aasta oktoobris sai temast teoloogiadoktor ja Piibli- teaduste professor. Üks laialt levinud müüt räägib sellest, kuidas Luther naelutas oma kuulsad teesid vastu kõigi pühakute päeva Wittenbergi linnakiriku uksele. Tegelikkuses lisas ta need aga 31. oktoobril Mainzi peapiiskopile saadetud kirjale. 1519. aastal toimus Leipzigis mitu väitlust, milles osales ka Luther ning et tekkinud täbarast olukorrast väitluses välja tulla, esitas Luther käsitluse õigest teoloogilisest argumentatsioonist, mille järgi on Piibel kõigist kirikuisadest suurem autoriteet ja mõistetav ka ilma nende tõlgendusteta. Leipzigi väitlusel oli suur mõju Lutheri hilisemale arengule. Ühtlasi osutas väitlus ka sellele, et tõusnud oli uus suund reformatsioon. 15. juunil 1520 väljastas Paavst Leo X Roomas kirikuvandeähvardusbulla, milles mõisteti hukka 41 Lutheri teostest võetud väidet ja nõuti, et Luther tunnistaks 60 päeva jooksul oma eksimust. Tema teoseid kästi põletada
alusel vastavad ministeeriumid" mõiste. Kui lähtuda üksnes keelelisest 9 RT I, 27.12.2013, 33, jõust 01.01.2014 10 PS - RT 1992, 26, 349; internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv; 25.10.2017 11 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne; internetis: http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=94; 25.10.2017 5 argumentatsioonist, võib jõuda järeldusele, et ministeeriume võib luua seaduse volitusel (seaduse alusel) ka näiteks Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega. Käsitletava formuleeringu tõlgendamisel sellest üksnes ei piisa ning olulise tähendusega on siin süstemaatiline argumentatsioon. Nimetatud formuleeringut tuleb tõlgendada koos demokraatia printsiibiga, mis on sätestatud PS §1. Demokraatia printsiip sisaldab muu hulgas ka olulisuse põhimõtet, mis tähendab seda, et riigi
Ayer võib propositsioon, mis esimese kriteeriumi järgi on sünteetiline, teise järgi väga hästi olla analüütiline. Sest, nagu oleme juba välja toonud, on võimalik, et sümbolid on sünonüümsed, ilma et neil kellegi jaoks oleks sama intensionaalne tähendus: ning järelikult ei tulene sellest, et võidakse mõelda seitsme ja viie summast, ilma et tingimata mõeldaks kaheteistkümnest, kuidagi, et propositsioo- ni `7+5 = 12' saab enesele vastu rääkimata eitada. Kanti ülejäänud argumentatsioonist ilmneb, et ta soovib tõelise innuga kehtestada just seda loogilist propositsiooni ja mitte mingit psühholoogilist propositsiooni. Psühholoogilise kriteeriumi kasutamine paneb ta arvama, et ta on selle kehtestanud, kuigi ta seda ei ole. Arvan, et võime säilitada Kanti analüütiliste ja sünteetiliste propositsioonide eristuse loogilise tähtsuse, vältides samas sega- dusi, mis moonutavad tema tegelikku käsitlust sellest, kui ütleme,
paistab teisele pahelisusena. Kuidas saab inimene end sellises ühiskonnas turvalisena tunda? Kas ei ole ta sarnases situatsioonis määratud elama pidevas 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. ebakindluses? Kui aga inimene soovib siiski omada kindlaid orientiire oma elu korraldamiseks, siis kust võiks ta neid leida? Kahe valdkonna eristus. Platon oli veendunud, et hoolimata sofistide argumentatsioonist vastupidise väite poolt, on sellised absoluutselt kindlad orientiirid olemas. Samal ajal ei olnud tema silmis aga ka sofistid täielikult eksiteel, kui nad inimese sotsiaalset olemist omal viisil kirjeldasid. Nende poolt antud olukorra-kirjeldus pidas tõesti paika, kuid üksnes ühe oleva-valdkonna kohta, selle valdkonna kohta, mida Platon nimetab “nähtavaks maailmaks”. Tema veendumuse kohaselt eksisid sofistid aga siis, kui pidasid “nähtavat maailma” kogu tegelikkuseks.
Kirikukriitika kohta võibki öelda, et suurel määral jäigi see vaid vulgaarateismi tasemel laimamisele ja “kirikliku müstika lahtiseletamisele”. Esines ka konstruktiivset teadusliku ateismi valdkonda jäävad kriitikat ja kirjeldusi sellest, milliste probleemide küüsis tänapäeva kirik vaevleb, ent vastavat kirjandust läbi töötades jäi see osa olulisse vähemusse ning rahvani jõudis vaid vulgaarateistlik suhtumine. Siinkohal ka lühike ülevaade vulgaarateistlikust argumentatsioonist: usklikud on inimesed, kelle reaalsusetaju on hälbinud. Olenevalt kirjeldatud situatsioonist muutus usklikkuse probleem sotsioloogilisest kas meditsiiniliseks: usuühinguga liitunud inimene muutus apaatseks (enamlevinud)/ohtlikuks endale ja teistele; või kriminaalseks: usuhullud vanemad ohverdasid Jumalale oma lapse/varem kriminaalkorras karistatud persoonist on saanud kohaliku usurakukese juht, kes inimesi vaimselt vägistab. Neil põhjusil vajavad inimesed abi või vahelesegamist
Võimudel lahusus võimaldab juriidilist argumentatsiooni nii kontrollida kui ka kritiseerida. Näitena parlamendis toimuvad vaidused ja kohtuastmete mitmeastmelisus. Toodud piirid iseloomustavad juriidilise argumentatsiooni ,,mänguruumi" koninentaal-euroopa õigusruumis, õigusteaduse seisukohalt ei oma need aga siduvat tähendust. Õigusteadus on internatsionaalne teadus ja pole õiguskultuuri, kus puuduks JAT. 2.2. Juriidilise argumentatsiooni teooria struktuur Juriidilisest argumentatsioonist saab ratsionaalselt rääkida siis, kui ühiskonnas on õigusnormid kui üldise iseloomuga käitumismastaabid. Eriti aktuaalseks muutub küsimus juriidilisest argumentatsioonist siis, kui on toimunud sotsiaalne konflikt. Juriidilise argumentatsiooni teooria struktuur: 1) sotsiaalse konflikti situatsioon - probleemi eluliste asjaolude ja normatiivse baasi selgekstegemine 2) sisemine argumenteerimine = subsumeerimine a. juriidilist tähtsust omavate eluliste asjaolude teadasaamine b
Tallinn 2008. Lk. 45. 14 Lisaks eelnimetatule, on KarS'il võrreldes teiste õigusaktidega teistsugune struktuur, nimelt on KarS'il kolmeastmeline deliktistruktuur, kus lähtutakse süüteo finalistlikust küsitlusest, omakorda tähendab see, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, saab tegemist olla õigusvastase teoga (kolm astet: koosseisupärasus, õigusvastasus, süü).33 Antud argumentatsioonist saab KarS'i liigitada karistusõiguse valdkonda, mis on tingitud kõnealuse seaduse eripärast võrreldes teiste avaliku õiguse pärusmaale kuuluvate õigusnormide kogumitega. 33 J. Sootak. Süüteomõiste ja deliktistruktuur. Tallinn 2004. Lk. 6-9. 15 7. Uuritava õigustloova akti õiguslik ideoloogia
2. Igale teenele peab vastama vastuteene, mis on kohane vastavale suhtlemisevajadusele. 3. Kahjude korral peab olema tagatud nende heastamine, mis on kohane vastavale suhtlemisevajadusele. 2. Juriidilise argumentatsiooni teooria NB! Seda katab Mario Rosentau aine „Õiguslik analüüs ja argumentatsioon“. §-i ülesleidmine on alles algus. Argumentatsiooni on vaja sealt edasi lahenduse leidmiseks. Argumentatsioonist sõltub juristi kvaliteet. Tuleb minna grammatilistest argumentidest edasi. JAT on juba aastakümneid olnud õigusteoreetiliste ja õigusfilosoofiliste diskussioonide üheks keskseks teemaks (nt 1971 Brüsselis ülemaailmne kongress, 1978 Saksamaal konverents, 1979 Šveitsis ja Soomes jne). Põhjused, miks pole juriidilises meetodiõpetuses võimalik JAT-ist mööda minna: 1) Esimene põhjus seotud õiguse teooria arenguga mandri-euroopalikus õiguskultuuris –
Kreeka retoorikaõpetajad Roomas alates 2. saj keskpaigast eKr. 1.saj. eKr oli hellenistlik retoorika üldlevinud. Ladinakeelne retoorikaõpetus levis alates 1. saj eKr, retoorika muutus keskseks zanriks. Kõneliigid sageduse järgi: kohtukõned, poliitilised kõned, epideiktilised kõned (nt matusekõned). Retoorika keisririigi ajal Poliitilise kõne tähtsus väheneb (puudub vaba mõtteavalduse võimalus!) Kohtukõned jäävad, ent argumentatsioonist olulisem on isiklik soosing. Oluliseks muutusid epideiktilised (ülistus)kõned. Viljeldi avalikult ka fiktiivseid näitekõnesid (deklamatsioone), mis varem olid vaid osa retoorikaõpetusest. Nn uus proosastiil: sententslik, puänte, vastandusi täis, pikki lauseid vältiv Pärast Nero valitsusaja lõppu (68 pKr) liialdustega ,,uus stiil" taandus. 71 pKr riiklik retoorikaõpetaja ametikoht: Marcus Fabius Quintilianus (ca
William Dray ütles, et kui ajaloolased seletavad, siis nad teevad midagi muud kui seda, mida ütleb Hempel. Dray väidab, et laused nagu “see, mis toimus, oli sotsiaalne revolutsioon” on ka seletavad, aga ei tulene kuidagi Hempeli skeemist. Võiks öelda, et lause selgitab. Kas seletamine ja selgitamine on sama? Inglise keeles on need sama sõ- naga tähistatud, eesti keeles on sõnad erinevad. Dray jutu aluseks on keele reaalne kasutus. Teine ja olulisem osa Dray argumentatsioonist: ajaloolased on huvitatud partikulaarsetest, ühekordsetest seletustest. Näiteks ajaloolast ei huvita Prantsuse revolutsiooni kui revolutsioonide erijuhtumi seletamine. Dray arvates tahavad ajaloolased hoopis seletada, miks Prantsuse revolut- sioon oli unikaalne ja kordumatu, miks ta just nii läks. Dray väidab, et selle seletamiseks ei saa pöörduda üldiste seaduste poole. Selleks tuleb vaadata tegutsejate motiive ja kaalutlusi ning need ühekordsed motiivid on need,
· Konsentratsioon teadlikult valitakse välja tõesuse nõrgem osa ja väidetakse, et tõendid selle kohta pole piisavad · Teatud väljendite kasutamine teadlikult rõhutatud kiitvate või laitvate sõnade kasutamine põhjenduste suhtes · Komplimendid ja tänu avaldus · Venitamine, kordamine · Viimane sõna olukorra peremehe rollis näitamine, üsna hale võte Neid seadusi tundes, mis räägivad argumentatsioonist, suudame me ka teiste jaoks välja ütleda, mida tähendab õigusele vastavus ja eriti seda, kuidas ma õiguse rakendajana olen sellisele arusaamale sellise tulemusena jõudnud. Õiguse rakendusakt on õiguakt, juriidiline akt. Samas erineb ta põhimõtteliselt õigustloovast aktist. Õigustloov akt, see on õigusnormi sisaldav akt. Õiguse rakendusakt on sündinud õigustloova fakti abil, selle kaudu, kus see traditsiooniline mõttemall on rajatud subsumeerimisele.
annaabi.ee 
