ARMASTUS LÄBI SÕNADE luulekava SONETT 29 William Shakespeare Kui õnnest hüljatuna nutan sala, sest oma kehva seisust kurtma pean, ehk taevas kurt küll kuulma on mu hala, ja vaatan end ja oma saatust nean ja soovin olla nagu see, kes kenam, kel lai on sõpruskond ja silmaring, kel lootusi ja kunstitaidu enam, ning mis mul head on, halvustab mu hing, siis, kui end põlgan mõttes iseendas, toob mõte meelde sind, ja helinal kui lõo, kes koidu ajal üles lendas, hing laulab hümne taeva väraval, sest sinu arm on rikkus, mille pärast ma loobuks kuninglikust aust ja särast. SONETT 90 William Shakespeare Siis vihka mind, kui pead, ja kohe praegu, sest praegu käib maailmaga mul riid, löö parem saatusega ühteaegu, kui et mind hiljem ahastusse viid. Ah, valu järelväes sa ära tule, kui nüüdne mure enam mind ei söö, et kurblik-vihmasele hommikule ei annaks aset tuulevinge öö! Ning hoobiks ära viimset hetke valva, mil ...
armastus, kaasinimene ning jumal Sümbolistlikud ja futuristlikud Teine loominguperiood Isamaaluule Armastusluule Mõtteluule Poliitiline võitlusluule Visnapuu luulestiil Luule on viisirikas Lõunaeestilised murdekujud Poeetilised vabaduse Liialdavad poeetilised kordused Tema hoiak on isamaaline Armastusluule Luuletaja kasutab naisenimesid (Maria, Ene, Alaea, Ing) Üks tema silmapaistvamaid saavutusi on lüüriline armastusromaan 10-st kirjast Ingile Tema armastusluulest eristuvad küllaldased ja jõulised tundeseisundid Nooruklikudtundeelamused Ärkavaid mehelikke vaiste Pohmeluslikku kiretüdimust Nukrameelset loobumist Visnapuu luulekogud "Amores" 1917 "Käoorvik" 1920 "Hõbedased kuljused" 1920 "Talihari" 1920 "Maarjamaa laulud" 1927 "Esivanemate hauad" 1946 http://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuu#E http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&
Eriti iseloomulik on nukrus tema noorusluulele. Ta kasutas Lõuna-Eesti vorme ja seesütlevat vormi . Võttes eeskujuks muusika, kasutas sõnu ja refrääne oma luules . Visnapuu teostes on märgata lõhestunud isiksuse heitlust hea ja kurjaga. Talle on iseloomulik teatud ebakindlus ja ahastus. Tähelepanu äratavad armastuslaulud oma tundesoojuse, haruldase rütmi ja hea kõlaga. Üks tähtsamaid on ,,Käoorvik" mis valmis 1920. aastal. Koosneb kümnest omavahel seotud armastusluulest kirjad Ingile. Luules on märgata looduse põimumist, vahelduvad aastaajad. Kõige kaunimaks peetakse ,,Kuues kiri Ingile" milles on selgelt märgata looduse ja armastuse teemasid. Näiteks ,, Kuldkollane on süda nagu sügis". Kuid on ka nn. puhtaid loodusluuletusi mis loovad silme ette kujutluse. Luuletuses ,,Kodumäe" on kasutanud Visnapuu palju isikustamist. ,,Toomingad valvavad talu ja vaatavad, õunapuud ketravad palle, oja peseb leppade jalgu."
2. XIV teine pool XV sajand. Kõrgaeg 3. XVI langusperiood klassitsismi teke. Varase perioodi esimeseks autoriks on Dante Alighieri(1265-1321), kelle peateoseks on allegooriline poeem ,,Jumalik komöödia". Poeem koosneb 100 laulust, mis jahunevad 3 osa: 1. ,,Põrgu" 2. ,,Puhastustuli" 3. ,,Paradiis" Kahes esimeses osas on autori saatjaks kuulus Vergilius. Viimases osas tema aemastatu Beatrice.Teine kuulus luuletaja on Francesco Petrarca, kes pühendas enamiku oma armastusluulest imekaunile daamile Laurale. Ta kasutas uut luulevormi, sonetti, mis koosneb stroofidest 4+4+3+3. Tuntuim prosaist oli Giovanni Boccaccio, kelle peateos on ,,Dekameron". See sisaldab 100 novelli. Prantsuse kirjanduses pääseb renessanss mõjule 16 sajandi alguses. Tuntuim naisautor on Marguerite de Navarre, kelle peateos ,,Heptameron" on mõjutatud teosest ,,Dekameron". Tuntuim proosaist Francois Rabelais, kelle peateos on ,,Gargantua ja Pantagruel" 5 osaline romaan
lilli enam õitseta, "Toogu õnne," hüüdsin ma, kui so rukist ehitab, "mis jo nõdra käega lapselaps sull' pärjaks toob!" vanadus on viskanud, hallid juuksed külvanud!" Kroonlinn Sündisid lapsed: Hans-Voldemar, Hedwig Hedda, Anna, Max(elamisvõimetu) Koidula haigestus vähktõppe Lydia maeti Kroonlinna Luule Põhiliseks luulezanriks isamaaluule Armastusluulest on silmapaistvamad ,, Emasüda" , ,, Oh räägi" ja ,, Tamme all" Ballaadidest on tuntuim ,, Narva neitsi" Proosateostest on tuntuimad ,, Ainuke" ja ,, Olesja" Looming Luule suurkuju, romantiline isamaalaulik Kirjutanud lastelaule Kirjutas 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse
Epiteedid: rõhutud ja valust koormatud süda; noored, rõõmsad, tihedad, nägusad kasepuud; kõverad ladvad; noored südamed; must rada. Isikustamine: rõõmsad kasepuud; elu lõhub südameid; valu käib ise teede peal. Refrään: halasta ja kannata! Üldiselt stiilikujundite kohta: Epiteedid: neid on üldiselt vähe, nelja rea kohta keskmiselt 12 tükki. Võrdlused: neid on ülimalt vähe ja põhimõtteliselt võrdlused puuduvad. Metafoorid: neid on omajagu, metafoore võib leida armastusluulest. Hüperbooli ja litootest minu meelest ei esinenud. Kordused ja refrään: väga harva, ülistusluules peamiselt. Onomatopäo: esines loodusluules(linnud siristavad, vesi suliseb jne) Leian meeleolult vastandlikke ja sarnaseid luuletusi ,,Mu isamaa on minu arm!" ja ,,Kaugelt koju tulles" on sarnased. Isamaalised ja näitavad, kui palju tähendab enda kodumaa. ,,Ma olen mu armukest näinud" ja ,,Kevade tulek" on sarnased, sest need jutustavad kevade tärkamisest.
5. Rüütliseisus Rüütliks saamisel oli väga oluline päritolu, kasvatus ja sõjaline treening. Rüütliks saamise etapid: paaž, kannupoiss. Paljud rüütlid omasid väikest küla ja elasid seal, kuid rüütlid kellel polnud küla elasid kas senjööri lossis või rändasid mööda ilma ja otsisid endale sobilikku senjööri ja teenistust. Vabal ajal käisid rüütlid jahil ja korraldasid rüütliturniire. Rüütlikirjandus koosnes kolmest osast: kangelaseepostest, rüütliromaanidest ja armastusluulest. Tuntuim eepos oli „Rolandi laul“. Rüütlikirjandus näitas armastusest mõneti ebareaalset pilti. 6. Katoliku kirik ja ristiusk Kristlaste uskumised: jumala kõikvõimsus, maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma, kõik tõde on piiblis, saatan, põrgu, patused. 1054 – suur skisma. Kahe kiriku vahelistele vaidlusküsimustele ei leitud lahendust ning patriarh ja paavst panid teineteise kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele ida ja lääne kirikutele.
Kirjutatud on see juab Stalini ajal, mil vast kõigile iseseisva mõtlemisvõimega inimesele oli selge, et mingit kommunismi ei tule, ainult uued isandad, teise nime all. Milleks punakuldseis põõsais nuuksed, soov, et viimne habras jälg ei kaoks? Sinu kaeravihuvärvi juuksed uneski on kauged minu jaoks. Silmaviljaterad pudenesid. Nime kõla kadus minu eest. Ainult kortsund sall mul hiljukesi lõhnab veel su puudutuste meest. Lauluga võib kokku panna ka Jesseenini armastusluulest kõlava üksinduse ja kurbuse. Armastatu on läinud, alles teamst on vaid mäletsused tuhmid ja kortsund sall. Taaskord teades mehe elulugu ja vaajdust armastsue järgi, see luuletus hingematvalt kaunis. Laul ,,Viimne ratsu" ja selel erinevad tõlgendusviisid sobivad hästi kirjeldamaks kahe suure poeedi Sergei Jesseenini ja Vladimir Majakovski nägemust enda kohast tolleaaegses ühiskonnas ja selelst tulenevalt ka luuletajate autobiograafilist loomingut. Just siin tulevadki
Hendrik Visnapuu armastus- isamaa-, mõtteluule kirjanik. Õppis TÜ, suri NY, kuulus Siuru rühmitusse. Esimesed luuletused futuristlikud, kuj tehnikat,linna ülistavalt. Tuntuks sai luulekoguga "Amores", kus kirjutas Siurulikult julget,shokeerivat armastusluulet. Seda luulet peeti algul vulgaarseks,hiljem leiti, et suurem osa tema luuletusest on hästi sõnastatud,julge ütlemisega,tugeva emotsiooniga ja kõrge tasemega. Kauneim osa tema armastusluulest on luuletsükkel "Kirjad Ingile" pühendatud tema abikaasale. "Kümnes kiri Ingile" kuulsaim luuletus luulekogust "Käoorbik" Nende luuletuste stiil on unistav,õrnutsev,igatsev,hell. Ingile pühendab ta luuletusi ka hiljem,isegi pärast tolle surma. 1920. ndatel kirjutas Visnapuu ühiskond teemadel-ajaluule. See luule on vägivalla vastane,samas ülistab sõdurite julgust,on isamaaline. Hilisemas luules kirjutas loodusest,tundis muret isamaa ja selle iseseisvuse
Selle mõjud tema loomingule tulid ilmsiks teema ja käsitluse muutustes kahes uues teoses "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1920). Tema teadmised ja nägemus maailmast olid laienenud, kuid poeetilised saavutused jäid kobavaks ning ebakindlaks. Luule kujundid vältisid klassikalist poeetilist vormi, ilmnes vastandite kujutamine ning hea ja halva vaheline võitlus.1920. teisel poolel kirjutatus õnnestus Underil ühendada tundeküllane nägemus oma varasest armastusluulest filosoofilise üldistamisega oma hilisemast loomingust. Tulemus, "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) ja "Õnnevarjutus" (1929), kuulub eesti luule paremuse hulka. Underi küpsuseni jõudnud luule keskne teema on õnne igatseva inimese konflikt sellele vastanduvate jõududega. Ta kujutas elu vastandlikkust ning nüansside rikkust sama hästi kui suuri emotsionaalseid pingeid ja nägemusi. Aastal 1930 avaldas ta kogumiku "Lageda taeva all" ning 1935 "Kivi südamelt"
sajandi alguse luuletajad, kes Esimese vabariigi ajal Noor-Eestile kaastööd tehes aitasid meie riigi luule ja kirjanduse arengule tugeva alustala panna. Lisaks kuulusid mõlemad ka rühmitusse Siuru, kus olid koos ühed keskseimad luuletajad. Underi, kui naissoost kirjaniku puhul võib õrnahingelisust ja peenetundelisust, mis kirjutamisstiilis avaldub, pidada loomulikuks, siis Visnapuu puhul võib seda kohati üllatuslikuks pidada. Samas on vähemalt mehe noorusajal kirjutatud armastusluulest võimalik välja lugeda probleemseid suhteid, mida Visnapuul pole õnnestunud positiivselt abielusadamasse tüürida. Juba 27-aastaselt mahtus Henrik Visnapuu loomesse lihtsuse ja eluõnne kõrvale ka tüdimust ning pettumust, mida ta ka oma esikkogus ,,Amores" avaldada ei peljanud. Hästi iseloomustabki mehe allaandmissoovi armuasjades tema luuletus ,,Loobumus", kus kirjeldatakse armuvalu ning purunenud südamega kaasnevat nukrust. Olen väsinud ootmast,
Selle mõjud tema loomingule tulid ilmsiks teema ja käsitluse muutustes kahes uues teoses “Verivalla” (1920) ja “Pärisosa” (1920). Tema teadmised ja nägemus maailmast olid laienenud, kuid poeetilised saavutused jäid kobavaks ning ebakindlaks. Luule kujundid vältisid klassikalist poeetilist vormi, ilmnes vastandite kujutamine ning hea ja halva vaheline võitlus. 1920. teisel poolel kirjutatus õnnestus Underil ühendada tundeküllane nägemus oma varasest armastusluulest filosoofilise üldistamisega oma hilisemast loomingust. Tulemus, “Hääl varjust” (1927), “Rõõm ühest ilusast päevast” (1928) ja “Õnnevarjutus” (1929), kuulub eesti luule paremuse hulka. Underi küpsuseni jõudnud luule keskne teema on õnne igatseva inimese konflikt sellele vastanduvate jõududega. Ta kujutas elu vastandlikkust ning nüansside rikkust sama hästi kui suuri emotsionaalseid pingeid ja nägemusi.
Beatrice on isegi suurem armastus mis viib ta hinge uude ellu taeva nägemuses. Petrarca. Kirjutas kõige detailse Laura kirjelduse Virgil käsikirjas, kuhu ta pani vaid oma lähedaste surmasid kirja:" Laura... esimest kogda ilmus minu silmis mu noorises, aastal 1327, aprilli kuuendal päeval St Clare in Avignon kirikus ning samas linnas ja samuti kuuendal aprilli päeval samal ajal, vaid 1348 aastal ta elu oli kadunud päevavalguses." Petrarca Rime koosneb 267 armastusluulest , kud peamiseks teemaks ei ole Laura, vaid armastatava meel.
ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad. 13. sajandil tegutsenud kristlikud ketserid, kelle usundis on lisaks kristlusele leitud ka tugevat paganlikku, täpsemalt päikesekummardamise elementi. Väga oluline on katarite puhul Neitsi Maarja või ka lihtsalt Neitsi, Daami, Naise kultus, mida peetakse paganliku Emajumalapälvingu jäänukiks. Muuseas, enamik trubaduure olid usutunnistuselt katarid, seega on suurem osa keskaegsest armastusluulest tegelikult religioosne luule, kus laulikud avaldavad austust oma taevasele, ideaalsele daamile. Tugev on katareil dualistlik, gnostiline element. Maist keha põlatakse, hing on see, mis tegelikult austust väärib. Et aga katarid said suurepäraselt aru inimese liha nõrkusest, juhtus tihti, et tõsine "pühendumine" toimus alles surivoodil. Enne seda elati elu, mis kristlike mõõdupuude kohaselt, oli mõnevõrra kõlvatu. Enamik katareid sai inkvisitsiooni tuleriitadel otsa
Reimsi linnaga, kus ta alates 1340 a töötas linna katedraali kanoonikuna. Alates 1323 asus Böömi kuninga Jean de Luxembourgi teenistusse, kus oli kuni tolle surmani. Peale teda teenis veel tulevast Prantsusmaa kuningat Charles V. Oli oma aja suurimaid luuletajaid, tema ilmalike laulude tekstid on ta enda loodud, tema olulisim luuleteos on värssromaan kirjades "Le Livre du Voir-Dit" ("Tõsilugu"). Muus.sse on komponeeritud aga vaid väike osa Machaut armastusluulest. Kõige keerukamas laadis on loodud tema motettid, milledest 23 on säilinud. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks kuna tema loomingus leidub hulk ühehäälseid lais'id ja virelais'id, mida varasematest eristab kunstiline lihvitus ja kirjaviisi õpetatus. Tema kuulsaim teos on esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel "La messe de Nostre Dame". Missa on kuueosaline, tsükli
Visnapuu puhul torkab silma, et ta on koguaeg oma teemades kinni. Loogiline on arvata, et Visnapuul on midagi pistmist religioosse luulega tal on osalist pistmist Eesti müstilise luule traditsiooniga. Visnapuu on Siuru seltskonnast kõige isamaalisem autor kirjutab kohe patriootlikku luulet, mida on hiljemgi patriootlikus võtmes esitatud, kuid samas mitte ainult seda, on ka väga tugev ühiskondlik dendents protestid jne. Kogu noor Visnapuu fenomen läheb lahti armastusluulest (,,Amores"), see on kindlasti maine armastus ja objektiks on naisterahvas. Sokeeriv ,,Amorese" raamatu puhul on see, kuidas ta väga äärmustesse kirjutab. Esimene irriteeriv moment on seksuaalne avameelsus (ka Under). Teisalt on seal ka mõnitusluulet, seda on paralleelselt hümnilise luulega. Raamatus ,,Hõbedased kuljused" on kõige tuntum tüskkel ,,Kõnelused issandaga", selles andumisvalmidus ja pidev eksalteeritud meeleolu. Ta on Siuru seltskonnas kõige helilisem/kõlalisem luuletaja
annaabi.ee 
