Registratuuriprintsiip (algse korra austamise printsiip) Saksamaal - arhiivinduslik põhimõte, mille kohaselt arhiivi korrastamisel säilitatakse kord, mille arhiiv sai arhiivimoodustaja asjaajamise või tegevuse käigus. See printsiip on aluseks tänapäevasele arhiivihaldusele. Makrohindamine: hindame funktsioone, loomise konteksti. 3. Kirjeldage arhiivinduse korraldust Eestis Arhivaari kutse-eetika koodeks 1. Arhivaarid kaitsevad arhiiviainese terviklikkust ja seega tagavad selle kui allika kestmise usaldusväärsena. Arhivaaride esmane kohustus on säilitada nende hoole all olevate arhiivide terviklikkust. Selle kohustuse täitmisel peavad nad silmas tööandjate, omanike, arhivaalides käsitletud isikute ja arhivaalide kasutajate seaduslikke, kuid mõnikord konfliktseid õigusi ja huve nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Arhivaaride professionaalsuse mõõdupuuks on nende objektiivsus ja erapooletus
ja neid ei tohi ära segada teist päritolu dokumentidega. Tänapäeval ei kasutata enam arhiivikorralduses pertinentsiprintsiipi põhiprintsiibina. Piltide andmebaaside haldurid seisavad vastamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse probleemidega, kuid nende kõrval muretsevad nad eelkõige, kuidas tagada kollektsioonidele teemal põhinev juurdepääs. Siinkohal puutuvad nad kokku pertinentsiprintsiibist tulenevate probleemidega, millega juba varasemad arhivaarid tegelesid. Kvaliteetse temaatilisi ligipääsu tagamine on aeganõudev ja halvimal juhul võib isegi takistada otsingut. Paremaid lahendusi pakuks ehk provenientsi- ja pertinentsiprintsiibi kasutamine koos üksteist täiendades. http://www.archivists.org/glossary/
• ICOM eetikakoodeks: Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses olev institutsioon, mis on reeglina külastajatele avatud (ehkki teatud erialamuuseumide puhul võib külastajate ring olla piiratud). Muuseumil lasub tähtis kohustus arendada 2 haridustegevust ja haarata kaasa laia üldsust kõigist ühiskonna, paikkonna või grupi kihtidest. • Arhivaari eetikakoodeks: Arhivaarid edendavad arhivaalide võimalikult laia kasutamist ja tagavad kõikide kasutajate erapooletu teenindamise. Arhivaarid väldivad liigseid arhivaalidele juurdepääsu ja nende kasutamise piiranguid, kuid võivad üleandmistingimustest tulenevalt soovitada või rakendada selgelt sätestatud piiratud kestvusega piiranguid. • Eesti ajakirjanduseetika koodeks: Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas
asjaajamisest. Seetõttu ka soovisid vallutajad hävitada alistatud ühiskonna identiteeti. Alles alates 16. sajandist pühendusid paljud õpetlased üle Euroopa süsteemsele ja rahvusliku ja religioosse ajaloo allikate kogumisele. Moodne ajastu arhiivide ajaloos algas Prantsuse revolutsiooni 1794 aasta arhiiviseadusega ning arhiivid muutusid ,,ajaloo arsenaliks". Ajapikku kujunes välja ka arhivaari identiteet. Enne Teist maailmasõda pidasid arhivaarid ennast siiski ajaloolasteks-arhivaarideks ning seejuures oli ajaloolase külg väga tugev.3 18.-19. sajandil täiustus arhiivides ajaloo-uurimises kasutatav tehnoloogia ning kasvas hüppeliselt loodavate dokumentide maht. See omakorda oli põhjuseks arhiivinduse olulisemate ideede ümberkorralduseks. Autorid on teoses kronoloogilises järjekorras toonud 2 ,,Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Euroopas ja Venemaal". ,,Ühiskonna hoiakud, ajaloo-uurimine ja
Tema loogika kohaselt pidi eksisteerima mitu arhiivi: 1. kinnine arhiiv ürikute ja privileegide originaalide jaoks (nt ürikute arhiiv); 2. uuemate (alates 16. saj) riigi- ja fiskaaldokumentide arhiiv (aktide arhiiv); 3. registratuur jooksva asjaajamise arhiiv. Epohhiloovaks meheks Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel (Handbuch für angehende Archivare und Registratoren Noerdlingen, 1800). Z arendas pertinentsiprintsiibi täiuslikkuseni. Temale tuginesid saksa arhiivid ja arhivaarid (sh Tallinna Linnaarhiiv). Zinkernageli kohaselt tuli dokumendid jagada 5 pealiigiks: 1. valitseja ja tema perekonnaliikmete isiklikud dokumendid; 2. maaasjad; 3. riigiasjad; 4. kiriku ja usuasjad; 5. välisasjad; Need tuli omakorda jagada alaliikideks, peatükkideks, paragrahvideks. Prantsuse revolutsiooni mõju ja tagajärjed arhiivinduse süsteemi väljakujunemisel. Suured mõjutused olid tingitud Suurest Prantsuse revolutsioonist, mis tähistab uut epohhi
eest; 6. annab Rahvusarhiivi tegevusest aru riigisekretärile; 7. teostab teenistuslikku järelevalvet «Vabariigi Valitsuse seaduse» ja Rahvusarhiivi põhimäärusega ettenähtud korras; 8. nimetab ametisse ja vabastab ametist riigiarhivaari asetäitja Ajalooarhiivi direktori, riigiarhivaari asetäitja Riigiarhiivi direktori, Filmiarhiivi direktori, Ajalooarhiivi ja Riigiarhiivi osakonnajuhatajad, maa-arhivaarid ning arendusbüroo, haldusbüroo ja digitaalarhiivi büroo ametnikud, arhiivinõunikud ja teised väljaspool struktuuriüksusi asuvad teenistujad; 9. kohaldab tema poolt ametisse nimetatud teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, saadab teenistujaid välislähetusse ning viib läbi talle vahetult alluvate teenistujatega iga-aastased vestlused; 10. kinnitab Rahvusarhiivi sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja,
lahendusi. Infoühiskonna areng Eesti kasutaja kaudu; Infoühiskonna areng Eestis meediakajastuse kaudu; Infoühiskonna areng Eestis rakenduste kaudu; 19. Kes on infotöötaja ja millised on infospetsialisti kompetentsid? Infotöötaja on isik, kes on seotud informatsiooni kogumise, töötlemise ja vahendamisega, lahendab infoprobleeme kasutades analüüsi, leidlikkust, haridust ja kogemusi. Näiteks: raamatukoguhoidjad, arhivaarid, dokumendihaldurid. Infopetsialisti kompetentsid: võime liigitada infot teadmine sisemistest ja välistest inforessurssidest ning oskus neid kasutada ja nende kasutamist juhtida inforessursside haldamise mõistmine võime sünteesida ja sobitada informatsiooni. 20. Millised on olulised oskused infospetsialistile 21. sajandil? loominguline ja avatud innovatsioonile valdab otsimootoreid võimeline haarama tervikut
80-ndate alguses ei pidanud veel mõtlema isikute privaatsusest tulenevate rangemate piirangute või ühtsete standardite kehtestamisele kuna eelistatud seisus oli infovabadus ja mis tahes teabe parem kättesaadavus ning arhiivid, kuid antud teemad olid päevakorras. 1994. a algul toimus Itaalias, Bellagios arhiividele juurdepääsu käsitlev konverents enam kui paarikümne Euroopa ja Põhja-Ameerika arhiivispetsialisti osalusel, kus ettekannetest koorus mõttetera, et arhivaarid peavad alati asuma delikaatsete andmete loojate ja uurijate vahel. See tähendas lähtumist nn Rosenbergi printsiipidest, mille kohaselt (Kibal jt 2005): · koolitatud uurijad peavad saama juurdepääsuks õiguse ilma poliitilise piiranguta; · juurdepääsupiirangud peavad olema piiritletud kahjuga, mida tekitaks nende avalikustamine; · arhivaalid peavad avatuks jääma, kui nad kord juba avalikuks juurdepääsuks on avatud.
metsaülem 13. Alamleitnant - Sekretärid provintsides, postmeister Riias ja SPb-s, Senati registraator 14. Tiibadjutant Laevakomissar, Fiskaalid õuekohtu juures ja kindralleitnandi või konstaabel kubermangudes, kameriir brigadiri juures provintsis, arhivaarid ja aktuaarid, kolleegiumiregistraator, postmeister Reformid: 18.02.1762 Armukiri aadlile (PSZ I nr 11444) riigiteenistus ei olnud enam kohustuslik 31.01.1764 ukaas teenistuslehtede koostamise kohta (PSZ I nr 12030) 05.09.1765 keisri kinnitatud Senati ettekanne "alamate ametnike teenistusastmete määramise korrast ja alaealiste aadlike teenistuse võtmisest.
arhiiviteenustest, on üldiselt avaliku halduse ja kultuuri ning uuel tehnoloogial põhinevate avalike teenuste ja dokumentide loomise, autentimise ja säilitamise vastu huvi tundvad inimesed. Spetsialistid või professionaalid on huvitatud kitsama valdkonna uurimistööst ning infovahetusest arhiivide ja registrite korrastamise kogemuste ja heade tavade kohta. 47 Samas ei kasuta arhiive ainult arhivaarid, vaid sageli ka üliõpilased, kooliõpetajad ja -õpilased, ülikooliõppejõud ning arhiivikoolitusest, selle valdkonna õppekava koostamisest ning üksuse või ettevõtte jaoks vajalike teadmiste ja oskuste omandamisest huvitatud inimesed. Lisaks sellele kasutavad arhiive ka ajaloohuvilised amatöörid, giidid, kes soovivad ekskursioonikavade koostamiseks uudset materjali hankida ning kolmandatele isikutele tasulisi uurimistöid (suguvõsa- ja registriuuringuid) tegevad talitused.
vahetud usaldusosalised (nt Eestis ministeeriumi kantsler, riigikantsler, ameti peadirektor jne); 81 3) spetsialistid - asjatundjad vastavas valdkonnas või kitsal erialal - nemad on professionaalsed täitevametnikud ehk professionaalse bürokraatia "selgroog"; 4) täitva aparaadi teenistujad - nn abipersonal - organi või asutuse masinakirjutajad, operaatorid, sekretärid, arhivaarid, asjaajajad jne jne. Töölisi (riigiorgani või selle struktuuriüksuse funktsionaalse või valdkonnategevusega otseselt või kaudselt mitteseotud töötajad - elektrikud, koristajad, kütjad, santehnikud, kokad, autojuhid jne, kusjuures tinglikult kuuluvad tänapäeval just selle kategooria alla ka sellised uued "valgekraed" nagu asutuse/organi turvamehed(-meeskonnad)) ei loeta traditsiooniliselt täitva aparaadi töötajate ega ka
annaabi.ee 
