millega Te teda tegelikult aidata ei saa! Ainus, mida te teha saate, on aidata tema emotsioone maandada. Teda aitab rahuneda, kui jätta ta mõneks minutiks üksi. „Asjatundlik“ klient – on kusagilt midagi kuulnud, tuleb ja nõuab seda teenindaja käest, näiteks teenust, mida Te tegelikult üldse ei paku. Teenindaja esimene ülesanne on välja selgitada, kust klient on seda väidetavat kuulnud. Seejärel tuleb asuda seletama kannatlikult argumenteerides. Külapoe klient – tahab kohe väga palju suhelda ja rääkida. Räägib Teile naabrinaisest ja kõigest muust. Sellise kliendi juttu tuleb teenindajal katkestada suunavate-täpsustavate küsimustega, mille siht on teada saada, kas klient on üldse õiges kohas ning kas ta on tulnud mingi asja pärast või niisama. „Jäta mind rahule!“ klient – neil on kiire, tavaliselt räägivad teeninduskontakti ajal
konsolideerumiseks, on selle lähenemise järgijatel üsna kindel veendumus, et kodanikeühiskond omab olulist rolli demokraatia edendamisel. 1 KODANIKEÜHISKOND KUI AVALIKKUSSFÄÄR Avalikkussfäär on inimese "paiknemise" koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni avaliku demokraatliku arutelu abil. Avalik sfäär on indiviidide ja ühiskondlike osalejate vahelise debati ala, kes proovivad edendada oma enda eesmärke argumenteerides, et need eesmärgid on üldise avaliku hüve edendamise teenistuses. Nende toimijate partikulaarsete huvide kaitse õigustus lähtub sellest, et nad peavad olema kooskõlas üldiste avalike poliitikate ja poliitiliste institutsioonide eesmärkidega sellel määral, mis täidavad nägemust hästi korraldatud ühiskonnast. Vähemalt peaksid avaliku sfääri mängureeglid välistama priviligeeritud "hääle" kerkimist mõne spetsiifilise toimija või institutsiooni kujul.
Alates sünnihetkest hakkab inimmeel täituma meelte poolt kokku kantud materjalist. Õpetuse asi on kogemuse toodang korrastada: materjal suhestada ning üldistada,selleks peab õpetaja pakkuma tõsiasju ning mudeleid ja õpilane kasvab teadmiste kaudu. Õppimine kui mõistmine on Platonist ja Augustinusest lähtuv arusaam. Parim mõistmine saavutatakse ise tõsiasju uurides. Õppimine kui määratlemine ja reeglistamine lähtub Kantist. Õppida tuleb põhjendades ning argumenteerides, selleks peab õppija õpitu pädevuses iseseisvalt veenduma seda testides ning hinnanguid andes. Õppimine kui tõlgendamine esindab hermeneutilist arusaama. Uus teadmine suhestatakse olemasoleva tähendushorisondiga. Õppimine on horisontide sulandumine, mille tiomel horisondid ise pidevalt avarduvad. Ehkki õppimise objekt võib kõigile olla üks, on see, mis tõlgendades toimub, isiklik ja unikaalne. Õppimine kui tegevus
olemas absoluutseid kriteeriume, mille abil inimesed saaksid otsustada, kas üks teooria on teisest parem või kas mingi teadmistekogum on teaduslik. Nii tulebki teadustöid kaitstes oponendiga väidelda ehk kaitsta argumenteeritult oma seisukohti. Erinevate argumentide võrdlemine aitab väitlejatel otsida paremat lahenduskäiku, jõuda paremini otsuseni.5 4. Aava 2003, 18 5. Aava 2003, 19 4 1.2 Argumenteerimine, kui veenmiskunsti osa Argumenteerides tõestatakse oma väidete õigsust: selleks kasutatakse tõestusmaterjali, toetutakse loogikale, tuuakse näiteid analoogiaid. Kui oponent esitab tugevama argumendi, tuleb oma argumendist loobuda. Veenmise puhul eelistatakse ainult ühepoolset argumenteerimist, s. t. Esitatakse ainult poolt- või vastuargumente. 6 Kuna veenmise eesmärk on ühe ideoloogia propageerimine, jäetakse vahel ka tõestusmaterjal tagaplaanile ja inimest mõjutatakse emotsionaalselt. Veenmise
tegelikult aidata ei saa! Ainus, mida teha saaks, on aidata tema emotsioone maandada. Teda aitab rahuneda, kui jätta ta mõneks minutiks üksi. ,,Asjatundlik" klient on kusagilt midagi kuulnud, tuleb ja nõuab seda teenindaja käest, näiteks teenust, mida tegelikult üldse ei pakuta. Teenindaja esimene ülesanne on välja selgitada, kust klient on seda väidetavat kuulnud. Seejärel tuleb asuda selgitama, kannatlikult argumenteerides. Külapoe klient tahab kohe väga palju suhelda ja rääkida. Räägib rääkida näiteks naabrinaisest ja kõigest ebaolulisest. Antud kliendi juttu tuleb teenindajal katkestada suunavate-täpsustavate küsimustega, mille siht on teada saada, kas klient on üldse õiges kohas ning kas ta on tulnud konkreetse tarbe/teenuse pärast või lihtsalt oma aega sisustama. Isegi, kui ta on tulnud põhjuseta,
Varrak, 2007). 4. Vastake küsimustele loetud tekstide põhjal 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: kirjutage väike teadusartikkel 2-4 lk, kus te võrdlete Seneca ja Sartre filosoofilist antropoloogiat puudutavaid seisukohti. (Selleks on vaja endale selgeks teha, mis on filosoofiline antropoloogia; esitada koos viidetega kummagi filosoofi seisukoht selles küsimuses, ja siis neid võrreldes väljendada ka enda seisukohta, argumenteerides ühe või teise positsiooni poolt või vastu.) SÕNA ON ASJA ASETAJA- pole nõus, et kasutame sõna siis, kui seda pole. Ma ei ütle ema ainult siis, kui teda pole. Kui ta on minuga samas toas, siis ütlen ka ju ema. Kui ma istun diivani peal, siis ma võin ju ikka kasutada sõna diivan- ta on olemas, minu all. Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest, näiteks millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline
Samas oli kreeka tolleaegses mõtlemises üldlevinud ka “eksliku taju” mõiste. Oma kanoonikas püüabki Epikuros seetõttu kõigepealt tõendada, et igasugune taju ja mitte üksnes mõni esileküündiv tajude liik on tõene ning et "ekslikke tajusid” pole olemas. Tõese või väära taju all tuleb siinkohal silmas pidada lausete, mis väljendavad vahetult tajutut, tõesust või väärust. Need oleksid sellised laused nagu näiteks: “Praegu sajab” või “See siin on punane”. Argumenteerides toetub Epikuros kõigi tajude võrdväärsuse eeldusele. Nii pole võimalik ühe meele tajusid teise meele tajudega kummutada, sest nad on erinevate valdkondade tajumused ja üks neist pole vähem taju kui teine. Samuti ei saa varasemat taju hilisemaga kummutada, kuna nad on eelpool toodud põhjendusel võrdse kaaluga. Seesama kehtib ka katsete puhul kummutada ühe vaatleja taju teise vaatleja tajuga – ka see ei ole võimalik, kuna kõik tajud on võrdse kaaluga
Stiiliküsimuse lahendus sõltub reklaamitava sotsiaalsest ja kultuurilisest, psühholoogilisest taustast. Keelelise suhtluse üks olulisemaid eesmärke on suhtluspartnerit mõjutada. Avalikku mõjutamise üritamist nimetatakse propagandaks, varjatud mõjutamise üritamist aga manipuleerimist. Reklaami eesmärk on panna ostja tegutsema soovitud viisil, seega on vaja ta panna reklaami sõnumit uskuma. Tahtlikult mõjutades võib üks inimene teist mõjutada tõestades, põhjendades, argumenteerides või pannes kuulaja teavet uskuma selle tõesust põhjendamata. Keeleline mõjutamine: Ei saatja ega vastuvõtja ei esine puhta lehena. Mõlemal on kogemusi, mida võib selgitada suhtlussituatsioonidena: Saatja situatsioon: reklaamija taust, teadmised, eesmärgid. Vastuvõtja situatsioon: vastuvõtja taust, teadmised ja huvid. Kahepoolse suhtluse tekkimiseks peavad mõlemad teineteisega arvestama. Taust ja teadmised
Enamik filosoofe oli vaimulikud, põhiteemaks sai usu ja teadmiste vahekord. Patristilist perioodi iseloomustavad kirikuisade püüdlused antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus. Tähelepanuväärsemaks esindajaks Augustinus, kes õpetab inimese pärispatusust ja tahtevabaduse puudumist väljaspool Jumala armu. Patristilisele perioodile järgneb skolastiline periood, mil hakati õppima koolides (doom- ja õukonnakoolides). Kõiki küsimusi vaadatakse ratsionaalselt ning argumenteerides. Kriitiliselt vaadeldake pärimustes edasi antud teadmisi. 12. saj rajatakse esimesed ülikoolid, kus hakatakse õpetama ka filosoofiat. Jaguneb: varaskolastika (skolastilise meetodi rajamine), kõrgskolastika (rajaneb Aristotelese käsitlusel). Descartes väidab, et mõistuse kasutamisel tuleb vältida eelarvamusi ja tõesena tunnustada üksnes seda, mis on selgesti ja arusaadavalt tunnetatav. Keerulistele probleemidele tuleks läheneda osadeks
loomingulisest ja kallist) on mõttekas teavitada Äripäeva turundusrubriigi toimetajat või saata pressiteade kõigi üleriigiliste ajalehtede majandustoimetustele? Tõenäoliselt on otstarbekam esimene variant. Ettevõtte suhtekorraldaja või organisatsiooni avalike suhete spetsialist peab siinkohal olema see "filter", kellel jätkub julgust niisugune algatus, kui see tuleb ettevõtte juhtkonnalt, turundusosakonnalt või kolmandatelt osapooltelt, tagasi lükata, argumenteerides, miks läbimõtlematu ja koormava info saatmine meediale ei ole kaugemas tulevikus ettevõtte või organisatsiooni huvides. Sageli peitub lahendus alternatiivsete sihtgruppide pakkumises info, millel ei ole uudisväärtust meedia jaoks, võib olla täiesti omal kohal ettevõtte intranetis või kliendilehes. Suhtekorraldus ei ole ju pelgalt meediasuhtlus, vaid kõigi ettevõtte jaoks vajalike siht- ja sidusrühmade informeerimine. See on lihtne
nende suhete ja sisu teadmisega), et jõuda korrastava mastaabi juurde. Tõlgendamist käsitatakse kui paragrahvi väänamist, millel on mittejuristide seas negatiivne tähendus – loetakse sättest see välja, mida vaja. Tegemist pole aga pahatahtlikkusega, vaid puudujäägiga meie mõtteaparaadis. Paragrahvi ei tohi väänata nii nagu juhtub – tuleb tabada tegelikkust ja selles sisalduvaid fakte. Ka väheolulise asja üle otsustades seadust tõlgendades ja otsust teistele argumenteerides selgeks tehes öeldakse välja, mis on õigus selle situatsiooni kontekstis – seega tuleb ka siis normi korrektselt tõlgendada. Ka abstraktsed arutelud on võimalikud, kuid side tegelikkuse ei tohi seejuures kaduda nagu ka kaasuse lahendamisel. Normi tekst on kindel koht lahenduskäigu alguspunkti tähenduses, kuid kaasuse lahendamiseks tuleb ikkagi jõuda lahendusnormini. Õigusnorm lahendusnormina ei sisaldu
annaabi.ee 
