Mina erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapsesse peaks igaüks meist suhtuma nii, et kõigepealt on inimene ja seejärel alles erivajadus või puue. Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on
Essee Mina kui erivajadusega õpilase õpetaja Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes erinevad oma eakaaslastest vaimsete või füüsiliste omaduste poolest. On olemas erinevaid erivajaduslike liike: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest, mis tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse. Kaasaval haridusel on omad head ja vead, sest ühest küljest, kui erivajadusega lapsed saavad osa tavaelust võib nende areng kiiremaks muutuda ning samuti saavad ka terved lapsed aimu sellest, et on olemas ka nendest erinevaid lapsi, kuid
inimesed, kes suudavad elus väärikalt toime tulla Erivajadusega lapsesse peaks igaüks meist suhtuma nii, et kõigepealt on inimene ja seejärel alles erivajadus või puue. Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on
tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära varieeruvad sõltuvalt puuete raskusest. Kui eivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas või ebasoodsas mõttes. Sõltuvalt tekkepõhjustest ja eripärast on laste arenguliste erivajaduse määratlemise aluseks kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus. Üksnes andekuse puhul on tegemist
2.)Millega tegeleb eripedagoogika? Eripedagoogi põhitegevus on hariduslike erivajadustega lapse arengu suunamine eesmärgiga soodustada psüühiliste protsesside ja isiksuse arengut eakohase normi suunas, esmase puude ületamine/vähendamine ja teiseste puuete vältimine pedagoogiliste vahenditega, tema potentsiaalsele arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine. 3.)Kuidas jaguneb eripedagoogika? Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, kooliealiste laste puhul kõneldakse aga hariduslikest erivajadustest. Arenguline ja hariduslik erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas. 4.)Millega tegeleb logopeedia? Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonivõime suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtlemise parandamine ja/või arendamine. 5.)Milliseid lapsi nimetatakse erivajadustega lasteks?
SISSEJUHATUS J. Kõrgessaar (2002) on määratlenud oma raamatus „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlussse” varasema ajaga võrreldes uudse erivajaduse sõnastuse: „Mõnikord erinevad lapsed oma iseloomu, tausta ja võimete poolest sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5). Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992). Puudega lapse sünd perekonda toob kaasa muudatusi igapäevaelus kogu selle perekonna jaoks – vanemate, õdede ja vendade, vanavanemate, ka sugulaste, s.t. kõigi jaoks, kes puudega lapse
nt erialavalik; ettekande tegemise hirm; suhtlemisprobleemid; Üldjuhul terved inimesed, kellel on eluga toimetulemisel tekkinud probleemid või raskused, või kes vajavad konsultatsiooni psühholoogia valdkonda kuuluvate küsimuste osas. Sealhulgas nt Nõustamiskeskustes lapsed, noored, täiskasvanud (individuaalsed, paari- või pereprobleemid, mis võivad laias laastus jaguneda situatiivseteks ja arengulisteks) Noorte nõustamiskeskustes psühholoogiline toetamine seksuaal- ja reproduktiivteemade kontekstis; Turvakodudes jms psühholoogiline toetamine suheteprobleemide, ja kriiside korral; edasise elukorralduse planeerimisel. Haiglates psühholoogiline toetamine tervisehäiretest tingitud probleemide ja raskustega toimetulemisel.
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel.
http://arvamus.postimees.ee/3419617/leelo-tiisvelt-erivajadusega-laps-tavaklassis-jah-see-on- normaalne Loengumaterjalide lühikokkuvõtted ERINEVUSED. MIS ON ERIVAJADUS? 1. Inimesed erinevad üksteisest: vaimsete ja psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest 2. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks. 3. Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse ka arengulisteks erivajaduseks. 4. Koolieas nimetatakse neid hariduslikeks erivajadusteks. 5. Koolijärgsed probleemid avalduvad sageli toimetuleku-piirangutena, hoolekandes eristatakse kehalisi ja psüühilisi erivajadusi. TERMINOLOOGIA 1. puue - organismi, psüühika või motoorika mõne funktsiooni täielik puudumine 2. hälve - psüühika ja/või motoorika funktsiooni osaline puudumine 3. häire – mõne funktsiooni osaline puudumine, kergesti mööduv või kõrvaldatav hälve.
.. Toetav roll psüühikaprobleemide korral. Sihtgrupp: üldjuhul on terved inimesed, kellel on eluga toimetulemisel tekkinud probleemid või raskused, või kes vajavad konsultatsiooni psühholoogia valdkonda kuuluvate küsimuste osas. Sealhulgas nt: Nõustamiskeskustes (sh erapraksised) lapsed, noored, täiskasvanud (individuaalsed, paari-või pereprobleemid, mis võivad laias laastus jaguneda situatiivseteks ja arengulisteks) Noorte nõustamiskeskustes psühholoogiline toetamine seksuaal-ja reproduktiivteemade kontekstis; Turvakodudes jms psühholoogiline toetamine suheteprobleemide, ja kriiside korral; edasise elukorralduse planeerimisel. Haiglates psühholoogiline toetamine tervisehäiretest tingitud probleemide ja raskustega toimetulemisel. Kõrgkoolides psühholoogiline nõustamine tudengitele (nt Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool jt).