaduuride tegutsemisaeg, -koht, kontekst. Tubaduuride luule
vormid ja liigid.
12-13
Tume stiiil, mis vastandas selgele stiilile
Sekstiini luulevorm 6 värs stroofist ja 3 värs saates
Luulevorm kantsoon – lemblelaul- 5-7 strof ja 3-4 värs saatest,
armastusteemaline
Luulevorm sirventees – ühiskondlik – poliitilise sisuga , sõttaminekulaul
Pastoreel –dialoogina üles ehitatud – rüütli ja karjusneiu kohtumisest
trubaduuride romans- rüütel püüdis võluda noort aadlineidu
alba – koidulaul, romantiliselt kohtumiselt lahkudes
tentsoon- dialog-luuletus --/vaidluslaul
ballaad * 8 v str oktaavist
Trubaduurid – armastus nagu midagi müüstiline , kummalise armastuse
"Man'yôshû" Vanim luuleantoloogia, koostaja on Otomo no Yakamochi, ilmus umbes 770 a-l "Kokinshû" Luuleantoloogia, mis sisaldab tankasid, koostas Ki no Tsarayuki, ilmus 905 a-l "Genji monogatari" Murasaki Shikibu poolt Heiani perioodil kirjutatud õukonnaromaan Mõisted: kambun jaapanis kirjutatud hiinakeelne proosa tanka lühike jaapani luuletus (5+7+5+7+7) haiku lühike jaapani luuletus, loodus- või armastusteemaline (5+7+5). monogatari suulise traditsiooniga tihedalt seotud vested või jutud, tihtipeale üleloomulikest asjadest renga 14. sajandist pärit seosvärss, mis tekib mitme inimese koostöös. ARAABIA, TURGI, PÄRSIA qasda pikk stroofita ood, koosnes baytidest. ghazal (gazeel) lüüriline armastusluule, sellest kasvas välja linnaluule ja luule lootusetust armastusest Qur'n Araabia pühakiri, 650 56 a-l
Novell on boheemikat tekitav omas ajas, õrritamiseks, et äratada tähelepanu, kujutatakse erinevaid ideoloogiaid, naistel polnud tol ajal nii plaju õigusi kui Aavik annab Ruthile, kujutab noor eesti eesteetilist programmi. Adrogüün- meesnaine Misogüünia- naise vihkamine Inferioorne alaväärtuslik (all pool asetsev, madalam) 5. Tuglase novell ,,Maailma lõpus" (loe läbi leht mis õpetaja andis see ,, Maailma Lõpus" siis peaks selge olema :D) Sümbolistlik armastusteemaline müütnovell: Armastuse ilu ja valu. Armastus ja surm. 19- 20 saj vaatlus armastusele: mida suurem on armastus, seda enam puudub tal eluline lahendus ja seda enam seisab ta lähemal surmale. Täielik teadmatus - ei osanud rääkida, samas täiuslik tundmine ta tundis teda kogu oma olevusega, tundis kehaga. Otsimine, msi on kogu selle armastuse mõte, kuhu see jõuab, mis saab peale armastust. Iagtsus kuulda oma keelt, hääli, helisid mis kodukohast tulevad ( enne kui tapab naise ,
kreeka ühiskonna kultuurse ladviku luule hellennistlike monarhiate oludes. Luuletajad tunnevad ja harrastavad vana kirjavara. Puuduvad suured sotsiaalsed probleemid. Temaatiline vaesumine, kuid huvi tundeelu ja looduskirj vastu. Meisterlikkusega kujutatakse detaili, momenti, põgusat meeleolu.. tegelased alamkihtidest või asetatakse müütilisse keskkonda. Taotletakse vormi peenust, värsi hoolikat viimistlust. Suurimad tulemused luule väikevormide alal. Need on mütoloogilise ainestikuga armastusteemaline jutustav eleegia, epigramm, epüllon. Filoloogiline, poeedid uurivad kirjandust ja demonstreerivad oma teadmisi tekstis. Sotsiaalsed ühiskondlikud ambitsioonid tekstides puuduvad, esikohal ükskikisiku tundeelu ja looduskirjeldused. Jutustav eleegia, epigramm ja epüllion (lühieepos). Bukoolika ehk karjuseluule, mis kujutab idealiseerivas laadis lihtsate inimeste, peamiselt karjuste rahulikku elu looduse rüppes, oli tugipunkte kreeka folklooris.
Seiklus ja armastus. Vastureformatsiooni vaimus kirjutatud. Lugu ise suunab tegelasi ja reaalsus ei tungi teosesse. Kõige hinnatumad on olnud tema teostest "Don Quijote" ja jutustused, tsükkel "Novelas ejemplores" (Näitlikud jutustused, õpetlikud novellid, eeskujulikkus) (1613). Katsetab kuidas on võimalik jutustuslikku proosat kirjutada. Selles on 12 jutustust. Eesti keeles "Hispaania vaimus". Rüütliromaanilik jutustus, seikluslik armastusteemaline jutustus, narratiiv, millesse kuulub 5 jutustust (12st). Pikema jutustuse ja lühiromaani vahepeal, ei ole novell. Palju rohkem tegelaste kõnet, kui Boccacciol. "Inglismaa hispaanlanna" (üks jutustustest). Inglismaale on sattunud üks hispaania neiu ja õukonnas üks noormees armub temasse, kuid mehe emale see ei meeldi. Ta muudab neiu inetuks (juuksed langevad välja jne). Kuid armastus püsib. Lõpuks neiu ilu taastub ja nad abielluvad.
Beieri loomingu algus, Moguci periood on kõige olulisem, hiljem ta enam nii tähenduslik ei ole. Ük silmatorkavaid lüürilise mina asendeid on tal romantiline armastaja. See on väga tuntud positsioon eesti luules, mida esindavad klassikalises kanoonilises eesti luules autorid nagu Visnapuu. Kui Visnapuu suhtub sellesse positsiooni äärmiselt tõsiselt, siis Beier vastupidi kasutab seda maski romantilise hoiaku paroodiamaiguliseks kujutamiseks. See armastusteemaline luule, mida leiame Beieri esimestes raamatutes, ei käsitle armastust tõsiselt, vaid väga tuntava keelelise ja stiililise paroodia, liiasuse, eneseirooniaga. Ta esindab siin seda tüüpi kuju, keda eesti kultuuris on nimeatud peiariks ehk mängumeheks. Nt ,,Hilinenud sünnipäevaõnnitlus" see on küllaltki tõsine tekst, kuid üldjuhul on tal pealiskaudne, eneseirooniliselt kujutatud armastajatüüp, nt ,,Tuba 427"
annaabi.ee 
