TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Merilin Tamme SR108 Riigiarhiiv Referaat Juhendaja: Helina Prints Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Riigiarhiiv ehk inglise keeles State Archives on üks osa Rahvusarhiivist. Sinna on talletatud arhiiviallikad alates omariikluse tekkest kuni tänase päevani, seega moodustab riigiarhiiv olulise osa Eesti rahvuslikust mälust. Riigiarhiiv alustas oma tööd 1. aprillil 1921. aastal ning aastakümnete jooksul on nende peaülesanneteks olnud Eesti ajalugu kajastavate dokumentide väljaselgitamine, nende kogumine, säilitamine ja kasutamise korraldamine. Riigiarhiiv asub Tallinnas ja tegutseb kolmes majas, uurimissaal asub Madara hoones. Maneezi
aastatel. Trükkimiseks kasutati eelnevalt valgustundliku materjaliga töödeldud siidiga kaetud raame ning spetsiaalseid trükivärve. Ühe raamiga sai trükkida vaid ühte värvi. Siiditrükk võimaldab väga peente ja graafiliste mustrite trükkimist. Reljeefi see trüki tehnika paberi pinnale ei jäta. Mustrit või kujutist väga lähedalt uurides võib märgata siidist jäänud peent struktuuri värvi pinnal. Tapeetide tootmise kohta Eestis on vähe viiteid, siiski leidub arhiiviallikad, mis räägivad 1880ndate alguses Tallinnas tegutsenud Revaler Tapeten Fabrik`ist, kus toodeti tapeete nii valts- kui ka plokitrükitehnikas. Peale sõda on Eestis tapeete tootnud näiteks Kohila Paberivabrik ja Polümeeri Tehas. TAPEETIDE SÄILITAMINE Ajalooliste tapeetide säilitamisel on eristatavad kaks põhimõtet: seinalt eemaldatud fragmentide säilitamine ja suuremate pindade säilitamine in situ ehk algsel kohal.
metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas Leopold von Ranke 17951886 Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse
metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas Leopold von Ranke 17951886 Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse
tihendada. Välitööd a) intervjuud külaelanikega b) paikade ülevaatus c) (arheoloogilised uuringud) Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mitmesugused 18.-19. Sajandi publikatsioonid jne. 2. Rahvaluule allikad 3. Keelelised allikad: murdetekstid ja kohanimed 4. Arheoloogilised allikad: a) arheoloogilised arhiiviallikad – kihelkonnakirjeldused, aruanded, juhuteated, juhuleiud b) teave pühapaigale pühendatud arheoloogilistelt välitöödelt 5. Kartograafilised allikad: a) ajaloolised kaardid, talukaardid, külakaardid, mõisakaardid, piirikaardid, katastrikaardid, maakonnakaardid b) tänapäevased kaardid 6. Kodu- ja kultuuriloolised ning muud allikad: kihelkonnakirjeldused, koduloolaste käsikirjad ja publikatsioonid, erineva mahu ja sisuga trükised 7
Sekundaarseteks allikateks peetakse esmaallikate töötlusi. Seonduvalt sekundaarsetest allikatest räägitakse ka tertsiaalsetest allikatest, milleks peetakse mitmesuguseid sekundaarsete allikate töötlusi. Ajaloouurija seisukohast on tähtis kasutada võimalikult mitmekesiseid ja erineva päritoluga allikaid. Eriti väärtustatud on publitseerimata esmaallikad arhiivides, sest neist on võimalik leida midagi uut ja põnevat. Uurimistöö seisukohast liigitatakse allikaid arhiiviallikad ja trükitud allikad. Trükitud allikad liigitatakse omakorda-ajakirjandus, dokumentaalsed materjalid, mälestused, allikalise väärtusega kirjandus jm. Dokumentidest võib alaliikidena välja tuua normatiivaktid, diplomaatilised dokumendid, valitsuse ja parlamendi istungite protokollid, majandus-statistilisi allikaid jm. Ajalooallikas võib põlvkondade vältel anda uut teavet uurijatele, mida eelnevad põlvkonnad ei osanu näha või ei pidanud oluliseks.
1. Allikaõpetuse definitsioon ja põhimõisted Allikaõpetus - ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimistöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemine. Allikaõpetus- tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms. Kirjalikud allikad jagunevad: Primaarne allikas: on esmane allikas nt. õpperaamat. Tähtsad allikad: arhiiviallikad, ajalooline allikas: arhiivist leitav algmaterjal. Ajallooallikateks on nn õigusaktid, erakondade materjalid, memuaarid, perioodika, kroonikad, diplomaatilised dokumendid jne.Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kontekstis midagi . Pigem on nad esmaallika töötlused ja jutustava iseloomuga. Tekst- e. märgisüsteem. Kontekst taust e. infoväli, kaastekst, mis aitab sõna või teksti mõista. Et teksti mõista on vaja teada konteksti
sides creating problems with people daily lives and transportation connections. However, both countries made efforts to simplify the border crossing to ease the day to day life for local residents. Also a lot of roads and railways were converted and new one was built. Despite numerous agreements and restructurings, the border line was rather troublesome factor in development of Valga. 34 Kasutatud allikad ja kirjandus Arhiiviallikad Riigiarhiiv (ERA) Fond 957 Välisministeerium Fond 978 Piirivalve Talitus Fond 1604 EestiLäti Segakomisjoni Eesti Delegatsioon riigipiiri kindlaksmääramiseks looduses Fond 1826 Piirivalve Valitsuse Valga jaoskond Fond 3084 Valga Linnavalitsus Publitseeritud allikad Eesti ja Läti suhted 19201925: Dokumentide kogumik. Koostanud Heino Arumäe, Tiit Arumäe. Tallinn: Umara, 1999
juubelit. Autori austusavaldusest papa Kreutzwaldi vastu, jäävad lõppsõnad talle: ,,Võru linnake on otsekui minu tarvis ehitatud, sest et siin vesi, puud ja puhas tuuleõhk iial ei puudu."96 95 Suit, Fr. (18. august 1934. a.). Lootustega tulewikku. Wõru Teataja, lk 1. 96 Kreutzwald ja Võru. (2002). (A. Hollo, koostaja). Võru Täht (väljaandes ei ole lehed nummerdatud). 38 KASUTATUD MATERJALID Arhiiviallikad: Eesti Kirjandusmuuseumis: Võrust. (15. august 1884. a.). Eesti Postimees, Eesti Kirjandusmuuseum, Digiteeritud Eesti Ajalehed, kasutamise kuupäev: 12. detsember 2013. a., allikas: http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s509267&nid =74017 Võrumaa Muuseumis: Wõru Teataja 1933, asub Võrumaa Muuseumi fondis; 1934 VK Ta 503:14; Töörahva Elu VK 3572 Ar 1183:23 Filmimine jääb ära. (15. august 1934. a.) Wõru Teataja, lk 1.
oleks sisuliselt tulnud läbi viia Leedus. Anna Brandt oli solvunud, et tal pole kõrget positsiooni antud, põhi sisu see, et Karotamm ei tule liiduvabariigi juhtimisega toime. Esimese kirja peale ei võetud asja käiku, mõne aja pärast hakati aga uurima ja saadeti Eestisse asja uurima. Brandt ei olnud nõus, et Käbin võimule sai, hakkas uuesti kaeblema, aga seekord väitis Käbin, et Brandt ise kaebab Moskva tegelaste kohta, läks vangi pärast selle pärast. 28.02.12 Arhiiviallikad Oluline meeles pidada, et Eesti lähiajaloo allikate eripäraseks see, et need on laiali paisatud eri riikide vahel. Kõige suurem kogus Eestis, aga väga suur osa olulisi allikaid on mujal ja see teatud teemade puhul on isegi määrava tähtsusega. Eesti puhul kõige olulisemaks arhiiviks on Rahvusarhiiv, mis iseenesest arhiiv ei ole, vaid on katusorganisatsioon - koondab endasse Riigiarhiivi, Filmiarhiivi ja Ajalooarhiivi - lähiajaloo seisukohalt kõige olulisem Riigiarhiiv
annaabi.ee 
