Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. · Elanikke polnud kunagi üle kolme neljakümne tuhande. · Linnriiki valitsesid kodanikud. · kodanikud kõik vabad põliselanikest mehed. Kreeka polis · Toimus rahvakoosolek, selle otsus oli lõplik. · Rahvakoosoleku kõrval ka rikkuritest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolekul valiti riigametnikud. · Riiki, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht, nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Kreeka polis · Sõja korral olid kõik jõukuse järgi rivistatud. · faalanks kreeka lahingurivi. Raskerelvastuse jalaväe pikad sirged read üksteise selja taga. · Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. · See tugevdas seal elavate kodanike ühtsust. faalanks Ühiskonna struktuur · Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. · Vaesemad põlluharijatest talupojad olid võlgades. · Suuremates linnades olid ülekaalus
mehed. Kodakondsuse eeltingimusena nõuti piisavat jõukust raskerelvastuses jalaväelase täisvarustuse hankimiseks. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekus -> riigi kõrgeim võimuorgan. Valis igal aastal riigiametnikud, kelle kohustus oli juhtida polise (linnriigi) sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval oli ka rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. Ka ametnikud olid rikkad ja suursugused. Riiki, kus domineeri see ühiskonnakiht nim. aristokraatlikuks (,,parimate valitsus") Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud oli raskerelvastuse jalavägi. Tüüpiline kreeka lahingurivi faalanks. Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. 4. Ateena ja Sparta võrdlus Ateena hõlmas Atika maakonda. Sparta Lakoonika ja Messeenia maakonda Demokraatlik riigikorraldus. Keskuseks kujunes 4 kindlustamata küla.
Rahvakoosoleku körval eksisteeris ka rikastest ja suursugustest meestest koosnev nöukogu. Paljudes polistes etendas nöukogu tähtsamat rolli kui rahvakoosolek, mis kiitis vaid nöukogu otsuseid heaks. Nöukogu täitis ka körgema kohtukoja ülesannet. Rahvakoosolek valis igal aastal riigiametnikud, kelle ülesandeks oil juhtida polise söjaväge ja korraldada igapäevaelu. Riiki, milles domineeris rikaste ja suursuguste kodanikekiht, nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Aristokraatlikuks valistemisvormis kuulus vöim aristokraatidele, rahvakoosolekul puudus reaalne vöim. Söjaväe pöhijöud oli raskerelvastuses jalaväel. Lahingus paigutati see pikkadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taha. See oli kreeka tüüpiline lahingurivi faalanks. See liikus rütmiliste vilepillide saatel vaenlasele vastu. Linnriik oli söltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel pöhinev kodanike kollektiiv. Riigiasjade otsustamine ja maa kaitsmine tugevdasid kodanike ühtsust.
küsimusi. *Igas linnas oli ka nõukogu, mis paljudes polistes etendas rahvakoosolekutest olulisematki rolli. Olulisemad küsimusedarutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele, kus see siis võeti vastu või lükati tagasi. *Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtu ülesannet. *Nõukogu liikmed ja riigimehed pärinesid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest. *Selliseid siike kus domineerisid rikkad ja suursugused nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Sisevastuolud ja seadusandlus ning türannia. *Vaesed olid rahulolematud, rikkad ja suursugused püüdsid oma võimu suurendada. *Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupeeringud, mis üritasid konkurente kõrvale tõrjudes riigijuhtimist enda kätte saada. *Sageli viisid sisevastuolud türannia (ainuvalitsuse) kehtestamisele. Türann meelitas suurema osa rahvast enda poolele ja haaras riigis võimu. Türannid toetusid sõjalisele võimule, kuid
poolest. Olulist kriisi ei toonud rünnakud kaasa. Rooma riigi kultuur toimis, kuigi mandunud moel. Algas antiikkultuuri kristianiseerumine. “Piibel” tõlgiti ladina keelde (Vulgata). Formuleerusid ristiusu lõplikud tõed (Augustinus). Kujunes kristlik õpetus antiikkultuuri taustal (Cassiodorus), intellektuaalse kloostri idee. Algas kloostrielu 3. saj. Lõpust Egiptuses, kus kujunesid eremiitide kogukonnad. Põhiliseks tegevuseks sai askees. Lääneosas muutus kloostrielu aristokraatlikuks pelgupaigaks. Keskaegsele kloostrielule pani algus Benedictus Nursiast, kes asutas 526 Monte Cassino kloostri. Põhiteesiks sai mõõdukus ja kuuletumine kloostrireeglitele. Lõviosa kloostritest kõrgeskajani olid benediktlaste loodud. Antiigi langusperiood algas 6. saj. keskpaigal, peale seda kui Bütsantsi keiser Justinianus üritas Rooma riiki uuendada. Justinianus purustas vandaalid ning alustas goodi sõja ja üritas Hispaania vallutada. Allakäigule avaldasid mõju 6. saj.
Osades polistes nõuti kodanikult ka piisavat jõukust, et omada jalaväelase täisvarustus ja olla suuteline riiki kaitsma. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mille otsust loeti lõplikuks. Eksisteeris ka rikastest koosnev nõukogu. Rahvakoosolekud tegelesid viimase otsuste heakskiitmisega. Koosolekul valiti igal aastal riigiametnikud, kelle kohustus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Ka nemad valiti rikaste kodanike seast. Sellist riigikorraldust kutsuti aristokraatlikuks. Sõja korral relvastuti vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Peaaegu alati oli põhijõuks raskerelvastuses jalavägi, mis paigutati pikadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taga faalanksisse. Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel- ja kaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Ühiskonna struktuur Enamik kodanikke olid talupojad, kellest jõuakamad tulid oma majapidamisega ise toime. Oli ka hulk
loss Kreeka tsivilisatsioonis (sellepärast kutsutakse ka Kreeka tsivilisatsiooni Mükeene kultuuriks) hellen- ehk kreeklane. Hellenite poolt vallutatud alasid nimetati Helleaseks. barbar- olid Vana-Kreekas kreeklastele (hiljem ka roomlastele) võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt aristokraatia- valitsemisvorm/-kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele, vastandub monarhiale ja demokraatiale. Klassikaliseks aristokraatlikuks riigiks oli Sparta. alfabeet- tähestik akropol- oli Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Tuntuim on Ateena akropol agoraa- turuplats täieõiguslik kodanik Kreekas- põliselanikust meessoost isik, kes oli kodanik, piisavalt jõukas, vaba ja täisealine rahvakoosolek- Ateena linnriigis olev valitsemis vorm, mis kogunes iga kümne päeva tagant agoraal, sinna kuulusid vabad täiskasvanud meessoost põliselanikud
Diktaktuur - Ladina keels diktaatori võim. Diktaator oli Roomas vabariigi ajastul piiramatu võimuga ametiisik. Tänapäeval enamasti sõjaväelise riigipöörde tulemusena piiramatu võimu saanud isik. Türanni või Despootia asemel kasutatakse tänapäeval rohkem mõistet diktaktuur (ühemehediktaktuur). Näiteks: Iraak, Kuuba. Aristokraatia - Kreeka keeles paremate valitsus. Vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga - ülikutega. Klassikaliseks aristokraatlikuks riigiks oli Sparta. Aristokraatlikul riigil on alati suured eeldused muutuda oligarhiliseks riigiks. Oligarhia - Kreeka keeles väheste- ehk gildkonna valitsus. Kui esialgsesse, avatud aristokraatiasse, võis koonduda rahva paremik, siis tasapisi muutub võimu nautiv vähemus kinniseks seltskonnaks, mis klammerdub oma eesõiguste külge. Ka kommunistlik aristokraatia - nomenklatuur. Ohlokraatia - Kreeka keels jõuguvalitsus ehk anarhia. Kui rahvamassid
Kirjeldatakse, et saksad anastajad ja muidu pahad. Hiljem räägiti, et ordutegelased harimatud ja valelikud. Vaimulikud olid ilmalikud ja rikutud. Samas, nii eestlased, lätlased ja sakslased (protestandid kõik) leidsid, et usulises mõttes oli keskaeg üks suur õnnetus. Kahe MS vahel tegeleti ajaloo ülestähendamisega. H. Kruus: „Eesti keskaja vaimus”, rääkis laostunud Liivimaast, mis tulenes sellest, et ta oli kolonialistlik. See ei elanud kellegi südames. Ülemkiht jäi aristokraatlikuks ja kaotas võimaluse ühtse rahva tekkeks, kultuur jäi kitsasse saksa vaimu. Ent vaim jäi edasi (Jüriöö), mis viis Vabariigini. Sarnased asjad ka Lätis, seal saksa-läti vahekord teravam. Seal heroiseeriti lätit eriti. Venemaal seletati, et Eestimaa põline Vene ala. Lähtub sellest, et 13. sajandini oli Liivimaa Vene vürstide võimu all. Toodi valeusk jne. Ivan IV üritas parandada ning õigluse tõi alles Peeter I. Maal peavad olema loomulikud/looduslikud piirid – Läänemeri.
kollektiiv Rahvakoosolekud seal osalesid kõik kodanikud, see oli riigi kõrgeim võimuorgan, selle otsus lõplik; valis igal aastal riigiametnikud, kes juhtisid sõjaväge ja korraldasid igapäevaelu, valiti rikaste seast. Oli ka rikastest kodanikest koosnev nõukogu, mõnikord kiitis rahavakoosolek selle otsuseid ainult heaks. See oli ka kõrgem kohtukoda. Aristokraatia riiki, milles domineeris see ühiskonnakiht, nim. aristokraatlikuks, lihtkodanike osa teisejärguline, kuid rahvakoosolek ei lasknud aristokraatidel neid täielikult allutada Faalanks kreeka lahingurivi, jalavägi paigutati pikkadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taha, liikus rütmiliste vilepillihelide saatel Türannia olid aristokraatide rühmitused, kes tahtsid võimu, mõni haaraski võimu, türann võimule tõusnud ainuvalitseja, püüdis kehtestada kindlat korda, parandada vaeste elujärge, mõni türann oli austatud, kuid
Markuse ja Matteuse evangeeliumi järgi välis Jeesus Kristus oma teenistusse kaksteist apostlit: Siimon Peetrus, Andreas, Jaakobus, Johannes, Filippus, Bartolomeus, Matteus, Toomas, Jaakobus Alfeuse poeg, Taddeus, Siimon Kananaios ja Juudas Iskario. Aristokraatia – ehk kreeka keeles parimate võim on valisemise kord, kus võim kandub edasi ülikutele kuuluvate päritavate õiguste teel. Esimesena kirjeldas sellist riiki Platon oma teoses "Riik". Klassikaliseks aristokraatlikuks riigiks oli Sparta, kus võimu teostas kuningas ja ülikuperekondadest esindajaist koosnev nõukogu. Aristokraatia vastandiks on ohlokraatia, ehk halvimate võim, kus valitsejaks on kõige halvim ja amoraalse käitumisega mass. Atleet – sportlane, võimleja, jõumees, arenenud lihastega , tugev inimene. Vana-Kreekas oli atleet Olümpias olümpiamängudest osa võtnud inimene, kellest tavaliselt sai hiljem elukutseline spordivõistleja
annaabi.ee 
