Rahvamajanduse arvepidamise hindamisex (ei sisalda importija riigi süst. on rahvusvaheliselt ühliduv maxe). arvepidamise raamistik, mille abil kirjeldataxe süstemaatiliselt ja RKP- D = RPP detailselt kogu majandust. Txi Eesmärgiks erinevatest allikatest ärinduslikud ülekandemaxed pärinevate andmete kogumine ja + rahalised toetuded nende kordineerimine ühtsex +- statistilised hälbed komplexiks, peab andma võimalikult = RT objektiivse ülevaate riigi sise- ning -sotskindlustusmaxud rahvuslikumajanduse arengust - korprats kaumimax. ja jaotamata võimaldama teha makroanalyyse ja kasum
ARVESTUSTEST 8 (SISSEJUHATUS MAKROSSE: RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE (RKP,SKP,RT) (punkte 19/20st, hinne 9,5/10st) NB! Üks vastus peaks vale olema! 1. Mõiste „investeeringud“ rahvamajanduse SKP ja RPP arvestuses sisaldab: a. Iga riiklikus ettevõttes toodetud kaupa b. Igat liiki aktsia ostmist c. Varude suurenemist aasta lõpuks d. Igat tarbja poolt ostetud, kuid aasta lõpuni tarbimata kaupa e. Kõik vastused valed 2. Kui reaalse SKP maht alates 6%, elanike arv samal aastal vähenes 3%, siis: a
$UYHVWXVWHVW 0LNURMDPDNUR|NRQRRPLND7.DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPDŹ$UYHVWXVWHVW 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV .XLQRPLQDDOQH6.3MDKLQGDGHWDVHW}XVLG 9DOPLV VLLV +LQQH .XYDNRUUDJDNVDNHQ 9DOLNV 0lUJLVWD /}SHWDOHYDDWXV ...
Rahvamajanduse arvepidamine SKP (SKT) ; GDP – mõõdab ära ühe riigi territooriumil teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise rahalises väljenduses. SKP per capita – SKP ühe elaniku kohta = SKP (EUR) / Elanike arv RKP (RKT) ; GNP – rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi konkreetse riigi rahvaomanduses olevate varadega mingi perioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP = SKP + NFT (rahvusvahelise toodangu tulu?) Ainult suletud majanduses on RKP ja SKP võrdsed ! SKP = C + I + G + (X – M) C = kodumajapidamiste tarbimine I = kodumaised koguinvesteeringud G = Avaliku sektori kulud X = Eksport M = Import X-M = Netoeksport Vastand on tulude ehk sissetulekute meetod
ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid, sestap peab iga ühiskond vastama küsimustele, mida (ja kui palju) toota, kuidas toota ja kellele toota. Nende küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne.), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne.), inimestest (töötav elanikkond mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ning on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (niisugused teadmised ja oskused, mida on vaja selleks, et mõista vajadust mingi uue toote valmistamise järele või osata toota paremat, täiuslikumat kaupa). Ressursse võib tootmisprotsessis kaupade ja teenuste ehk hüviste valmistamiseks kombineerida mitmeti. Et ressursid on piiratud, on piiratud...
Riigi poliitikat kujundab Riigikogu. Valitsusjuhil on palju palgalisi abilisi, ehk terve büroo nõunikke ja sekretäre, kes tegelevad peaministri alluvuses. Peaministri ülesannete seas on ELi küsimuste siseriiklik koordineerimine ja ta kannab vastutust selle efektiivse kulgemise eest. (http://www.valitsus.ee/? id=6033). Riigi majandusest rääkides mõeldakse üldiselt riigieelarvet, maksusid, sisemajanduse koguprodukti (SKP), rahvuslikku koguprodukti (RKP), kaubavahetusest, selle defitsiiti või ülejääki, laenusid-võlgasid, kulusid-tulusid. Riigi majandustegevuse lahutamatuteks osadeks on näiteks ka sellised suunad nagu haridus, teadus, riigikaitse, sotsiaalkindlustus, meditsiin. Turumajanduslikus ühiskonnas, niisuguses, nagu elame meie, toimib majandus üldiselt oma seaduste kohaselt. Valitsuse, seega ka peaministri, ülesandeks on riigi majandusse sekkuda vaid sellisel määral, et ära hoida
Põhja ameerika Sisseränne ladina ameerikast, aasiast, - paremad elu ja töötingimused Ladina ameerika Väljaränne p-am, euroopasse, - paremad elu ja töötingimused Aafrika Väljaränne euroopasse, aasiasse, sõjalised ja poliitilised põhjused, elu ja töötingimused, näljahädad. Aasia Väljaränne põhja ameerikasse, ülerahvastatus, looduskatastroofid, usuline tagakiusamaine, RKP aasta jookusl riigi tootmisressursidega toodetud kaupade ja teenuste kogumaksumus, millele on juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo. SKP aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus IAI sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta, eluea pikkus ning kirjaoskus. Lõuna ja põhjariigid jagunevad kaheks 1 maailma ja 2 maailm ehk postsotsialistlikud rigid. Ja 3 maailm ehk arenguriigid.
kulgeb piir rahuldavate ja mitterahuldavate arengutulemuste vahel. Arengut võib mõõta nii üksikute näitajate alusel kui ka mitmete üksiknäitajate baasil konstrueeritud keerukamate koondindeksite abil. Üksiknäitajate kasutamise eeliseks on nende kättesaadavuse ja interpreteerimise lihtsus, koondindeksid seevastu aitavad keerulisi nähtusi mitmekülgsemalt kajastada. Majanduslikud indikaatorid: Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) ühe elaniku kohta eeliseks ja puuduseks tema lihtsus, Hinnataseme muutused, Hinnataseme erinevused erinevates riikides, Varimajandus, Vaba aja väärtus, Lõpptoodangu struktuur. Sotsiaalsed indikaatorid võivad mõõta majandusliku mahajäämuse põhjuseid või tagajärgi. Arengu hindamiseks sobivad rohkem tulemusi mõõtvad indikaatorid, st oluline pole palju toiduaineid toodetakse vaid kas nälgijate hulk väheneb. Üksiktulemusi mõõtvatest kasutatavamad: oodatav
- segamajandus Kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor, riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Esinevad nii turu- kui riikliku regulatsiooni mehhanismid; seal, kus turg pole efektiivne, peab sekkuma riik ja vastupidi. Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli. 4. SKP (SKT), RKP (RKT); RT (jagunemised, seletused). SKP- sisemajandus koguprodukt (T-toodang)- maksumus oma riigi siseselt. annab infot ka toodetud kaupade ja teenuste kohta riigis. nominaalne SKP jooksvates hindades. Reaalne SKP püsihindades. SKPkoosneb: eratarbimine, ivesteeringud, vaöitsuse lõpptarbimine, puhaseksport. ei kajasta varimajandust, ei kajasta vabaaega kui indiviidide heaolu tegurit, haridus jm näitajad jäetakse välja.
registreeritud. Kodumajapidamise liikmed-residendid on alaliselt riigi majandusterritooriumil elavad isikud, sealhulgas ka need, kes viibivad tihti välismaal (õppimine, puhku), rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, kes elavad ja töötavad selle organisatsiooni enklaavis antud riigis üle ühe aasta, samuti välismaa saatkondade, konsulaatide jne töötajad, kes on palgatud antud riigist Rahvamajanduse koguprodukt RKP on mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse (residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool toodetud lõpptoodangu väärtus turuhindades RKP lõpptoodang luuakse riigi residentide poolt (pole oluline kas asuvad riigi majandusterritooriumil või väljaspool) RKP = SKP ± Yf Yf esmane netosissetulek välismaalt Varumuutuja e. momentsuurus nt kui palju õpilasi on prgusel hetkel klassis
püsivad. OLIGOPOLI MUDELID: KARTELL firmade kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Kehtestatakse toodangu ühtne hind ja tootmisharu toodang jaotatakse kartelli kuuluvate firmade vahel. N.: kohvi, suhkru kartellid, mis on enamus riikides keelatud HINNALIIDER oligopoolse haru firma, kelle kehtestatud hinna teised omaks võtavad. See on tavaliselt selline, mis maksimeerib tootmisharu kui terviku kasumi. 6.1 Selgitada RKP ja SKP vahe Põhilised kaks näitajat ühiskonna rikkuse mõõtmisel: Rahvuslik koguprodukt (RKP) s.o. antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul (tavaliselt 1 aasta) loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. Sisemine koguprodukt (SKP) s.o. antud riigis teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. (VÕIB) Mis on siis vahe nende kahe vahel?
NATUKE HINDA MÕJUTADA. Oligopol - on üks enamlevinud struktuure arenenud turumajanduses. Oligopol on turg, kus on väike arv firmasid, mis on üksteisest vastastikku sõltuvad, st. ühe firma majanduslik otsus mõjutab teisi firmasid. Igaüks neist peab arvestama oma tegevuse mõju konkurentide käitumisele ja vastupidi. *VÄHE MÜÜJAID, SARNASED VÕI ERINEVAD TOOTED, SAAB MÕJUTADA HINDA. Oligopoli mudelid: KARTELL & HINNALIIDER. Teema 6 SKP ja RKP erinevus – • RKP arvestamisel mõõdetakse ANTUD RIIGI TOOTMISTEGURITE poolt loodud väärtusi, kusjuures pole oluline, kas tegurid asuvad kodu- või välismaal. • SKP korral aga RIIGI territooriumil loodud rikkusi, mis võivad olla ka välismaiste. tootmistegurite poolt loodud. *RKP arvestamine toodangust - RKP arvestamisel kasutatakse ainult LÕPPTOODANGUT. !!!RKP arvestamine lähtudes tuludest!!!! – • Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu.
SKP arvestamine, Eesti majandusareng 1. (a) mikroökonoomika tähis p konkreetse hüvise hind turul; makroökonoomika tähis P üldine hinnatase (tasemete muutus inflatsiooni näitaja); (b) mikroökonoomika tähis q - konkreetse hüvise nõutav või pakutav kogus turul, enamasti materiaalsetes ühikutes (meeter, kilogramm jne); makroökonoomika tähis Q majanduse kogutoodang (SKP, RKP) rahalises väljenduses 2. Mis vahe on SKP-l ja RKP-l? Selgitage. Kumba täna rohke kasutatakse, põhjendage. SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja selgitada on globaalses maailmas järjest keerulisem 3. Kas järgmiste tehingute väärtust arvestatakse SKP-s? Põhjendage! a. klient maksab restoranis lõuna eest: JAH, lõpptarbimine b
6.1 ÜHISKONNAS LOODUD VÄÄRTUSTE MÕÕTMINE Ühiskonna rikkust võib mõõta kolmest aspektist lähtuvalt: 1. aluseks võetakse kõigis majandusharudes loodud kogutoodang; 2. lähtutakse kulutustest, mis tehakse kaupade ja teenuste ostmisel; 3. lähtutakse tulust, mis saadakse tootmistegurite (töö, maa, kapital) eest. Arvväärtus peab tulema kõigi puhul ühesugune. Põhilised kaks näitajat ühiskonna rikkuse mõõtmisel: · Rahvuslik koguprodukt (RKP) s.o. antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul (tavaliselt 1 aasta) loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. · Sisemine koguprodukt (SKP) s.o. antud riigis teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. Mis on siis vahe nende kahe vahel? RKP arvestamisel mõõdetakse ANTUD RIIGI TOOTMISTEGURITE poolt loodud väärtusi,
Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt renditulud, r netointressitulud, - kasum, D amortisatsioon, T kaudsed netomaksud). Sisemajanduse puhasprodukt SPP annab ülevaate sellest toodangust, mida saab kasutada laiendatud taastootmiseks ehk tootmiseks endisest suuremas mahus. SPP = SKP D Rahvamajanduse koguproduktiks RKP spetsiifilise perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvamajanduse poolt nii riigi majandusterritooriumil kui ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtust turuhindades. RKP = SKP + netotulud välismaal. Kasutada olev kogurahvatulu = RKP + jooksvad netoülekanded välismaalt kogurahvatulu. Rahvatulu RT on teatud ajaperioodil kõigi ühiskonnaliikmete poolt kokku saadud tulude üldsumma, millest üks osa kulutatakse ja teine osa säästetakse. RT=RKP-D-T
· Käsu- riik otsustab mida, kuidas ja kellele toota, eraomandus puudub või on piiratud Turumajanduses sekkub riik vähe, käsumajanduses palju. Käsumajanduses pole üksikisikul võimalust aktiivselt sekkuda, turus on. Eestis on turumajandus. SKP-sisemajanduse koguprodukt, aasta jooksul konkreetse territooriumi toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhinnast. RKP-rahvamajanduse koguprodukt, aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisese läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhinnast. Erinevus: SKP on kindla territooriumi kogumaksumus ja RKP on riigi kodanike või ettevõtete kogumaksumus. Riigieelarve-riigi rahaline plaan, tulude ja kulude eelarve, koostatakse 1 aastaks Tulud-riigi oodatavad maksus Kulud-riigieelarvelised kulutused
Eesti majanduse üldiseloomustus Rait Rehemets 9.B Perioodid 20.-21.saj · Kuni 1918 Tsaari-Venemaa osa · 1918 1940 iseseisvusperiood · 1944 1991 NSVL osa · Alates 1991 taasiseseisvus SKT (SKP) · Sisemajanduse kogutoodang (SKT või SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. (ingl. GDP) RKP · Rahvamajanduse kogutoodang (RKP) on majanduses teatud ajaperioodil toodetud kaupade ja teenuste summa, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. (ingl. GNP) SKT elaniku kohta · SKT elaniku kohta ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on mingi piirkonna (tavaliselt riigi) majandusliku arengutaseme näitaja. · SKT elaniku kohta arvestamiseks jagatakse sisemajanduse kogutoodang elanike arvuga. SKT võrdlus elaniku kohta (2009)
väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmiseks kasutatakse sisemajanduse koguprodukti ja rahvamajanduse koguprodukti näitajat. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma raha lises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP ja RKP mõisted erinevad selle poolest, et RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte , SKP lähtub aga territoriaalsuse printsiibist . See tähendab, et RKP arvestamisel mõõdetakse antud riigi tootmistegurite poolt loodud väärtusi, kusjuures pole oluline, kas need tegurid asuvad selles riigis või välismaal
Seda näitab see, et Kanada hoiab kapitalistlike maade hulgas esimest kohta nii nikli, tsingi, asbesti, kaaliumväetiste kui ka ajalehepaberi tootmises. Tähtsateks ja laialdaselt leiduvateks loodusvaradeks on veel plaatina, titaan, koobalt, väävel, kips, raud, nafta, gaas, vask, plii, hõbe, kuld, uraan ja kivisüsi. Majandus o Kanada on väga kõrgelt arenenud riik (kuulub niinimetatud "Põhja" riikide hulka), mida ilmekalt tõestab see, et RKP ehk sissetulek ühe inimese kohta oli 1996. aastal koguni 22333$. Haridustase ja eluolud Piirkond Keskmi Sünde Kirjaosk RKP ne 1000 us eluiga inimese kohta Kanada 79,07 15 97% 22333$ Mehhiko 70 29 84% 1990$ USA 75 17 99% 25850$ Põhja- 77,1 16 98
2.Millest sai alguse liberaalne majandussüsteem? Millal toimib selline süsteem kõige efektiivsemalt? 3.Nimeta majandussüsteeme? 4.Mis on majanduse põhiküsimused? 5.Mis on eduka majandustegevuse aluseks? 6.Mis on makromajandus? 7.Mis on RKP ja SKP? Kumb näitaja on objektiivsem? 8.Mis on lisandväärtus? 9.Miks on kahjulik, et majandustegevus Eestis koondub Tallinna ja Harjumaale? 10. Mis on must turg? 11. Nimeta väliskaubanduse piirangud? 12. Mis on majanduse tsüklisus jne 1. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse aluseks on nii üksikisiku,ettevõtte kui ka riigi tasandil on Umbritseva majanduskeskkonna tundmine ja sellest lahtuvalt isikliku majanduskaitumise
looduslikud ressursid 2. inimkapital 3. kapital 4. ettevõtlikus Põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Majandussüsteemid: 1. turumajandus (turg) 2. plaanimajandus e. käsundusmajandus (riik) 3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss Mikromajandus: haldab ainult enda riigisiseseid majanduslike teemasid. Uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Lähtutakse üksikust majandussubjektist. RKP(rahvamajanduse koguprodukt): vaatluseriigi tootmistegurite poolt teatud
Yd = C + S = Y (TX TR) (Y T) kogutulu miinus netomaksud e Yd Yd Isiklik kasutatav tulu C tarbimiskulutused I=YCG S säästud I investeeringud (TX TR) isiklikud netomaksud Y tootmisfunktsioon C tarbimiskulutused RKP = SKP ± Y G avaliku sektori kulutused RKP rahvamajanduse koguprodukt S = Y C - G = I = SKP - C SKP sisemajanduse koguprodukt S sääst Y esmased netosissetulekud e. Netotulud välismaalt Y tootmisfunktsioon __________________________________________________ C tarbimiskulutused
Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 kajastuvad kogutoodangus, kui jooksevhinnad arvutatakse ümber püsivhindadeks ei kajastu otseselt SKP-s, kui seda ei kajasta lõpptoodangu turuhindade muutus põhjustavad varude suurenemist on üks põhjustest, miks erinevad SKP ja RKP suurendavad RKP-d, kuid mitte SKP-d Question 11 Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 muutusi kaubavarudes kulutusi uusehitusteks ettevõtte kulutusi uute masinate ja seadmete muretsemiseks kulutusi pruugitud kapitalikaupade ostmiseks
keerukamate koondindeksite abil. Üksiknäitajate kasutamise eeliseks on nende kättesaadavuse ja intrepreteerimise lihtsus, koondindeksid seevastu aitavad keerulisi nähtusi mitmekülgsemalt kajastada. Majandusarengu mõõtmisel jälgitakse majanduslikke indikaatoreid, poliitilisi indikaatoreid, sotsiaalkultuurilisi ja demograafilisi indikaatoreid. Majanduslikud indikaatorid - rahvamajanduse koguprodukti näitaja (RKP). Selle näitaja peamiseks eeliseks ning ka puuduseks on tema lihtsus. Samas on arengu seisukohalt palju olulisi tegureid, mis nimetatud indeksis ei kajastu. Mõned neist puudustest on statistilise töötlemise käigus kõrvaldatavad, teised mitte. 1 Sotsiaalsed indikaatorid: Sotsiaalsed indikaatorid võivad, sõltuvalt eesmärgist, mõõta majandusliku mahajäämuse
Üksiknäitajate kasutamise eeliseks on nende kättesaadavuse ja intrepreteerimise lihtsus, koondindeksid seevastu aitavad keerulisi nähtusi mitmekülgsemalt kajastada. Majandusarengu mõõtmisel jälgitakse majanduslikke indikaatoreid, poliitilisi indikaatoreid, sotsiaalkultuurilisi ja demograafilisi indikaatoreid. 1 Majanduslikud indikaatorid-rahvamajanduse koguprodukti näitaja (RKP). Selle näitaja peamiseks eeliseks ning ka puuduseks on tema lihtsus. Samas on arengu seisukohalt palju olulisi tegureid, mis nimetatud indeksis ei kajastu. Mõned neist puudustest on statistilise töötlemise käigus kõrvaldatavad, teised mitte. Sotsiaalsed indikaatorid: 1)Sotsiaalsed indikaatorid võivad, sõltuvalt eesmärgist, mõõta majandusliku mahajäämuse põhjuseid või tagajärgi. 2)Arengu hindamiseks sobivad rohkem tulemusi mõõtvad indikaatorid
1. Nimetage tähtsamad tootmisressursid ja tooge näiteid. 2. Millisest tootmisressursist on Eestis kõige rohkem puudu? Põhjendage oma arvamust. 3. Millised on naturaal-, turu ja käsumajandusele iseloomulikud jooned? Nimetage igale majandussüsteemile 2 iseloomulikku 2 tunnust. 4. Mida tähendab sostsiaalne turumajandus? 5. Milles seisnesb RKP ja SKP erinevus? 6. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? Statistika analüüs. 7. Mida tähendab väliskaubanduse bilanss? Statistika analüüs. 8. Miks riik sekkub majanduspoliitikasse? Tooge kaks põhjendust. 9. Millised on majanduspoliitika eesmärgid? 10. Mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks? 11. Põhjendage, miks riigieelarve tasakaal on oluline? 12. Kas teie arvates on Eesti maksukoormus võrreldes lähinaabritega kõrge või madal? Põhjendage oma aravmust. 13
jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust Lõpptarbimine- need kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam üheti teise toote või teenuse tootmiseks Vahetarbimine- kõik need kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel. Nt kui lisada SKP arvutustele ühe auto hind, peab arvestama, et see auto hind sisaldab ka kõikide auto tootmisel kasutatud autoosade hinda. RKP ehk rahvamajanduse koguprodukt mõõdab kõigi antud riigi residentide (st kodanikest füüsiliste isikute ja riigis registreeritud juriidiliste isikute) poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust Lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv Nominaalne SKP e SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades
Madalama hinna puhul jäävad tootmiskulud osaliselt katmata ning kasum saamata. Hinna ülempiiri määrab tarbijate väärtustaju. Ülempiirist kõrgem hind on tarbijate jaoks juba ülemäära kõrge ning tarbijad seda kaupa ei osta. Seega õige hind ei tohi olla ülemäära madal ega ülemäära kõrge. Ta tuleb valida nende kahe piiri vahelt. Ühiskonnas loodud väärtuse mõõtmine Ühiskonna rikkuse mõõtmisel kasutatakse põhiliselt kahte näitajat: 1) RKP rahvuslik koguprodukt 2) SKP sisemine koguprodukt RKP on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud lõpp-tarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud lõpp-tarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. RKP aluseks on seega tootmistegurite omaduse põhimõte. SKP aluse on territoriaalne põhimõte. Ühiskonna rikkuse mõõtmine peab
kogu Kanada rahvastikust. Haldusjaotus. Kanada jaotatakse 10-ks provintsiks ja 2- ks territooriumiks. Provintsid on Alberta, Briti Kolumbia, Manitoba, New Bruinswick, Newfoundland ja Labrador, Nova Scotia, Ontario, Prints Edwardi saar, Quebec ja Saskatchewan. Kaks territooriumi on Yukoni ning Loodeterritoorium. Majandus. Kanada on väga kõrgelt arenenud riik (kuulub niinimetatud "Põhja" riikide hulka), mida ilmekalt tõestab see, et RKP ehk sissetulek ühe inimese kohta oli 1996. aastal koguni 22 333$. Kõrget arengutaset näitab ka see, et põllumajandus andis kõigest 2%, tööstus 26%, teenindus aga koguni 72% RKP-st. Haridustase ja eluolud Piirkond Keskmine Sünde 1000 Kirjaoskus RKP eluiga inimese kohta Kanada 79,07 15 97% 22333$ Mehhiko 70 29 84% 1990$
Analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: 1) majanduskasvu; 2) stabiilset hinnataset; 3) tööhõivet; 4) välismajanduse tasakaalu. Majandusteooria põhimõisted: ● Sisemajanduse koguprodukt (SKP) – riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. ● Rahvamajanduse koguprodukt( RKP) – mõõdab kõigi antud riigi residentide(elanike) poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. Mis on nende vahe? SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja selgitada on globaalses maailmas järjest keerulisem. Kas järgmiste tehingute väärtusi arvestatakse SKP-s
– Tava ehk naturaalmajandus: tootmine algeliste vahenditega iseenda jaoks. Plaani ehk käsumajandus – toodetakse riigi poolt määratud plaanide järgi. Eraettevõtlus puudub. Turu ja segamajandus – nõudluse ja pakkumise järgi tootmine, mõned ettevõtted riigi omad, enamus era. 4. Mille poolest erinevad makromajandus ja mikromajandus? – Makromajandus on kogu riigis toimuva majandustegevuse mõiste: riik ja eraettevõtlus. 5. Mida näitavad SKP ja RKP? – SKP on sisemajanduse koguprodukt: aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. RKP – rahvamajanduse koguprodukt: aasta jooksul riigikodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. 6. Mis on must turg? Too näiteid musta turu ilmingute kohta. – kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük
Nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsentEdy(punkt)= QPY1/YQP1 Edy(kaar) Q(Y1+Y2)/ Y(Q1+Q2) Nõudluse ristelastsuskoefitsentEdab(punkt)Q*P/Q Edab(kaar) *Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2) Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent Esp=Q%/P%Esp(punkt)= QP1/PQ2 Esp(kaar)= Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2) SPP=SKP-D(põhivara kulum)Txi(kaudsed maksud)RPP=RKP- DNominaalneSKP=realSKP*SKPdeflaator/100 ReaalneSKP=nominaalne SKP/SKPdeflaator*100SKPdef=nomSKP/realSKP*100 PotentsiaalneSKP=TP/tunnid*tunnid/töötajad*tõõtajad/elannikkond*elanikkond Avatud lõhe=potentsiaalneSKP>tegelikSKPSuletud lõhe?tegelikSKP>potentsiaalneSKP MRL-tõõjõu piirtulu=TR/LMCL-tõõjõupiirkulu=TC/LMPL- tööjõupiirprodukt=TP/L=Q/L MRP-piirprodukti tulu=TR/LMRPL=MPL*MR VMP-piirproduktiväärtusVMPL- tööjõupiirrodukti väärtus=MPL*P
Sümboolika Riigihümn Gba Majay Bma Myanmari lipp Myanmari vapp Elanikkond Myanmaris elab ca 43 miljonit inimest, kelle eeldatav eluiga on 56 aastat Myanmari elanikest on 70 % birmalased, 8,5 % sanid, 6,2 % karenid (kristlased), 4,5 % arakanid (muslimid) 2,4 % monid, 2,2 % tsinid, 1,4 % katsinid ja muud etnosed; peale selle on 1...2 % hiinlased ja 1 % indialased. Myanmari RKP inimese kohta oli 2001. aastal vähem kui 746 USA dollarit. Kaks kolmandikku töötajatest on tegev põllumajanduses.Myanmari idaosa Laose ja Tai piiri ääres on osa Kuldsest Kolmnurgast. Seal kasvatatakse unimagunat ja toodetakse sellest heroiini Usund Üheksa inimest kümnest selles riigis on budistid Myanmar esindab theravaada budismikoolkonda Usk on nii elus kui olla saab ning inimeste kõik toimetused ja mõtted on sellest läbi
MAJANDUSE PÕHINÄITAJAD JA TSÜKLILISUS Makromajandus- riigisektori(valitsus/omavalitsus) majandustegevus + eraettevõtlus. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP)- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registeeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades.Mõõdab riigi kodaike ja ettevõtete aktiivsust. Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- aasta jooksul konkreetsel territooriumil(riigis) toodetud ja lõpptarbimisele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Riigi majandusliku tegevuse tulemusi(mõõdab) Lõpptarbimine- mingi eseme/asja müügihind
Makroökonoomika isa John Maynard Keynes inglise majandusteadlane. SNA süsteem 2. Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt SKP: * Kindel ajaperiood * Konkreetne territoorium * Lõpptarbimisega toodang peab olema valmis toodang, mis läheb tarbimiseks (ei ole vahetoodang). Eksport läheb kõik valmistoodangu alla. * Turu- ehk jooksvad hinnad arvestatakse just käesoleva aasta hindadest, millal toodet ostetakse/müüakse. RKP (rahvuslik koguprodukt): * Kindel ajaperiood * Antud riigile kuuluvad tootmistegurid tootmistegurid, millega toodetakse, peaksid kuuluma konkreetselt sellele riigile, mille kohta RKP-d arvutatakse. * Lõpptarbimisega toodang * Turu- ehk jooksvad hinnad Üleminek SKP-lt RKP-le: SKP-le tuleb lisada välismaal teenitud netotulu antud riigile kuuluvate tootmistegurite kasutamisest (antud riigi kodanike välistuludest tuleb lahutada välisriikide kodanike tulud antud riigis).
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. SKP suureneb, näiteks tänu tootmismahu suurenemisele – majanduslikule kasvule. SKP ei näita ühiskonna heaolu, kuigi iseloomustab riigi majanduslikku arengut. Seega ei saa väita, et kui koguprodukt on täna ligikaudu 800 korda suurem kui see oli aastal 1900, et siis on ka elanikel elu praegu 800 korda parem kui oli seda aastal 1900. RKP näitab, kui palju kaupu ja teenuseid toodeti konkreetses riigis (antud juhul Ameerika Ühendriigis) registreeritud ettevõtjate poolt, ning pole oluline, kas firma asub selles riigis või välismaal. Aga SKP arvestab kõiki koduriigis loodud väärtusi, kusjuures ei ole tähtis, kas need on toodetud kodanike või mittekodanike poolt. Majanduse näitajana kasutatakse rohkem SKP-d, sest SKP on tihedamalt seotud
1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, veevarud 2) Inimressursid: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Majandussüsteemid: mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus tavalisest turumajandusest? Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos sotsiaalsete garantiidega inimestele (kes ise ei suuda ennast ülal pidada). Majandusnäitajad: SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10 SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi, riigi territoriaalsetes piirides, aga RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, kuid ettevõte võib asuda ka välismaal. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? (käsitlesime tunnis) THI on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Eksport, import õ lk 12 Import-kaupade ja teenuste ostmine välismaalt
tootmismaht muutub 26) Piirkulu MC (Marginal cost) on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu. Ta võrdub kogukulu muutuse ja tootmiskoguse muutuse jagatisega, samuti võrdub ta kogumuutuvkulu muutuse ja tootmiskoguse muutuse jagatisega. 27) Kapatsiteet e tootmisvõimsus (Capacity) on tootmistae, mille korral firma keskmine kogukulu on minimaalne. 28) Rahvusliku koguprodukti mõõtmine RKP (Gross national product GNP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust, millele lisandub välismaalt teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest 29) Kulude tulude ringkäik (joonis) 30) Sisemajanduse koguprodukt SKP (Gross domestic product GDP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. 31) Rahvuslik koguprodukt RKP (
SKP arvutamise meetodid: tootmismeetod: lisaväärtused põllumajanduses, tööstuses, teeninduses, valitsussektoris = SKP + kaudsed maksud subsiidiumid sissetuleku meetod: töötajate palk + ettevõtete kasumid + põhivara kulum = SKP + kaudsed maksud - subsiidium kulutuste meetod: eratarbimine + avaliku sektori tarbimine + koguinvesteeringud + kaupade ja teenuste eksport- kaupade ja teenuste import. Kõik kokku on SKP turuhindades. SKP turuhindades + netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + jooksvad netoülekanded = kasutada olev kogurahvatulu. Kasutada olev kogurahvatulu amortisatsioon = kasutada olev netorahvatulu Puhas majanduslik heaolu- näitab inimese rahulolu ja hõlmab lisaks ühiskonnas loodud kogutoodangule veel ka vaba aja varimajanduse väärtuse, millest on lahutatud negatiivsed välismõjud. Kogunõudlust mõjutavad tegurid- *poliitilised-rahapoliitika, eelarvepoliitika *majandusvälised- äriline
majandusotsustusi (nende individuaalseid valikuid), selliste otsuste mõjureid ja valikute tulemusena kujunenud sündmuste ning protsesside kogumit. 8.Mis on makromajandus? uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. 9.Mis on rahvamajanduse koguprodukt (RKP)? on vaatluseriigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt) aasta jooksul loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljanduses. 10.Mis on sisemajanduse koguprodukt (SKP)? on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. 11.Mis on SKP ja RKP peamine erinevus? territooriumipõhine SKT eristub omaniku rahvusliku kuuluvuse põhisest rahvamajanduse kogutoodangust. SKT ei võta arvesse tuluülekandeid.
kus M0-autonoomne import, m-impordi NDP-sisemajanduse puhasprodukt piirkalduvus NDI-sisemajanduse puhastulu Impordi piirkalduvus NNI-rahvamajanduse puhastulu kus M on ringluses oleva raha hulk P-hind V-raha ringluskiirus PPC-tootmisvõimaluste kõver PPP-ostujõu pariteet Q-kogus r-kohustuslik reservinõue R-reservid RKP-Rahvamajanduse koguprodukt S-säästud SAC-lühiperioodi keskmine kulu SKP-sisemajanduse koguprodukt T-maksud TA-tulumaksud TC-kogutulu THI-tarbijahinnaindeks TP-koguprodukt TR-tulusiirded U-töötusemäär V-raha ringluskiirus VC-muutuvkulu VMP-piirprodukti väärtus -palk X-eksport Y-sissetulek Y-kogutulu või toodang Yfe-kogutoodangu täishõivetase Yd-kasu
Uus-Meremaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Bulgaaria Lõuna riigid on : Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Taiwan, Tuneesia, India, Egiptus, Maroko, Iraak, Iraan, Saudi-Araabia, Suriname, Haiti, Barbados, Afganistan, Jeemen, Ruanda, Mongoolia. Uusindustriaalmaad : Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Taiwan, Tuneesia Vähimarenenud riigid : Afganistan, Jeemen, Ruanda, Mongoolia Riikide arengutaseme näitajad : 1) RKP (rahvuslik koguprodukt) 2) Energia tarbimine ühe elaniku kohta aastas 3) Ekspordi inpordi suhe 4) Keskmine eluiga, tervislik seisund 5) Kirjaoskus e. Haridustase 6) Linna ja maa rahvastik 7) Tarbekaupade tarbimine 8) Hõivatus erinevates majandusharudes EFTA- Euroopa Vabakaubandus assotsiatsioon (Norra, Island, Sveits) NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubandus assotsiatsioon (USA, Kanada, Mehhiko) OPEC- Tooraine kartell, Naftat eksportivate riikide ühendus
Majanduslik ressurss kõikmõeldavad vahendid ja tagavarad, mida on võimalik kasutada Tootmistegur majanduslike ressursside kogum, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel Jaguneb 4ks: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus SKP (sisemajanduse koguprodukt) teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus RKP (rahvamajanduse koguprodukt) mõõda kõigi antud riigi residentide poolt tooetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (kuu, kvartal, aasta) Rahapoliitika makromajanduspoliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega Fiskaalpoliitika makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil
t paigutada raha väärtpaberitesse või panka või kasutada tarbimiseks (C). Lähtudes sellest, et meil on arvestatud nüüd ka valitsussektorit, võime säästmist väljendada järgmiselt: S = (Y + TR - Td) C. Import on lekke allikas, ekspordi kaudu lisandub raha. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) (GDP -- Gross Domestic Product) on mingis riigis kindla perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) (GNP -- Gross National Product) on vaatlusaluse riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. [SKP ja RKP mõisted erinevad selle poolest, et RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte, SKP lähtub aga territoriaalsuse printsiibist. See tähendab, et RKP arvestamisel mõõdetakse riigi tootmistegurite loodud väärtusi,
Pareto effektiivsus- ressursside jaotus, mille korral ei saa mitte kellegi olukord ressursside ümberjaotamisel muuta paremaks, ilma et kellegi teise olukord ei muutuks halvemaks SKP (sisemajanduse koguprodukt)- antud riigis enamasti 1 aasta jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusumma (vaheproduktid ei lähe SKP-sse) SKP= kodumajapidamiste tarbimiskulud (C) + investeeringud (I) + avaliku sektori tarbimiskulud (G) ning netoeksport (X-M) RKP (rahvuslik koguprodukt)- mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse (ehk residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda tooetud lõpptoodangu väärtus turuhindades. RKP sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmast netosissetulekut kodumaiste (residentidele kuuluvate) tootmistegurite (kapital, tööjõud) kasutamisest. Majandustsüklid väljenduvad tegeliku kogutoodangu perioodilise suurenemise ja vähenemisena, tingituna
Rahvusvahelised organisatsioonind ning ka riigid ise võrdlevad erinevate piirkondade ning riikide majandusnäitajaid. Antud tegevuse põhiliseks eesmärgiks ongi saada ülevaade piirkonna arengutest ning potentsiaalist, samas ka selleks, et teada saada kus on võimalikult hea elu. Selleks on kasutatud mitmeid erinevaid lähenemisi ning näitajaid. Lihtsam oleks lihtsalt vaadata sisemajanduse või rahvamajanduse kogutoodangut (SKP ja RKP) elaniku kohta, kuid see annaks väga viltuse hinnangu riikide kohta, tõstes näiteks üldiselt keskmisest madalama arenguga riigid nagu näiteks Saudi Araabia pingerivi etteotsa, samas lükates madalama SKP'ga, kuid kõrgema arengutasemega riigid tahapoole. Just seetõttu kasutataksegi natuke keerulisemaid indekseid, mis võtavad lisaks SKP vaatamisele arvesse ka teisi riigi arengutaset iseloomustavaid näitajaid. Üheks selliseks
1) maa 2)tööjõud-inimkapital 3)kapital reaal- & finantskapital 4)ettevõtlikus alternatiivkulukus- ühe toote/teenuse tarbimiseks ,tuleb loobuda teisest. SKP- sisemajanduse koguprodukt, riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. mõõdetakse:et hinnata majandussituatsiooni riigis. Normaalne SKP(jooksev)-väljendab toodetud kaupade maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP(püsiv)-muutumatutes baasperioodi hindades. RKP rahvamajanduse koguprodukt, mõõdab kõigi riigis antud residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. SKP koosneb : 1) eratabimine-igapäevane tarbimine 2) investeeringud 3) valitsuse lõpptarbimine 4) puhaseksport Indlatsioon-hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil. Kasvab keskmine hinnatase. deflatsioon-keskmise hinnataseme langus. Deflatsiooni ja Inflatsiooni vahepealne periood on hinnataseme stabiilsus.
kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklikke investeeringute kaotamise riske. Mikromajandus Majandus sektorite kaupa: ● Primaarne ● Sekundaarne ● Tertsiaarne Majandus harude kaupa: Näiteks energeetika, masinaehitus, ehitus jne. Makromajandus Riigi majandus tervikuna: ● RKP ● SKP ● Keskmine hinnatase Majandus sektoritena Sektor Tõlge Konkreetne Osakaal Konkreetne näide tööstusharu Primaarne e Toote RMK u 4% Liiva kaevandus esmane hankimine Sekundaarne e Toote AS Barrus u 25% Liha töötlemine teisene töötlemine
Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese kohta. 3. SKP peegeldab ka loodud väärtuste kaustamist: · Suurim osakaal on eratarbimisel · Investeeringud e. kulutused tootmisele · Valitsuse kulutused haridusele, kaitsele, valitsemisele e. haldusele, jne. · Puhas eksport RKP-rahvamajanduse koguprodukt-mõõdab riigi residentide(fiiede ja juriidiliste isikute) poolt toodetud kaupade ja teenuste väärtust. RKP arvestab ka välismaal tootvate kodanike loodud väärtusi. SKP ei arvesta kodanike välismaal teenitud tulu. Inflatsioon e. ostujõu langus. Mõõdetakse inflatsiooni määraga. Keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. THI e. tarbijahinna indeks-tarbekaupade ja teenuste hindade
1. Tootmistegurid e. Tootmisressursid: 1) Loodusr. (maa, maavarad, mets, veevarud) 2) Inimr. (tööjõud) 3) Kapitalir. (tööriistad, hooned, rahalised vahendid) 4) Ettevõtlikkus (oskus kolme eelnevat kasumlikult kombineerida). 2. Majanduse põhiküsimused: 1) MIDA JA KUI PALJU, KUIDAS, KELLELE TOOTA 3. SKP- Sisemajanduse koguprodukt- Aasta jooksul konkreetsel territooriumil toodetud ja lõpptulemusele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. RKP- Rahvamajanduse koguprodukt- Aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade/teenuste kogumaksumus turuhindades. 4. Tsükliline majandus- Majanduskasvule järgnev period, mil kasv aeglustub/langeb, et taas uuelt tasandilt jätkata. Majanduse languse põhjused- Nõudluse järsk tõus/langus, ületootmine, üleinvesteerimine. 5. Majandust saab reguleerida- turumajandus 6
annaabi.ee 
