S selguseta ala- kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab vähemalt 500 elujõulist uuenemiseks sobiva puuliigi taime hektari kohta N noorendik- kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab vähemalt 1500 vähemalt 1,3m kõrgust taime hektari kohta või ka kõrgemat puud, aga nende keskm diam jääb alla 6cm L latimets- puistu peapuuliigi keskm rinnasdiameetriga üle 6cm ja kuni 12cm ning keskm vanusega alla ½ küpsusvanusest. Hall-lepikutes latimetsa arenguklassi ei määrata! K keskealine mets- puistu, mille vanus on üle kümne aasta väiksem küpsusvanusest ja mille: 1) peapuuliigi keskm rinnasdiam on suurem kui 12cm; 2) peapuuliigi keskm rinnasdiam on väiksem kui 12cm, kuid vanus enam kui ½ küpsusvanusest. V valmiv mets- puistu, mille vanus on kümme või vähem aastat väiksem küpsusvanusest Y küps mets- puistu, mille vanus on võrdne küpsusvanusega või ületab selle 5
veendumust . Peale esimest kohtumist mustanahalistega liigitas ta üsna kohe mustanahalised eraldi inimliiki ja pidas neid lausa vastikuteks ning tõsist muret tekitas talle ka see, et valged hakkasid ihaldama mustanahalisi ja see oleks valgevere muutnud segavereliseks . Peale sellist muudatust muutis ta kogu oma teooriat . See oli ühe teadlase mõttekäik aga oli palju teisi arvamusi veel, arvati ,et see kus vööndis elatakse paneb paika inimese nägususe ja arenguklassi. Teine põhiteema mille üle Gouldi juurutles oli kolpade mõõtmine . Mees nimega Morton oli nii öelda kolpade mõõtja kes mõõtmise tulemusel järjestas inimesed mõõdupuule. See on küll väga absurdne kuidas ta neid mõõtmisi tegi ja kuidas ta hindas oma mõõtmisi . Mõningatest tema mõõtmis arvutustes , saaks välja tuua selle ,et ta mõõtis inimeste kolpasid sinepiseemnetega mis olid erineva suurustega . Kui tema skaala oleks ruumiliselt olnud 1-50 mingit ühikut siis
puuliigi taime hektari kohta N Noorendik - Kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab vähemalt 1500 vähemalt 1,3m kõrgust taime hektari kohta või ka kõrgemat puud, aga nende keskmine diameeeter jääb alla 6 cm. L Latimets - Puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6cm ja kuni12 cm ning keskmise vanusega alla 1/2 küpsusvanusest. Hall-lepikutes latimetsa arenguklassi ei määrata. K Keskealine mets - Puistu, mille vanus on üle kümne aasta väiksem küpsusvanusest ja mille: 1) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on suurem kui 12 cm; 2) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on väiksem kui 12 cm, kuid vanus enam kui ½ küpsusvanusest. V Valmiv mets - Puistu, mille vanus on kümme või vähem aastat väiksem küpsusvanusest. Y Küps mets - Puistu, mille vanus on võrdne küpsusvanusega või ületab selle.
kõrvalpuuliigid. Raie käigus ei tohi tekkida metsa täiuse olulist vähenemist (hõrenemist). Täius peaks peale raiet jääma 0,6-0,7. 3. Sanitaarraie - tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates, valmivates puistutes, kus pole enam mõttekas teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Ka oma ülesande täitnud seemnepuude raie langilt kuulub sanitaarraie alla. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puud (metsa majand. eeskiri). 1) surnud puid; 2) väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate
elujõulist uuenemiseks sobiva puuliigi taime hektari kohta N Noorendik - Kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab vähemalt 1500 vähemalt 1,3m kõrgust taime hektari kohta või ka kõrgemat puud, aga nende keskmine diameeeter jääb alla 6 cm. L Latimets - Puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6cm ja kuni12 cm ning keskmise vanusega alla 1/2 küpsusvanusest. Hall-lepikutes latimetsa arenguklassi ei määrata. K Keskealine mets - Puistu, mille vanus on üle kümne aasta väiksem küpsusvanusest ja mille: 1) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on suurem kui 12 cm; 2) 2) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on väiksem kui 12 cm, kuid vanus enam kui ½ küpsusvanusest. V Valmiv mets - Puistu, mille vanus on kümme või vähem aastat väiksem küpsusvanusest. Y Küps mets - Puistu, mille vanus on võrdne küpsusvanusega või ületab selle.
kasvus eelistus, et nad saaks rohkem valgust ja toitepinda. Küpsesse ikka peaksid jõudma vaid heade tüveomadustega puud, millest on võimalik saada kvaliteetset puitu. 3. Sanitaarraie - tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates, valmivates puistutes, kus pole enam mõttekas teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Ka oma ülesande täitnud seemnepuude raie langilt kuulub sanitaarraie alla. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitaar-lageraiesse, s.t
sanitaarset seisundit ja kvaliteeti (kuivanud või haigustest-kahjuritest nõrgestatud puud, tormist, lumest kahjustatud puud, väheväärtuslikud puud - kõverad, harulised, jäme-okslikud, "hundid"). 1.3. Sanitaarraie - tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates, valmivates puistutes, kus pole enam mõttekas teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Ka oma ülesande täitnud seemnepuude raie langilt kuulub sanitaarraie alla. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitaar-lageraiesse, s.t. et kõik
tüvekestel ja okstel, kus näritakse laikudena koort. väljalangevate puude puidu kasutamise valmivates puistutes, kus pole enam mõttekas Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- võimaldamiseks (harvendusraie); teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ja männikändude pindmistelejuurtele. Nende 3) metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus puudumisel muneb ka vanematele kändudele, ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega maas vedelevatele okaspuunottidele jne. Põlvkond puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega kaheaastane. Pärast lendlust asuvad ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie). asustatud või haigustest nõrgestatud puud,
väheväärtuslikud puud - kõverad, harulised, jäme-okslikud, "hundid"). 51 3. Sanitaarraie - tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates, valmivates puistutes, kus pole enam mõtekas teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitaar-lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras
Vajadusel teostatakse 10-15 aastat enne lõppraiet puistus SR. 14. Sanitaarraie. Raiekraad, alameetod hooldusraietel ja hooldusraiete tehnoloogia. Sanitaarraie (SR) - tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates, valmivates puistutes, kus pole mõtet teha enam HR, kuid mis ei jõua lähemal ajal küpse metsa arenguklassi või kus HR on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast kas kahjuritega asustatud, haigustest nõrgestatud, tormi või lume poolt murtud või heidetud puud. Sanitaarraiega raiutakse kindlasti hukkunud või hukkuvad puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv liiga suur) määratakse sanitaar-lageraiesse, s.t
annaabi.ee 
