ole, antud teemat käsitleb ainult üks lause: / Dokumentidest tulenevate ülesannete täitmist ning asjade tähtaegset lahendamist kontrollib kantselei ja personalitalituse juhataja või konkreetse asja lahendamiseks direktori poolt määratud töötaja./ Minu meelest on see täiesti piisav, et anda edasi konkreetne ja vajaminev teave. 12) Dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. dets 1998.a määrusega nr 308 kinnitatud ,,Arhiivieeskirjaga": Asjaajamiskorra nö sisukorras on eraldi punkt: ,,käesolevas korras käsitletakse", mis ütleb: dokumentide säilitamise, hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998.a. määrusega kinnitatud "Arhiivieeskirjaga", kuigi korras endas on selle kohta teise pealkirjaga peatükk:,,Dokumentide hoidmine koolis", mis ütleb, et dokumendid millega seotud asjaajamine on lõppenud, hoitakse
asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29.dets. 1998 aasta määrusega nr. 308 kinnitatud "Arhiivieeskirjaga" Dokument- mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. teabekandja sisu faktid, millest dokument räägib vorm viis, kuidas sisu on esitatud füüsiline vorm dokumendi välised tunnused intellektuaalne sisu väljendamise viis ( tekst, pilt, diagramm, jms. ) isikud võivad olla nii juriidilised kui füüsilised.
9) dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord; 10) dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord; 11) vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord; 12) dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 308 kinnitatud ,,Arhiivieeskirjaga"; 13) ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise, teenistus- või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral asjaajamise üleandmise kord; 6. Mis võib olla asutuse asjaajamisperioodiks? Asutuse asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Töörühmade, komisjonide ja teiste kindla ülesandega üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende
alusel kehtestatud nõuetele; 2. kontrollib arhiivieeskirja täitmist; 3. kontrollib arhivaalidele määratud säilitustähtaja vastavust seaduse ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele; 4. kontrollib arhivaalide üleandmise õiguspärasust; 5. kontrollib arhivaalide arvestuse pidamist; 6. teeb avastatud rikkumiste osas ettekirjutusi ja ettepanekuid asjaajamistoimingute kooskõlla viimiseks seaduse ja arhiivieeskirjaga; 7. koostab protokolle, kui avastatud rikkumiste kohta tehtud ettekirjutusi ei täideta, ja esitab need riigiarhivaarile. 8. ARHIIVIREGISTER Arhiiviregister on riiklik register, mille vastutav töötleja on Riigikantselei ja volitatud töötleja Rahvusarhiiv. Arhiiviregistrisse kantakse andmed avalike arhivaalide või arhivaalide kogumite kohta. Arhiiviregistrisse võib kanda andmeid kultuuri-, ajaloolise või praktilise väärtusega
kehtestatud nõuetele; 2. kontrollib arhiivieeskirja täitmist; 3. kontrollib arhivaalidele määratud säilitustähtaja vastavust seaduse ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele; 4. kontrollib arhivaalide üleandmise õiguspärasust; 5. kontrollib arhivaalide arvestuse pidamist; 6. teeb avastatud rikkumiste osas ettekirjutusi ja ettepanekuid asjaajamistoimingute kooskõlla viimiseks seaduse ja arhiivieeskirjaga; 7. koostab protokolle, kui avastatud rikkumiste kohta tehtud ettekirjutusi ei täideta, ja esitab need riigiarhivaarile. Eesti Filmi Andmebaas Eesti Filmiarhiivist rääkides ei saa üle ega ümber MTÜ Eesti Filmi Andmebaas'ist (edaspidi MTÜ EFA). See on 2007. aasta hilissügisel loodud organisatsioon, mille tegevuse põhieesmärk on koostada Eesti rahvusfilmograafia ja teha see Interneti vahendusel kättesaadavaks kõigile huvilistele nii Eestis kui välismaal.
asutuse asjaajamiskorras või muus õigusaktis. Digitaaldokumentide allkirjastamise täpsem kord reguleeritakse asutuse asjaajamiskorras. 23. Dokumentide hoidmine ja kasutamine asutuses- Asutus peab tagama dokumendiplankide hoidmise turvalisuse ja kontrolli nende kasutamise üle. Dokumente, millega seotud asjaajamine on lõppenud, hoitakse asutuses, hävitatakse või antakse avalikku arhiivi kooskõlas "Arhiivieeskirjaga". Lahendatud paberdokumente hoitakse toimikutes (kiirköitjad, registraatorid jne), mille kaanele märgitakse dokumentide loetelus vastavale dokumendisarjale antud tähis ja nimetus ning asjaajamisaasta number. Kirjavahetuse puhul paigutatakse samasse toimikusse esmane e. algatuskiri koos vastuskirjade ja muude dokumetidega, mis asja lahendamise käigus tekkisid. Dokumendid järjestatakse kronoloogiliselt nii, et nad käsitleksid asja terviklikult
9) dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord; 10) dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord; 11) vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord; 12) dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 308 kinnitatud «Arhiivieeskirjaga» (RT I 1998, 118120, 1904; 1999, 2, õiend; 2000, 81, 520; 2001, 13, 59); 13) ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise või teenistus- või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord; 14) muud toimingud tulenevalt asutuse ülesannetest. (2) Asutuse asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest
Arhiivist tervikliku ülevaate saamiseks ja selles sisalduva teabe tõhusamaks leidmiseks on vaja, et arhiivi kirjeldus oleks struktureeritud, standardselt esitatud, võimaldaks üldistusi ja seoste esitamist arhiivi osade vahel. Kirjelduste standardne esitamine on möödapääsmatu elektrooniliste juurdepääsuvahendite loomisel ja kasutamisel. Sellistele tingimustele vastavate kirjelduste koostamise lihtsustamiseks ja praktika ühtlustamiseks rakendatakse kirjeldusstandardeid. Arhiivieeskirjaga kehtestatud kirjeldus tugineb kahele rahvusvahelisele standardile: 1) arhiivi-kirjeldusstandard ISAD(G) (General International Standard Archival Description) kehtestab kirjeldus-tasandid ja määrab kirjelduselementide koosseisu vastavalt tasandile; 2) normkirjestandard ISAAR(CPF) (International Standard Archival Authority Record for Corporate Bodies, Persons and Families) on arhiivimoodustaja kirjeldamise aluseks ning
8) asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; 9) dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord; 10) dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord; 11) vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord; 12) dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas ,,Arhiiviseaduse" § 13 alusel kehtestatud arhiivieeskirjaga (edaspidi ,,Arhiivieeskiri"); 13) ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise, teenistus- või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral asjaajamise üleandmise kord; 14) muud toimingud tulenevalt asutuse ülesannetest. (2) Asutuse asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest.
dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29.dets. 1998 aasta määrusega nr. 308 kinnitatud "Arhiivieeskirjaga" ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise või teenistus või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord muud toimingud tulenevalt asutuse ülesannetest Dokument asjaajamises Dokumendi komponendid · teabekandja · sisu faktid, millest dokument räägi · vorm viis, kuidas sisu on esitatud · füüsiline vorm dokumendi välised tunnused · intellektuaalne sisu väljendamise viis ( tekst, pilt, diagramm, jms. )
säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; 2) arhiivraamatukogu kogud on avatud teadus ja arendustegevusega tegelejatele; 3) arhiivraamatukogu kogud on komplekteeritud vastavalt «Sundeksemplari seadusele» ning järelkomplekteerimise teel; 4) arhiivraamatukogu kogud on kirjeldatud ja süstematiseeritud vastavalt Eestis kehtivatele rahvusvahelistele standarditele; 5) arhiivraamatukogu kogude säilitamistingimused on vastavuses «Arhiivieeskirjaga»; 6) arhiivraamatukogu tegeleb teadustööga, avaldab oma tegevuse ülevaateid, tegeleb teadus ja arendusasutuste ja teadlaste tegevuse tutvustamisega ning koostab rahvusbibliograafia andmebaase; 7) arhiivraamatukogu kogud on kajastatud Eesti raamatukogude ühises elektronkataloogis. Teadusraamatukogu ja arhiivraamatukogu nimetamise tingimused ja kord. Taotluse esitamine:
Sageli on õnnetusest tekkinud kahjud korvamatud, sest paljud objektid on kas ainueksemplarid või nende asendamine oleks väga kulukas. Hoidmaks ära ning ennetamaks võimalike katastroofide ja õnnetuste mõju objektidele on kõige olulisem õigeaegne valmisolek, st ohuplaani olemasolu. Ohuplaan on tihedalt seotud säilitamise teiste aspektidega ning moodustab olulise osa säilituskavast. Ohuplaani olemasolu on kohustuslik igale teabeasutusele. Arhiivide korral on see nõue sätestatud arhiivieeskirjaga. Ohuplaanide koostamine muutus populaarseks 1980. Aastatel ja seda ennekõike just seoses ennetava säilitamise kontseptsiooni levikuga teabeasutustes. Ohuplaan töötatakse välja ohuplaneeringu protsessi käigus. Ohuplaneering koosneb järgmistest etappides: ohtude hindamine, ennetusmeetmed, kogude prioritiseerimine, kriisireguleerimismeeskonna loomine, toetusvõrgustiku loomine, õnnetustele reageerimise kava koostamine, taastamiskava
annaabi.ee 
