piires hea, kuid on ootamatuid lünki ülioluliste sõnade tundmises ning samuti on silmatorkavalt nõrk harvema sõnavara tundmine" (Leitmaa, 2012). INGLISE KEELE MÕJU Loone ots on märganud, et võõrkeelne maailm pressib interneti kaudu järjest jõulisemalt peale. Nii polegi imestada, et ingliskeelne väljend lipsab lausesse nii, et rääkija seda ise ei märkagi. Sama märkamatult hääbub eesti keele rikkus ja väheneb argisuhtluses kasutatavate sõnade arv. Inglise keele ees taanduvad juba paljud emakeelsed sõnad ja noored räägivad inglise-eesti segu, mis õnneks põhineb veel siiski eesti keele grammatikal (Talviste, 2012). VANEMATE ROLL ,,Nõrgaks lüliks selles õppeprotsessis on tööga hõivatud vanemad, kes delegeerivad oma kasvatusülesanded televiisorile ja arvutimängudele. ,,Kumbki neist ei paku aga kujundlikku sõnavara," tõdeb Järvela." (Järvela, 2012)
uuesti hoo üles võtavad. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |9 Argisuhtlus on improviseeriv. Kõnelejad vahetavad teemasid kiiresti ja ettearvamatus suunas. Sellega koos on argisuhtlus väga spontaanne. Me peame reageerima kiiresti ja siinsamas partneri pakutud uutele teemadele ega saa neid üldiselt varem ette valmistada. Argisuhtlus on üldjuhul vaba vooruvahetusega. Kõnelejad annavad ja võtavad sõnajärge vastavalt olukorrale. Argisuhtluses on sotsiaalne kontroll meie sõnade üle üldiselt väike. Ka ei ole me tavaliselt orenteeritud nt kirjakeele normingutele. Lisaks on argisuhtlus selgelt emotsionaalsem kui valik suhtlus. Argisuhtlusel võib olla väga erinevaid konkreetseid eesmärke. Ma võin jutustada lugu, et lõbustada sõpra, võin küsida infot arvutiprogrammi kohta, veenda teda kohvikusse tulema jne. Kõik need on kokku võetavad laias mõttes informeerimise alla. Neile lisaks võib argisuhtluse
Populaarsemateks keelteks on pidanud arvama 1990. aastatel laenud inglise, soome ja siis vene keelest. Vene laenud eesti slängis on peamiselt pärit kuritegelikust maailmast. Ning, kõigepealt laenamine sõltub inimese või inimgrupi huvidest, haridusest, elukutsest, kultuurikontaktidest ja teistest erinevatest teguritest. 1.4 Slängi sõnade funktsioon Selles alapeatükis räägitakse slängi kasutusest keeles. Peamiselt kajastatakse, mis sõnu kasutatakse argisuhtluses ja nende funktsioonid. Tõnu Tender (1994) on kirjutand, et släng aitab põgeneda rutiinsest elust. Ta toob lühidust ja uudsust keelde. Tundub samuti, et slängi kõneleja soovib olla uuudne, teistest erineda ning näidata oma loovust ja nutikust slängi kasutamisel. Kindlasti, slängi sõnu kasutades, seda enam näidatakse mingi kindlasse ühiskonda kuulumist. Slängi eelis koosneb sellest, et see annab võimaluse olla napisõnaline ja konkreetne. Jällegi Tenderi
Etümoloogia uurib sõnade päritolu. 6. Isolaatkeel on keel, millele pole leitud sugulaskeeli. 7. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat Substraat on aluskeel. Adstraat on emakeelega kõrvu kasutatud naaberkeel. Kontakteeruvate keelte vastastikune mõju. Superstraat on tulemus, tekkinud keel. 8. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel on keel, mida räägib vähemus. Lingua franca argisuhtluses abikeel. Keel, milles kõik räägivad, olenemata oma emakeelest. Diglossia Olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks erinevat keelekuju, millel on oma kindlad kasutusalad. 9. Keeletüpoloogia keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine. 10. Grammatiline kategooria koosneb hulgast üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused.
Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine
Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine
koos asjaomaste ministeeriumide ja asutustega, mille põhikiri näeb ette eesti keele uurimist ning korraldamist. Eelpool nimetatud oskussõnastikud peavad olema heaks kiidetud nimetatud asutuste poolt. (Eesti kirjakeele normi rakendamise kord 2011) 16 3 EESTI ASJAAJAMISKEELE SEISUKORRAST Eesti keel on maailmas üks väiksemaid keeli, mis on riigikeele staatuses ning mida kasutatakse kõikides eluvaldkondades – argisuhtluses, meedias, ajakirjanduses, ametlikus kontekstis, teaduses jne. Selle positsioon tõusis märgatavalt pärast Eesti taasiseseisvumist ning veelgi enam Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Ühelt poolt tõi see kaasa väga positiivsed muudatused keelearengus ning selle püsimise kindluses. Teisalt aga keele üleilmastumine ning infoühiskonna areng on vähendanud eesti keele osatähtsust (Liin jt. 11). Suurimaks ohuallikaks eesti keelele võib pidada keelenormide hägustumist, mida
Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine
· moderaator varjatud või avalik · kustutamine enne /peale teksti avaldamist jagab auditooriumi (osa inimesi näeb seda teksti) Paralleelne suhtlus: · vahetu arvutisuhtlus lubab teha mitut asja paralleelselt: mitme teksti kirjutamine + uudiste lugemine + vestlus reaalajas Avalik-argine suhtlus: · jututoas võimalik korraga privaatne ja avalik suhtlus (dissotsiatsioon) · avalik suhtlus situatsioonides ja tekstides, mis varem argisuhtluses (nt leheartikli kommentaarid) o inimesed ei taju tihti oma kirjutiste avalikkust · argisuhtlus inimeste vahel, kes tunnevad üksteist kui märke Suulisus-kirjalikkus: · osalt tagasikeritav, osalt visatakse kirjad ära · osalt parandatakse tagantjärele, mõlemad variandid jõuavad lugejani, eriti online suhtluses · online suhtluses võib tulla ka tähthaaval · osalt multimodaalne, uut tüüpi multimodaalsus (emotikonid jms)
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Hindamismeetodid ja Mooduli teemad ja hindamisülesanded alateemad suhtleb õpitavas võõrkeeles kasutab iseseisvalt tööalast võõrkeelset Loeng Test nr.1 1.TAPEET tööalases argisuhtluses nii põhisõnavara ja tuttavas tööalases olukorras Erialane sõnavara 1.1.Pinna ettevalmistus. kõnes kui kirjas iseseisva grammatiliselt õiget keelt Töölehed Tööriistad. keelekasutajana, esitab ja Test nr.2 1.2. Vana tapeedi
Kvotatiiv e kaudne kõneviis Isik 50. Predikaatanalüüs. Predikaatanalüüs - lähtekohaks lekseemide sõnasemantiline kirjeldus ja eesmärgiks on selgitada, kuidas moodustub lause tähendus. Omadusi ja suhteid väljendavad elemendid on predikaadid. Predikaatanalüüs kirjeldab lause denotatsiooni poolt. Grammatilised sünonüümid e sümbolid, mille tähendused on sama denotnatsiooniga grammatilised vormid. Suur osa on metafooridel, tihti ka leksikaliseeruvad ning argisuhtluses toodetakse uusi metafoore koguaeg. Kollokatsioon Kollokatsioon - sõna tähendusest sõltuvad tendentse esineda koos teatud sõnadega. (hobused hirnuvad, lehmad ammuvad) Kollokatsioonide väljaselgitamine eeldab üldiselt suurte tekstikorpuste kasutamist. 51. Semantilised võrgustikud. Mõistesüsteemi abil kujuneb pilt sõnavarast kui suurest võrgustikust. Võrgustikus on mitu sisse- ja väljapääsu. (võivad olla temaatilised võrgustikud)
töövoos järgneda toimetamine, kvaliteedikontroll või muu valmis teksti hindamist sisaldav tegevus. Toimetamise peatükis üritame ülalkirjutatust lähtuvalt leida hindamise teoreetilist alust; taaskord praktiliseks minnes aga kirjeldada turul nähaolevaid toimetamise ja kvaliteedikontrolli meetodeid koos nende plusside ja miinustega. Viimane teema on keelekorraldus kõige laiemas mõttes ehk igasugune inimeste väljendusviisi mõjutamisele suunatud tegevus pa- randustest argisuhtluses kuni institutsionaliseeritud keelekorralduseni kitsamas mõttes. Nagu eelnevates peatükkides, üritame ka siin kõigepealt leida tegevusele teoreetilisi põhjendusi ja seejärel loetleda leitud põhjendustest tulenevaid järeldusi praktika jaoks. Peatükid lõppevad kokkuvõtte, mõtlemisküsimuste ja lisalugemise soovitustega. Küsimustele enamasti üht õiget vastust ei ole; raamatu lõpust leiate küsimuse numbri järgi kommentaarid, mida tasuks ehk
annaabi.ee 
