õpetust,45-aastat.Buddha suri ja tõusis kõrgeimasse nirvaanasse 80- aastasena.Legend jutustab, et tema surmale reageerisid võimsalt nii loodus, jumalad kui ka vaimud. India kombe kohaselt Buddha surnukeha põletati. Tema tuhk ja muud jäänused viidi erinevatesse paikadesse ja pandi palverännakute sihtkohtadeks ehitatud stuupadesse. Buddha väitis, et ta on praktilise ja moraalse eluviisi õpetaja. Alles hiljem hakati õpetama, et tal tekkis pärast erinevate vaimsete arengustaadiumite läbimist üli inimlikke omadusi. Mõnede legendide kohaselt oli Gautamal enne lõplikku nirvaanat 550 varasemat elu. Buddha ehk valgustatu aunime saavutanuid väidetakse olevat kümneid. Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud sajandeid pärast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta kasutatakse nimetust``tripitaka``. Selle tekst on kirja pandud paali keeles, mis on suguluses hinduistlike pühade raamatute sanskriti keelega
Projektsioon probleemides või õnnetustes süüdistatakse kedagi teist. Näiteks võidakse öelda: "Kurat sundis mind seda tegema." Ratsionaliseerimine ebasobivate põhjuste asemele tuuakse sobivamad. Näiteks läbikukkumist eksamil põhjendatakse väsimuse, aga mitte laiskusega, kuna laiskus ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav põhjus. Samastumine - soov olla kellegi teisega samasugune/sarnane. Regressioon ilmnevad varasemate, lapsepõlvest pärinevate arengustaadiumite käitumismallid. Näiteks nutma puhkemine või mahaviskumine stressipõhjustava nähtuse ilmnemisel. Autoagressioon - enda süüdistamine. Alavääristamine teadvustamatu ängiga toimetulemiseks hakatakse ennast alandama, alavääristama lootuses, et teised sellele vastu vaidlevad ja kiidavad. Kellegi teise maine halvustamine. Eitamine ängi reaalseid põhjusi eiratakse ega teadvustata. Näiteks ema võib teadvustamatult keelduda tunnistamast
Teine laps aga nt tugede najal ja kukkus. 4. kooskõlalisus erinevate muutuste vahel – kõik toimib ehk laps räägib ja kõnnib korraga nt. kõik peab olema arengusuunal, mitte nt et kaob ära rääkimine vms. Jean Piaget. Kuidas teadmised tekivad ja kuidas kujunevad? Arengustaadiumite teooria: 1. Sensomotoorne periood (0-1/2a) 2. Preoperatsionaalne periood (1/2 -6/7a) 3. Konkreetsete operatsioonide periood (6/7 – 11/12a) 4. Formaalsete operatsioonide periood Laps kui väike teadlane, ise katsetab oma piire. Kuidas areng toimib? Assimilatsioon – on olemas olemasolev tegutsemismuster, mille abil ma üritan keskkonda tõlgendada. Nt väiksed lapsed kombivad asju suuga, topivad kõiki asju suhu
kasutuskõlblikuks. tarbevaru maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks; reservvaru maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks. Liivamaardlad levivad enam-vähem ühtlaselt üle Eesti, kuid nende genees on erinev. Näiteks Balti mere arengustaadiumite rannamoodustiste setetega seotud liiva- ja kruusamaardlad paiknevad Lääne-Eestis ja saartel, liustikujõe hästi sorteeritud deltasetetest moodustunud suuremad liivamaardlad asuvad Harjumaal ning mõhnadega seotud kõrge kvartsisisaldusega liiva- ja kruusamaardlaid leidub Ida-Virumaal, Viljandi- ja Võrumaal. Kakruusamaardlaid paikneb üle Eesti, kuid samas on kruus geoloogilise tekke poolest kõige piiratum ehitusmaavara ressurss, mille varu Harjumaal on enamasti kaevandatud.
KÕNEORGANI TEOORIA - Chomsky, Lenneberg, Fodor jt KOGNITIIVNE TEOORIA - Piaget, Sinclair-de Zwart jt SOTSIAALNE LÄHENEMINE (hoidekeel) - Nelson, (refereerirv/ekspessiivne) C. Snow Keele omandamiseks vaja: 1) suhtlemisvõimalust 2) keelemudelit Kognitiivne areng Peamised arengu uurijad: Ajalooliselt vanim - James Marc Baldwini (1861-1934) lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria Lev Võgotsky (1896-1934) sümboliliselt vahendatud kognitiivsete protsesside arengu teooria Piaget' teooria: Teadmine tekib tegija tegutsemisel objektidega. Kogu arengu alguseks on imiku manipuleerimine esemetega, edasi hakatakse manipuleerima ka abstraktsete objektidega (omadused). Formaalne mõtlemine seisneb konkreetse mõtlemise dekontekstualiseerumises. · Kognitiivse arengu jaoks on bioloogilised eeldused ja keskkondlikud tingimused vajalikud ent
Nimeta ja kirjelda kaitsemehhanisme Freudi teooria järgi. Kaitsemehhanismid: Neurootilised kaitsed (repression-väljatõrjumine, nihe-tugevad tundded keelatud objekti suhtets nihutatakse teisele objektile, vastureaktsioon - alateadvuslik tunne väljendatakse selle vastandina, projektsioon - probleemides süüdistatakse kedagi teist, ratsionaliseerimine - ebasobivate põhjuste asemel tuuakse sobivamad, regressioon - ilmnevad varasemate arengustaadiumite käitumismallid) Primitiivsed kaitsed (eitamine - ängi reaalseid põhjusi eiratakse, väljaelamine - tugevad alateadvuslikud ängid elatakse välja tüli norides, lõhestumine - kaksikelu elamine, autistlik fantaasia - reaalsus asendatakse kujutlusega, projektiivne identifikatsioon - kujutletakse end kellegi teisena, primitiivne idealiseerimine - olen jah paks, ja tahangi olla, omnipotentsus - hakatakse tegelema kõigega, võetakse endale ülejõukäivaid
· haiguste diagnostika ja kulu jälgimine biovedelike ja kudede keemilis-ensümaatiliste parameetrite alusel · ravi (ensüümteraapia, kemoteraapia) teadusliku baasi loomine · uute ravimite efektiivsuse/toksilisuse hindamine nende metabolismi, toime- ja detoksikatsiooni mehhanismide detailse tuvastamise alusel · tervisliku toitumise põhimõtete väljatöötamine organismi erinevate arengustaadiumite ja seisundite jaoks · biokeemia uute fundamentaalsete kontseptsioonide ja meetodite rakendamine kliinilises töös BIOELEMENDID Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talituse alus. Elavast organismist on leitud üle 70 elemendi. Elussüsteemide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi bioelementi. Bioelementide jaotus: · põhibioelemendid (H, C, O, N, P, S): biomolekulides aatomitena ja nende
kui vaja täita pidevalt teatud tüüpi ülesandeid, siis seoste hulk kasvab: o N: Arvutimängud, taksojuhtimine, viiulimäng ! Kord omandatud oskust tuleb püsivalt harjutada, muidu ajus seosed jälle kaovad. Kognitiivse arengu teooriad Kuidas teadmised arenevad? Ajalooliselt vanim - James Marc Baldwini (1861-1934) lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria Lev Semjonovitš Võgotsky (1896-1934) sümboliliselt vahendatud kognitiivsete protsesside arengu teooria Informatsiooni-töötluslikud teooriad Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria Teadmine tekib tegija tegutsemisel objektidega Kogu arengu alguseks on imiku manipuleerimine esemetega, edasi hakatakse manipuleerima ka abstraktsete objektidega (omadused) formaalne mõtlemine seisneb konkreetse mõtlemise
et muusikaõpetust pole mõttet pakkuda lastele, kellel võimed on napid või puuduvad sootuks. Iowa osariigi ülikooli professor C.Seashorei tegevus andis tõuke testide väljatöötamisele muusikas kahe maailmasõja vahel, kuna riigieelarves olevat raha taheti kasutada otstarbekalt. Tänapäeva hariduspoliitika üks eesmärke peaks olema elementaarse muusikalise kirjaoskuse pakkumine kõigile indiviididele, sõltumata nende muusikalistest võimetest. Prantsuse psüholoog Jean Piaget arengustaadiumite teooria. Areng on astemeline mitte sirgjoon. Staadiumid:1)sensomotoorne-sünnist teise eluaastani, arenevad taju, liigutused;2)operatsiooniline e.tegevuseelne-2-7nda eluaastani, keele selgekssaamine;3)konkreetsete operatsioonide staadium-7-12.eluaastani, maailma liigitamine ja konkreetsete oskuste omandamine;4)formaalsete operatsioonide staadium-12- täiskasvanukssaamiseni, üldistamine, hüpoteeside püstitamine,. Seda teoorita on kritiseeritud normatiivsuse
või müra peale, pööravad pea hääle suunas. Laps hakkab keelt õppima enne sündi. Kuuleb ema häält ja vastab sellele. *DeCasper & Spence- rasedad lugesid 2 päeva korda 6 nädala jooksul enne sündi jutukest, 2-3 päeva pärast sündi imemese ajal see kordus suurendas imemissagedus. Oluline keele prosoodiline(rütmiline) stuktuur. KOGNITIIVNE ARENG Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria . Teadmine tekib tegija tegutsemisel objektidega. Kogu arengu alguseks on imiku manipuleerimine esemetega, edasi hakatakse manipuleerima ka abstraktsete objektidega(omadused). Formaalne mõtlemine seisneb konkreetse mõtlemise dekontekstualiseerumises. Kognitiivse arengu jaoks on bioloogilised eeldused ja keskkondlikud tingimused vajalikud ent ebapiisavad. Keskne konstrukt on tasakaalu otsmine inimene üritab vältida vastuolulisust ning seetõttu kaldub tasakaalu otsimisele
Organismide arvukust ja liigilist koosseisu koosluses. 48.Bioloogilise mitmekesisuse aspektid ja nende olulisus. Geneetiline mitmekesisus – genetic library. Geenidel erinevad alleelid – vajalik liigi säilimise ja evolutsiooniliste muutuste toimumise jaoks. Kas eksisteerib ideaalset genotüüpi? Liigirikkus ehk liigirohkus - liikide arv mingis uuritavas bioüksuses, arvestamata üksuse pindala. Liikide mitmekesisus - eluvormide ja arengustaadiumite mitmekesisus. Loomadel hõlmavad eri arengustaadiumid sageli eri ökonišše. Struktuuri mitmekesisus – rindelisus, perioodilisus. Erinevat tüüpi mitmekesisused võimaldavad maksimaalselt ära kasutada keskkonnaressursse. 49.Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus. Oli 25.05.18 eksamis Toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste
· Arvesta hindaja panusega (omadused, hoiakud) · Arvesta lapse individuaalsust (temperament, kohanemine) · Väljaõpe, praktika · Eeldab arengu ja patoloogia head tundmist · Käsitle tulemusi laiemas kontekstis Lapse kognitiivne areng Kuidas teadmised arenevad? · Ajalooliselt vanim - James Marc Baldwini (1861-1934) lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale · Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria · Lev Semjonovits Võgotsky (1896-1934) sümboliliselt vahendatud kognitiivsete protsesside arengu teooria Jean Piaget (1896-1980) teooria · Teadmine tekib tegija tegutsemisel objektidega · Kogu arengu alguseks on imiku manipuleerimine esemetega, edasi hakatakse manipuleerima ka abstraktsete objektidega (omadused) · formaalne mõtlemine seisneb konkreetse mõtlemise dekontekstualiseerumises.
järgnevad varasematele, kuna on kohanemisvõimelisemad e siis vastavad paremini reaalsuse nõudmistele. Teadmiste omandamine toimub sarnaselt liikide evolutsiooniga. Piaget kirjeldas palju oma vaatlusi, pani kirja palju vestlusi lastega, kasutas empiirilist materjali, et oma teooriaid kokku panna. Samas on leitud, et mõned ta järeldused pole praeguseks kehtivad. Samas on paljud ta materjalid hindamatu väärtusega. Teda huvitas, kuidas teadmised tekivad ja kujunevad? Teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria: 1. Sensomotoorne periood (0-2.a) 2. (mõtlemis)-operatsioonide-eelne periood (2-6/7.a) 3. Konkreetne operatsioonide periood (6/7-11/12.a) 4. Formaalsete operatsioonide periood Piaget arvas, et need perioodid on inimestele liigiomased, et need toimuvad üle maailma ühte moodi. Tänapäeval arvatakse, et neljas periood pole liigiomane tuleneb sellest, et me käime koolis ja õpime (kui ei õpetata formaal-loogiliselt mõtlema). Teine muutus, perioodid
Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-1961- Stanley Hall'i õpilane. Gesell ei jaganud õpetaja vaadet ontogeneesi ja fülogeneesi vahel. Ta uskus et areng on
Ussnugilised - helmintooside korral sõltub immuunreaktsioonide laad samuti ussnugiliste lokalisatsioonist organismis (sooletrakt, maks jne). Need, mis esinevad ainult soolevalendikus, ei kutsu esile immuunreaktsioone. Probleeme tekitab parasiitide suurus, keeruline antigeenne striktuur ja arengutsüklid. Suurim osa helmintide antigeenidest on valgulise struktuuruga. Immunoloogilist tähtsusut omavad erinevate arengustaadiumite antigeenid. Antigeenset toimet võivad avalduda ka parasiitide metabolismi ained. Olulisemad on allergia ja rakulised reaktsioonid. Anafülaktiline R intensiivistab soolte peristaltikat, põhjustab kõhulahtistust ja sellega soodustab parasiitide väljumist organismist. Immuunreaktsioonide spetsiifilisus on päris madal. Siin osalevad IgG, IgM, IgE ja vähem IgA. Eriti tõuseb IgE tase. Antikehad opsoniseerivad makrofaage ja aktiveerivad komplementi. Veel Fc
annaabi.ee 
