Sõnavõistlus, kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis, Emakeele Seltsi keeletoimkond Eesti kirjakeele täpsem kujundamine sai alguse juba 20. sajandi esimesel poolel, kui seoses riikliku iseseisvusega kujunes välja ka mitmefunktsiooniline kirjakeel. Pärast keelekorralduse taastamist 1947. aastal on eesti keel kõikides valdkondades jõudsasti edasi arenenud, vormides meile tänapäeval tuttava otstarbekohase ja äärmiselt korraldatud emakeele. Järgnevalt tutvustangi lähemalt kirjakeele arengut taasiseseisvunud Eestis ning kahte selle kujunemist ja ühtlustumist mõjutanud tegurit. Sõnavõistlus Kui eesti keelt suhtlemiseks rohkem kasutama hakati, kaasnes sellega ka õigekirjutuslik mitmekesisus, mis omakorda põhjustas probleeme haridusvaldkonnas. Kirjakeele normi kujundamiseks loodi kirjaviisikomisjon, mis hakkas tööle Eesti Kirjanduse Seltsi juures....
kõhuuss. "Ta ise esines seal klounina." "Ja nuttis samuti!" sõnas Kai." Selles võluvas miniatuuris on peidus valem rõõmutu argipäeva vastu, ülesehitusprintsiip, mida järgides on loodud nii "Kaelkirjak" kui ka Kai ja Tõnise jutud. Ka kõhuuss Tõnis ise parasiit, kes on inimese parim sõber on "sibulatest tsirkus", retooriline figuur, mis ühendab võimatuid asju ja tekitab hämmastavaid tähendusi. Kivirähu lasteraamatus elab idee loovast geeniusest, kelle tegevus annab argisele, determineeritud maailmale paradigmaatilise telje, muudab joone tasapinnaks, tasapinna ruumiks. 5
Betti Alver vajadust asuda loominguvabaduse ja kunsti iseseisvuse kaitsele. ,,Tolmu ja tule" lõpetab fantaasiaküllane, tulevikku suunatud vaatega luuletus ,,Galeer", optimistlikult reibas vastukaja kogu alustatud ,,Ekstaasile". Need luuletused rõhutavas teose ideelist ja kunstilist terviklikkust. Luulekogu kunstilist struktuuri kujundab suurel määral kontrast, mis ülskujul väljendab romantilist vastandumist argisele ja madalale. Vastamisi on maa ja taevas, usklik ja ketser, kuristik jalge all ja tähelend pea kohal, priius ja karts, suur ja väeti, alandlikkus ja trotsiv meel. Vastandid ei tarvitse sageli olla muud kui ühe ja sama terviku eri poolused, nagu karmilt riius süda ja mõte luuletuses ,,Lepitus". Järskude kontrastide ja dramaatilise algega kooskõlastab ,,Tolmu ja tule" üllatusterohke, julge ning tugevat väljendust soosiv ekspressiivne, paiguti isegi
Pühad kui rituaalide toimetamise aeg Jumalik taasloomise kogemine sel ajal Müüt kui paradigmaatline mudel kõiksuse talletamiseks ja mõistmiseks Inimene kui müütides antud näidete järgi elamine Küsimusi: Milliste vahendajate/rituaalide/institutsioonida kaudu on toimunud inimeste korraline suhtlemine püha ja teispoolsusega? Püha(liku) olemus ja tunnused (Veiko Anttonen) Kõrgkultuurides vastandub püha argisele (sactum(püha) vs. Profanum(argine/tavaline)) Arhailistes kultuurides püha ja tähistanud ennekõike eraldatut – keelatut, hädaohtlikku, ebapuhast Püha seega kui piirilolek; olukord, milles sootsium tegi argielus nähtamatud piirid rituaalide läbi nähtavaiks Püha tunnuseid: eraldatus, ebatavalisus, kasvamine, anomaalsus (erandlikkus), liminaalsus/transformatsioon (millegi mitteargine tähendusfaas, kus toimub piiri ületamine)
· Pühad kui rituaalide toimetamise aeg · Jumalik taasloomise kogemine sel ajal · Müüt kui paradigmaatline mudel kõiksuse talletamiseks ja mõistmiseks · Inimene kui müütides antud näidete järgi elamine Küsimusi: · Milliste vahendajate/rituaalide/institutsioonida kaudu on toimunud inimeste korraline suhtlemine püha ja teispoolsusega? Püha(liku) olemus ja tunnused (Veiko Anttonen) · Kõrgkultuurides vastandub püha argisele (sactum(püha) vs. Profanum(argine/tavaline)) · Arhailistes kultuurides püha ja tähistanud ennekõike eraldatut keelatut, hädaohtlikku, ebapuhast · Püha seega kui piirilolek; olukord, milles sootsium tegi argielus nähtamatud piirid rituaalide läbi nähtavaiks · Püha tunnuseid: eraldatus, ebatavalisus, kasvamine, anomaalsus (erandlikkus), liminaalsus/transformatsioon (millegi mitteargine tähendusfaas, kus toimub piiri ületamine)
stiili poolest, milles võib aimata tema paralleelset teatritegevust. Lavastuslikkuse moment ning elu teatraliseerimine kajastuvad kujukalt tema mütoloogiates. Samas on tunnetatav tema kriitikalembus. Enamik tema teostest on vaadeldavad kui ühiskonnakriitilised. Samas loob Unt ise uue taustsüsteemi, pseudoühiskonna. Ta naiivistab meie argiteadvust, õpetab, lihtsustab, lammutab - kujukas näide sellest on Jaan Krossi "lahutamine" memuaarseteks kihtideks. Mati Undi stiil on vaatamata argisele sisule ning võetud ajakriituku rollile luuleline, teatraalselt skandeeriv. Argimütoloogia sõnastiku (Unt, 1993) näol on tegemist 1983.-1993. aastal perioodikas ilmunud artiklite, vestete jms. koguga, see on suhteliselt kaootiline, jagab muljeid, teadmisi ja kuulujutte kõigest võimalikust - ajaleht, Albaania, porno, Kingissepp, Milius. Need pole otseselt õpetusliku taotlusega lood, kuigi teatav didaktilisus kumab läbi, need pole otseselt
Dionysos otsustab nad sealt miskipärast ära tuua, riietub Herakleseks (aind nii on võimalik sinna pääseda). Aischylos ja Euripides hakkavad välja selgitama, kumb neist on parem näitekirjanik, kes on väärt maa peale tagasisaamist. Esimene teos, mis edastab antiikkirjanduse kriitikat. A(vanema põlvkonna esindaja) arvab, et kirjanik peab olema rahva õpetaja, süüdistab E-d jumalate ja inimeste liig madalas kujutamises, mittehoolivust erakordsetest kangelastest, keskendumist argisele elule/keskmistele inimestele. Aischylos võidab. Mille poolest erinevad Herodotose, Thukydidese ja Xenophoni ajalookäsitlused? Herodotos - Esimene ajaloolise proosa esindaja, kelle tööd on säilinud, tegi Kreeka-Pärsia sõdades ise kaasa. ,,Ajaloo isa" Herodotos. Jutustav ajalooteemaline kirjand. Kergeusklik nägemine ajalooprotsesside kujunemisest, usub jumalatesse/oraaklitesse. ,,Historia" Kreeka-Pärsia sõdade põhjalik ülevaade. Paneb kirja, mida ise näinud ja mida kuulnud
pragmaatilised partiklid no ja noh, slängisõnad äpp ja tablett, lühenenud adverbid tegelt ja põhimõtselt, venepärased vot ja vott, jutustavas vormis küsilaused, kõnekeelne sõna siuke ning nd-lõpuga kesksõna. Üldiselt on Jüri Muttika keelekasutus üpris normikeelne, kuna tegu on kõrgharidusega televisioonis töötavad noore mehega, kellel võib olla üksnes põgus kokkupuude kohaliku murdekeelega. Kuigi televisioon eelistab ametlikku kõnet argisele, ei ole „Ringvaade“ nii range formaadiga saade, sest jätab nii saatejuhtidele kui ka -külalistele võimaluse esineda vabamas vormis kindlate teemade piires võrreldes näiteks saatega „Aktuaalne kaamera“, kus nii tekstid kui ka teemad on ette kirjutatud ega jäta saatejuhtidele võimalust isikupäraseks kõnestiiliks. Kuna keelejoonte seas tuli teha valik, mida põhjalikumalt uurida, said rohkem tähelepanu nud-kesksõna, lühenenud adverbid, slängismid ja küsipartikkel võ. Kuna
Lasti lendu raha ja aega. Ateena muutus pisikeseks, tolmuseks, väikseks ja kitsaks maailmaks ilma pretensioonide ja jumalateta, ilma absoluudita. Kui puudub absoluut, siis valitseb juhus. Karakterite asemele tekivad tüübid. Tüüpsaatusega tüüpindiviidid peategelasteks. Iga tüüp toob kaasa tüüpsituatsiooni. Koor kaob! Avaneb intiimse puhtuse valdkond. Esimest korda teatri ajaloos tekib lukuaugust piilumise ehk neljanda seina efekt. Minnakse üle puhtale draamale ja tavalisele argisele kõnele. Toimub üleminek proosale. Tüpoloogilised protsessid. Kesk-atika komöödias säilinud vaid Rooma komöödiad, originaalis pole säilinud ühtegi näidendit. Kui teater ära sureb, siis saab sellest komöödia ja puhas filosoofia. Aristotele õpilasel Theophrastosel raamat ,,Inimtüübid", selles raamatus kirjeldab ta 30-t inimtüüpi normist kõrvalekaldumist. Umbes sama protsess toimub ka teatris. Inimtüüpidega hakkas teater tegelema enne filosoofiat
naised on pigem nn. tantsivad objektid. Maskuliinsed naised võivad viidata võrdõiguslikkusele soolisuse positsioonilt või feministlikule hoiakule. Soolotantsijad kordeballeti ees peegeldavad hierarhilist, klassilist hoiakut koreograafias, seevastu soolotantsijad grupikoreograafia osana võivad peegeldada demokraatlikke hoiakuid. Liikumisamterjal, kostüümid, heli ja dekoratsioonid võivad olla argised ja igapäevased viidates argisele ilma heroiseerimise, ülistamise ja idealiseerimiseta ning tunnustades igapäevasuse esteetikat võrdse võimalusena peenemaitselisuse ja kallihinnalise luksuslikkuse kõrval. EMBODYMENT (kehastumine) - koreograafi ideed laiemas mõttes ja liikumises ei ole iseenesest veel täielik ja lõplik tulem, mida me vaatajatena näeme, sest seda esitav tantsija ei ole pelgalt masin ta peegeldab neid ideid tagasi (samuti peegeldavad
html Schiller, Friedrich19611794Esseesid Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. GEENIUSE KONTSEPTSIOONID GEENIUSE ideed uusaegsed keskajal üksikisik allutatud jumalale ja antiigis igaüks tegeles endaga, ei muutnud maailma,KANTI geenius ei tõuse massist kõrgemale ta kehtestab endale normid, kuid neil on väärtust niivõrd, kui need saavad universaalseks, üleüldise meeldivuse esemeks. ROMANTISM hakkab kunstniku geniaalsust vastandama tühisele ja argisele maailmale. Schopenhauer ja eriti Nietzsche (hiljem Adorno jt.) ideedes geenius saab väärtuse tõukudes ja eemaldudes massist. Romantiline geenius saab eksistentsiaalseks esteediks vastandina valgustuslikule. Valgustuslik geenius ratsionaalne, mõistuslik didaktika ja progress. Romantiline geenius subjektiivne, salapärane, seletamatu, hull, voluntarist, keda juhivad pimedad ja fatalistlikud tahte jõud. Romantism. Jena romantikute vaated.
annaabi.ee 
