3. Frangi riik, tähtsamate valitsejate kaudu, mõisted: majordoomus, karolingide renessanss. · 486.a Frangi riigi rajamine Clodovechi poolt. · 751.a Majordoomus Pippin Lühikese kroonimine. · 843.a Frangi keisririigi ladunemine. Valitseja Sisepoliitika Välispoliitika Clodovegh 486.a frangid vallutasid suure osa Galliast. (481-511) 495 võttis vastu ristiusu. Sõdis ariaanlastest Muutis kuningavõimu naaberrahvaste vastu päritavaks. (lurgundid & läänegootid) Tegi pealinnaks Pariisi. Karl Martell Teostas sõjaväe reformi 732.a sai Poitiers´ lahingus (714-741) millega pani aluse rüütlite lüüa. raske ratsaväele.
sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I võttis 496. aastal vastu ristiusu, tehes seda katoliikluse, mitte teiste germaanlaste kombel ariaanluse põhimõtetel. See otsus aitas tal oma võimu oluliselt kindlustada, kuna nüüd sai ta segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Samuti andis katoliikluse omaksvõtmine Chlodovechile ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile.Pippini poeg Karl Suur rajas Frangi impeeriumi ja ta vallutas langobardide ning sakside territooriumi. Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem. Frangi riigi esimene õitseng, mis siiski killustus sajandi lõpul.Riigi killustumine 7.saj: Neustria, Austraasia,
Pürenee mägede, Atlandi ookeani ja Põhjamerega. Enamik kõnealusest piirkonnast moodustab tänapäeva Prantsusmaa. 5.saj. lõpul ja 6. Saj algul,kui kuningaks oli Chlodovech Merovechi sugukonnast,kelle järgi sai nime ka Merovingide dünastia,haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Frankide ajaloo oluline pöördepunkt,mis ka Chlodovechi I võimu märkimisväärselt kindlustas, oli ristiusu vastuvõtmine. Katoliikluse vastuvõtmine andis Chlodovechile hea ettekäände alustada sõda ariaanlastest naaberhõimude,burgundide ja läänegootide vastu. Oma võimu tugevdamisel ei valinud vahendeid ja ei pidanud kinni kokkulepetest. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile.6. sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda:1. Neustria Lääne ja LoodeGallias keskusega Pariisis;2. Austraasia KirdeGallias;3. Burgundia endise burgundide riigi alal;4. Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantsusmaa idaosast ja Sveitsist.
aastal oma riigi pealinnaks Pariisi. Chlodowech I võttis arvatavasti 496. aastal vastu ristiusu katoliku usu vormis, mis soodustas galloromaanide ja frankide kokkusulamist ja tugevndas Chlodowech I seisundit. On võimalik, et ta oli kristlane juba varem, aga see ei ole teada. Ristiusu vastuvõtmine aitas tal oma võimu oluliselt kindlustada, sest nüüd sai ta rasketel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Samuti andis see otsus ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite burgundide ja läänegootide vastu. Tema ajal kirjutati üles "saali õigus". Chlodowech korraldas ka kiriku reformi, kutsudes kokku Esimese Orleansi kirikukogu, kus ta määras kindlaks Frangi riigikiriku olemuse , mis pidi ennekõike olema kuningat toetav. Chlodowech suri 511. aastal ning tema riik jagunes nelja poja vahel. Karl Martell Karl Martell oli eelmise majordoomuse Pippin Keskmise ja tema armukese Alpaida
Põhja-Aafrikas, samuti muhamedi usku rahvad mujal maailmas. Frontera-kahe tsivilisatsiooni rajamaa,mis tähendas ühtlasisajanditepikkust sõjategevust. ARUTLE! 1.Merovingide valitsemine Frangi riigis- Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I võttis 496. aastal vastu ristiusu, tehes seda katoliikluse, mitte teiste germaanlaste kombel ariaanluse põhimõtetel. Samuti andis katoliikluse omaksvõtmine Chlodovechile ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. 2.Frangi riik Karolingide ajal Esimene valitseja Pippin Lühike Karl Martelli poeg. Ametlikult valitsevad veel Merovingid. Ta pühitsetakse ametisse ja alates sellest ajast valitsesid ametlikult Karolingid. Nii sai alguse Kirikuriik paavsti poolt valitsetav maa-ala. Karolingid pidasid end roomlaste pärandi järglasteks
sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I võttis 496. aastal vastu ristiusu, tehes seda katoliikluse, mitte teiste germaanlaste kombel ariaanluse põhimõtetel. See otsus aitas tal oma võimu oluliselt kindlustada, kuna nüüd sai ta segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Samuti andis katoliikluse omaksvõtmine Chlodovechile ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. 6. sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda: Neustria Lääne ja LoodeGallias keskusega Pariisis; Austraasia KirdeGallias; Burgundia endise burgundide riigi alal; Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantsusmaa idaosast ja Sveitsist 7
5 sajandi lõpul ja 6 saj algul, kui kuningaks oli Chlodovech Merovechi sugukonnast (481-511), kelle järgi sai nime ka Merovingide dünastia, haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Frankide oluline ajaloo pöördepunkt, mis ka Chlodovech I võimu märkimisväärselt kindlustas, oli ristiusu vastuvõtmine 496.aastal. chlodovech võttis ristiusu vastu katoliikluse vormis. See andis talle hea ettekäände alustada sõda ariaanlastest naaberhõimude, burgundide ja läänegootie vastu. Oma võimu tugevdamisel ei valinud ta vahendeid ja ei pidanud kinni kokkulepetest, kuid ikka toetasid teda kõrgemad vaimulikud. Gregorius on tema kohta kirjutanud: ,,Chlodovechi vaenlased langesid tema käe läbi ja ta riik laienes, sest ta süda oli avatud ja teod Jumalale meelepärased." Chlodovech pani 5 saj lõpul alguse Frangi kuningriigile , mille nimest tuleneb ka Prantsusmaa tänapäevane nimetus la France
a Algselt tekkis keltide Gallia (esimesena vallutas selle Caesar ja muutis selle Rooma provintsiks). Merovingide Gallia (5.-8.saj) Karolingide Gallia (8.-10.saj) Frangid elasid Reini jõe kesk- ja alamjooksul. Kui 5.saj sai frankide kuningaks Merovingide soost Chlodovech, haarati enda alla kogu Gallia. Ta võttis vastu ristiusu (katoliikluse vormis) , mis kindlustas märkimisväärselt tema võimu. Katoliikluse vastuvõtmine andis Chlodoveckile hea ettekäände alustada sõda ariaanlastest naaberhõimude vastu. Chlodovech muutis võimu päritavaks ja lasi kirja panna Saali õiguse. Frangi riigis polnud pealinna. Kuningas rändas riigis ringi. 7.saj koondus võim majordoomuste kätte (algas nn laiskade kuningate ajajärk) 687.a kuulutati Pippin Heristal (keskmine) ainsaks majordoomuseks. Tema järeltulijaks Karl Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Suur võttis kasutusele kannused.
"Märkmeid Gallia sõjast". 1.-3. saj on Gallia ruttu romaniseerunud Rooma provints ja siis vallutavad ala frangid, kes on germaani hõimud. Frangid jõuavad Galliasse seoses Suure Rahvasterändamisega ning suruvad keldid äärealadele. - Frankide esimene kuningas on Chlodovech Merovechi sugukonnast, kellest algab ka Merovingide dünastia. Clodovechi võimu kindlustas katoliiklikus vormis ristiusu vastuvõtmine 5. saj lõpus. Katoliikluse ettekääne lubas Clodovechil rünnata ariaanlastest burgunde ja läänegoote. Samal ajal pani ta aluse Frangi kuningriigile ja muutis Merovingide võimu päritavaks. Germaanlaste kombe tõttu (mille kohaselt oli riik kui kuninga suur eravaldus) tuli jagada riik kuninga järeltulijate vahel. Clodovechi riik tükeldatigi tema kolme poja vahel. peale tema viimase poja surma, algas Frangi riigis (7.saj) nn laiskade kuningate ajastu, kus tegelik võim on majordoomuste käes. - 8. saj võttis majordoomus KARL MARTELL endale Frangi hertsogi tiitli
Childerichi järglane. Saali frankide põhiline keskus oli sellal Tournai. 486 purustas Rooma kindrali Syagriuse ja viis pealinna Soissons'i. Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia, peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks. Tark samm oli katoliiklusse astumine (496), tänu millele sai ortodoksia kaitsjaks ariaanidest barbarivalitsejate vastu. Sai segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Andis ka ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Merovingid 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. Chlodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. Frangi riik Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantsusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5
järglane. Saali frankide põhiline keskus oli sellal Tournai. 486 purustas Rooma kindrali Syagriuse ja viis pealinna Soissons'i. Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia, peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks. Tark samm oli katoliiklusse astumine (496), tänu millele sai ortodoksia kaitsjaks ariaanidest barbarivalitsejate vastu. Sai segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Andis ka ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Merovingid 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. Chlodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. Frangi riik Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantsusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5
saj. pKr, Rooma-Gallia aeg, lõpetas frankide vallutus Merovingide Gallia 5.-8.saj. Karolingide Gallia 8.-10.saj. Chlodovech frankide kuningas Merovechi sugukonnast, kelle järgi sai nime Merovingide dünastia, tema ajal haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla, ristiusu vastuvõtmine 496.a., võttis vastu katoliikluse vormis, see lõi aluse koostööks gallo-romaani ülikkonna ja kõrgemate vaimulikega; katoliikluse vastuvõtmine andis hea ettekäände alustada ariaanlastest naaberhõimude vastu sõda; muutis Merovingide võimu päritavaks; pandi kirja saali õigus saali frankide tavaõiguse üleskirjutus Majordoomused 7.saj. keskpaigast algas laiskade kuningate ajastu, tegelik võim majordoomuste käes, kes olid algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem tähendas see suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid; igas piirkonnas oli majordoomus maaülikkonna juht, nende vahel tekkis rivaliteet, võitjana väljus Austraasia
annaabi.ee 
