Järlepa ja Munalaskme mõisahoonetesse ning Risti kirikusse. Sõja lõppedes asusid Linnaarhiivi kogud seitsmes erinevas paigas, nii et sisuliselt tuli arhiivi hakata uuesti looma - tuli leida uus asukoht ja hakata koondama Eestisse jäänud arhivaale. 1947. aastal sai Linnaarhiiv oma valdusse hoone Lai tänav nr 40. Seal asus arhiiv kuni 1973. aastani. Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aastal oli Linnaarhiiv reorganiseeritud Tallinna ja Harjumaa Arhiiviks. Järgnenud Saksa okupatsiooni ajal taastati arhiivi endine staatus linnaarhiivina; arhiivi ametlik nimi oli siis (1941 - 44) Tallinna Linna arhiiv. Pärast sõda laiendati pädevust taas: aastail 1945 - 63 toimis arhiiv Tallinna linna ja Harjumaa arhiivina. Neil aegadel võeti Nõukogude võimu poolt likvideeritud Tallinna asutuste arhiivide kõrval üle ka Harjumaa omavalitsuste asutuste (maakonna-, linna- ja vallavalitsuste, kohtute, koolide jt.) ja teiste
2) põhjenduse üleandmise tähtaja pikendamiseks; 3) ettepaneku uueks üleandmise tähtajaks, mis ei ole pikem kui 10 aastat. 11. Nimeta arhiivikorrastamise põhimõtteid? Arhiivikorrastamise põhimõtted (1) Arhiivikorrastamisega võimaldatakse: 1) arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi; 2) arhivaalide säilimine avalikus arhiivis; 3) arhivaalide kasutamine avalikus arhiivis. (2) Ühe arhiivimoodustaja arhivaalid korrastatakse üheks arhiiviks, olenemata dokumendi tüübist, liigist või teabekandjast. 12. Millised on arhiivikorrastmise tasandid? Korrastustasandid (1) Arhiivikorrastamisel kasutatakse hierarhilist struktuuri, mille peamised korrastustasandid on: 1) arhiivi tasand; 2) sarja tasand; 3) säiliku tasand. 13. Nimeta paberarhivaalide korrastamise etapid avalikku arhiivi üleandmisel? Arhivaalide püsivaks säilitamiseks ettevalmistamine
6. dokumentide säilitustähtaeg 7. viide õigusaktidele, mis reguleerivad dokumendi säilitamist või hävitamist, kui need on olemas 8. märge hävitamise viisi, aja, koha ja läbiviija kohta. Arhivaalide korrastamise põhimõtted ja tasandid - Arhiivikorrastamisega võimaldatakse: *arhivaalide üleandmine arhiivi; *arhivaalide säilimine; *juurdepääs arhivaalidele. Ühe arhiivimoodustaja arhivaalid korrastatakse üheks arhiiviks olenemata dokumendi tüübist, liigist või teabekandjast. Korrastustasandid Arhiivikorrastamisel kasutatakse hierarhilist struktuuri, mille peamised korrastustasandid on: *arhiivi tasand; *sarja tasand; *säiliku tasand. Arhivaalide ettevalmistamine püsivaks säilitamiseks Paberarhivaalide korrastamisel arhiivi üleandmiseks: 1. võetakse arhivaalid välja säilitamiseks mittesobivast ümbrisest; 2
Juurdepääsupiirangud sätestatakse lepingus ja need ei tohi ajaliselt ületada 50 aastat alates dokumendi üleandmisest. 7. peatükkArhiivikorrastamine § 19. Arhiivikorrastamise põhimõtted (1) Arhiivikorrastamisega võimaldatakse: 1) arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi; 2) arhivaalide säilimine avalikus arhiivis; 3) arhivaalide kasutamine avalikus arhiivis. (2) Ühe arhiivimoodustaja arhivaalid korrastatakse üheks arhiiviks, olenemata dokumendi tüübist, liigist või teabekandjast. . § 22. Arhivaalide püsivaks säilitamiseks ettevalmistamine (1) Paberarhivaalide korrastamisel avalikku arhiivi üleandmiseks: 1) võetakse arhivaalid välja säilitamiseks mittesobivast ümbrisest; 2) eemaldatakse mittearhiiviaines ning paberiga kontaktis olevad metallkinnitid; 3) järjestatakse arhivaalid kronoloogiliselt, tähestiku järgi või muu tunnuse alusel; 4) lehed nummerdatakse pehme grafiitpliiatsiga;
4. planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub maakoor 5. raske rauarikas sulam vajub planeedi keskosa poole, kergem silikaatne jääb selle peale GEOKRONOLOOGIA - maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem. Aegkonnad ja ajastud Geoloogi töö sarnaneb mõnes mõttes ajaloolase tööga, vahe on ainult selles, et kui ajaloolane saab teda huvitavate ürikutega tutvuda arhiivis, siis geoloogi jaoks on arhiiviks Maa ise oma üksteise peale kuhjunud kihtidega. Geoloogilise arhiivi loojatel tuulel, vooluvetel, hoovustel, vulkaanidel jt on väga erinev käekiri. Üldjuhul on siiski nii, et mida vanemad on kihid, seda sügavamal nad asuvad ning mida paksemad nad on, seda kauem kulus aega nende kuhjumiseks. Meetodid Mõnedes tingimustes kuhjuvad paksud kihid väga lühikese ajavahemiku jooksul, teisal (näiteks ookeanide põhjas) seevastu kulub õrnõhukeste kihtide ladestumiseks sadu aastatuhandeid
Levinumateks dokumentide koondamise rühmadeks on toimik, sari ja arhiiv. Nende vahel on osa terviku seos, nii et toimikud moodustavad sarja ja hulk sarju moodustab asutuse arhiivi. Sõnal "arhiiv" on mitu tähendust. See tähendab nii asutuse kõikide dokumentide kogumit (asutuse arhiiv) kui ka asutust või selle struktuuriüksust, mis tegeleb teiste asutuste dokumentide säilitamisega. Mõnikord nimetatakse arhiiviks ka asutuse struktuuriüksust, mis tegeleb asutuse enese dokumentide säilitamisega. Lisaks on sõnal "arhiiv" mitu arhiivindusevälist tähendust, nagu failide hoiustamiseks ja juurdepääsuks mõeldud serverarvuti; spetsiaaltarkvara abil kokku pakitud fail või failide kogum; raamatukogu osa, milles säilitatakse trükiste puutumatut tagavara jpm. 3 1. MÕISTE
Asutus hävitab dokumendid viisil, mis välistab dokumentides sisalduva teabe taasesitamise. Digitaaldokumentide hävitamisel kustu- tatakse dokumendid neid haldavast tarkvarasüsteemist ja muudest säilituskohtadest ning välista-takse dokumendifailide taastamine varukoopiatelt. Korrastamine. Arhiivikorrastamisega võimaldatakse: arhivaalide üleandmine arhiivi, nende säilimine ja kasutamine. Ühe arhiivimoodustaja arhivaalid korrastatakse üheks arhiiviks olenemata dokumendi tüübist, liigist või teabekandjast. Arhiivikorrastamisel kasutatakse hierarhilist struktuuri, mille peami-sed korrastustasandid on: arhiivi, sarja ja säiliku tasand. *Kollektsioon on arhiivitasandi korrastus-üksus, mis on moodustunud liigi-, tüübi-, teema-, autori- või mitme tunnuse alusel. Kui kollektsiooni moodustaja langeb kokku arhiivimoodustajaga, korrastatakse kollektsioon asutuse või isiku arhiivi osana. *Sari on
Mille järgi kindlaks teha kõrvalekaldeid veekogu algseisundist, kui algseisundit pole säilinud? *valida fooniveekogud, mis on vähe muutunud, st, millele on inimmõju olnud väike *sette uuringud: põhjasette fosforisisaldus ja ränivetikate säilinud kestad lasevad mineviku tingimuste kohta järeldusi teha Paleolimnoloogia - uurib järvesetteid. Tänu setetes säilivatele mikroskoopilistele organismidele või nende jäänustele, sette keemilisele koostisele on järvesetted looduslikuks arhiiviks, kuhu talletub teave limnoloogiliste, klimaatiliste ja inimtekkeliste protsesside kohta nii järves kui ka valglal Kvaliteediklassid - kõrge (`high') kvaliteedi klass, haarab pinnaveekogusid, millele inimmõju praktiliselt puudub ja kus seetõttu nii elustik kui hüdrokeemilised ja -morfoloogilised näitajad vastavad looduslikule seisundile, hea (`good') võimaldab nõrka inimmõju ja bioloogiliste näitajate
produktiivsem projektijuhtimises ja kvaliteedikontrollis. Kinnisvara haldus võidab samuti BIM-i rakendamisel, kuna hoone valmimisel on olemas terviklik ja täielik ehitise dokumentatsioon. BIM näol on tegu mudeliga, mis sisaldab endas igat ehitatud elementi. Lisaks sellele, et elementidesse seotud infot on võimalik kasutada projekteerimise ja ehitustööde ajal, saab sinna hiljem juurde lisada ka infot ehitusjärgsest perioodist, muutes iga elemendi justkui arhiiviks. See pakub omanikule suurt mugavust, kuna BIM dokumenti saab kasutada mitmel otstarbel. Kuna BIM dokumenti uuendatakse kogu ehitustöö vältel, sisaldab see igat kasutatud elementi, mitte ei ole tegu esialgse projektiga, tegu on ehitise teostusjoonisega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et BIM pakub usaldusväärseid funktsioone nii arhitektidele, omanikele, inseneridele, töövõtjatele kui ka kõikidele teistele seotud osapooltele. BIM võimaldab kogu
sünnivad arhivaar kinnitab (või kooskõlastab) institutsiooni asjaajamise juhendi ja kaustade säilitustähtajad. Venemaa arhiivindus: Ivan IV arhiiv, vene arhiivinduse väljakujunemist mõjutanud korraldused ning iseloomulikud jooned. Vanimad arhiivid asusid Kiievi-Venes, palju käsikirjalisi kogusid asus kloostrites, mis tollased tähtsamad hoiupaigad. Ühtteist hoiti ka vürstikodade juures. Varasemaks ülevenemaaliseks arhiiviks Ivan IV arhiiv, kuhu koondati ka sõjasaagina kaasa toodud materjale. Arhiivil oli Venes praktiline rakendus arhiivi ei peetud ajaloo või kultuuri huvides, seda peeti "valitseja praktiliseks kasuks" Vene arhivaarid peavad oma arhiivinduse sünniajaks Peeter I reforme, millega likvideeriti vanad asutused. Peeter I tegevus tõi kaasa reformid nii riigiasutustes kui arhiivides. · 1711 loodi Senat (algselt kõrgem seadusandlik- ja juhtimisorgan) · 1712 ka Senati arhiiv
Sõda tõi kaasa selle, et sõja käigus osa arhiivimaterjale hävitati, osa viidi Eestist ära sakslaste poolt, aga mitte väga palju. Oluline oli tollaste arhiivitöötajate taiplik tegutsemine - paigutasid materjalid üle Eesti. 1945. aastal loodi partei dokumentide hoidmiseks eraldi parteiarhiiv. 1948. aastal reorganiseeriti NSS Eesti Riigi Keskarhiiv Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö riilikuks keskarhiiviks (ORKA). Tartu arhiiv muudeti eraldi arhiiviks Eesti NS Ajaloo Riiklik Keskarhiiv (RAKA) - hakati ellu rakendama sellist põhimõtet, et kõik need dokumendid, mis on enne 1917. aastat on RAKA valduses, uuemad dokumendid ORKA-s. Lisaks on oluline see, et maakondades, hiljem rajoonides loodi rajooniarhiivid ning nende arhiivide ülesandeks oli talletada kohaliku rajooni asutuste ja ettevõtete dokumente. Eelkõige olid need rajooni arhiivid need, kus talletati erinevaid asjaajamise dokumente
uurimistegevus, informatsiooni valimine ja kokkupanemine, ülesannete edasiandmine kolmandatele isikutele, välisnõustajate roll. Kultuuriveebi tuleb käsitada kui informatsiooni edastamise ja kasutajatega suhtlemise vahendit. Veebisait peab lisaks üksuses tekkinud infovahetuskogemustele (kui need on olemas) arvestama ka asjakohases valdkonnas rakendatavat head tava ning sellele omaste infokorralduslike võimaluste tõttu muutuma üksuse aktiivseks (ja interaktiivseks) arhiiviks. 17 Kultuuriüksuse jaoks tõhusate infovahetusmeetmete kavandamisel on oluline koostada mitmesuguste kasutatavate suhtluskanalite vahelise koostöö- ja infovahetusmudelid, võttes arvesse nii üksikute massimeediavahendite eripära kui ka vajadust tagada väljasaadetavate sõnumite sidusus ja sisutihedus, tagades seeläbi üksuse äratuntavuse selle tegevusest teavitamisel.