Uuritakse erinevate poolatsetaalsete ühendite, eriti desoksüsuhkrute, suhkrute ja glükokonjugaatide detsüklisatsiooni teostatavust, erisusi ja võimalikke sünteetilisi rakendusi. Projekti põhiline praktiline eesmärk on arendada edasi taotlejate originaalset (desoksü)suhkrute estrite stereoselektiivse sünteesi meetodit ja uurida võimalusi O- ja N-glükosiidide sünteesiks üle aldehüüdvormis desoksüsuhkru estri. Uuritavad karbohüdraadid on: 3,4-didesoksüriboos / 3,4-didesoksüarabinoos; 3- desoksüerütroos / 3-desoksütreoos; ja suhkrute paarid: glükoos/mannoos; riboos/arabinoos ja ksüloos/lüksoos. Uuritavateks karboksüülhapeteks on sapihapped ja antioksüdatiivsete omadustega polüfunktsionaalsed aromaatsed happed. Sünteesi- ja analüütilisi uuringuid toetavad kvantkeemilised modelleerimisuuringud. Teostatakse uute ainete farmakoloogilisi uuringuid 1.3 Töö eesmärk Eksperimentaalselt välja selgitada rea looduslike prostanoidide ja steroidide lipaas-,
Ärritab nahka ja silmi. Treoos On samuti tetroosne monosahhariid, valemiga C4H8O4 Erütroosiga väga sarnane aine, samuti on läbipaistva või kollase värvusega siirupi sarnase välimusega. Riboos Pentoosne monosahhariid, orgaaniline ühend ja nukleiinhapete koosseisu kuuluv suhkur, valemiga C5H10O5 Esineb laialdaselt looduses ja inimeste sees (DNA, RNA). Avastati 1891.aastal. Valge värvusega tahke aine, vees hästi lahustuv. Arabinoos Samuti üks pentoosetest sahhariididest Leidub hulgaliselt looduses, kõige rohkem pektiinis ja hemitselluloosis. Tähtis aine molekulaarbioloogias ja bioteaduses. Veeslahustuv aine, värvitu kristalljas nõela või prisma kujuline. Ksüloos Esimene pentoone suhkur, mis isoleeriti puidust ja on selle järgi oma nime saanud (kreeka keeles “Xylon” = puit). Isoleeriti/avastati 1881.aastal. Kasutatakse lahustina, sünteesis või meditsiinis.
endospoor ei ei [2] liikuvus väga hästi liikuv liikuv [2] C-allikad (hape + gaas): glükoos (O/F test) +/- +/+ [2] sahharoos + + [2] D-fruktoos + + [4] L-arabinoos + + [2] D-ksüloos + + [2] D-mannitool + + [2] C-allikad tsitraat + + [2] käärimistüüp (Voges- + + [2] Proskaueri test)
pürofosfaadi hüdrolüüsi katalüüsib pürofosfataas Aktiveeritud galaktoos (UDP galaktoos) on galaktosüülgrupi doonoriks järgnevas grupiülekande reaktsioonis. Aktseptoriks on glükoos ja moodustub laktoos Ühe laktoosimolekuli sünteesiga kaasnes kahe fosfoanhüdriidsideme hüdrolüüs. Summaarne G0`=2x(30)+15 = 45 kJ/mol Oligo ja Polüsahhariidid 1. Homopolüsahhariidid ja heteropolüsahhariidid 2. Moodustavad nii lineaarseid kui hargnenud ahelaid Arabinoos Ara Glükoonhape GlcA Fruktoos Fru Glükuroonhape GlcUA Fukoos Fuc Galaktoosamiin GalN Galaktoos Gal Glükoosamiin GlcN Glükoos Glc Natsetüülgalaktoosamiin GalNAc Mannoos Man Natsetüülglükoosamiin GlcNAc Ramnoos Rha Natsetüülmuramiinhape MurNAc Riboos Rib Muramiinhape Mur
Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak. Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi), teihhoiinhape (sisaldab suhkruid) ja lipoteihoiihape (teihhoiinhape+lipiidid). (Rakuseina stabiliseerimine). Rakuseinas polüsahhariidid. Erinevad suhkrud: mannoos,arabinoos jt. Gram-positiivsetel puudub raku välismembraan, esineb vaid tsütoplasmamembraan. Gram-negatiivsete rakuseina ehitus: Välismembraan. Lipopolüsahhariidid (LPS), 3 komponenti: 1) hüdrofiilne 0-antigeen (polüsah.) 2) üldine (core) polüsahhariid, 3) hüdrofoobne lipiid A-toksilisus Välismembraanis rohkelt proteiine: Integraalproteiinid – välismembraani terviklikkus, Ainete transport, poriinid – hüdrofilsete suhkrute, ioonide mitteselektiivne difusioon rakku
mida vaatleme mikroskoobi all. Maltoosi osasoonid olid gruppideks kokku koondunud, lühikesed ja otsast hargnenud. Laktoosi osasoonid olid piklikud ning terava otsaga, kuid keskelt tihedalt kokku põimunud. Järeldus: Võime järeldada, et laktoos ja maltoos on taandavad suhkrud (reageerivad fenüülhüdrasiiniga), mille osasoonid omavad iseloomulikku kuju. Fruktoos glükoos laktoos arabinoos 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli. Lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisatakse 0,5ml konts. NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisatakse 1ml glükoosi lahust, loksustatakse hoolikalt ning soojendatakse segu veevannis. Alguses muutub lahus hallikaks, kuid pärast soojendamist tekkis katseklaasi seinale peegel.
vaja segu enam loksutada. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Tulemus: Valisin taandavateks suhkruteks arabinoosi ja maltoosi. Kahjuks ei õnnestunud maltoosi kristallide kuju läbi mikroskoobi vaadata. Lisaks ei saaks öelda, et katse õnnestus, sest korralikke kristalle ei tekkinud. Laboratoorse töö käigus sain aga vaadata läbi mikroskoobi glükoosi ja arabinoosi osasoone: glükoos arabinoos Lisan siia veel eraldi pildi, sest kõikide suhkrute kristallise osasoone ei õnnestunud laboris vaadata. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalliline hõbe aldehüüdide toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale hõbepeegli. Töö käik: Hoolikalt pestud katseklaasi valatakse 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisatakse 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutatakse
Lisasin mõlemasse ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati, loksutasin, kuni tahked ained lahustusid. Hoidsin segusid 40 minutit keevas veevannis, loksutasin aeg-ajalt, seejärel jahutasin jäävannis. Katseklaasi moodustusid suhkrute kollased kristallid. Järeldus: kuna osasoone moodustuvavad monoosid ja taandavad oligosahhariidid, siis kinnitas osasoonide moodustumine, et glükoos ja arabinoos kuuluvad glükooside ja taandavate oligosahhariidide hulka. Fruktoos Glükoos Maltoos Laktoos Kõige tihedamalt paiknesid koos laktoosi kristallid, mis koosnesid lühikestest üksteise kõrval asuvatest kristallidest. Kõige pikemad kristallid olid glükoosil, mis olid koondunud puntidesse. Fruktoosi kristallid paiknesid üsna hõredalt puntides. Maltoosi kristallid olid erineva pikkusega ning paiknesid preparaadiklaasil laiali.
2. oligosahhariidid 3C->trioosid ühendid, tekib fotosünteesis ja glükosiinis, koosneb 2...10 monosahhariidi jäägist, mille jääke seob glükosiidside a)nt: disahhariidid · sahharoos= glükoos+fruktoos, · laktoos = glükoos+galaktoos, · maltoos = glükoos+glükoos, · trehaloos(seenesuhkur) = glükoos+glükoos, b)nt: trisahhariid · rafinoos 3. polüsahhariidid 5C->pentoosid ühendid, nukliinhapetes, siia kuulub ka puidusuhkur(arabinoos) ainult süsivesinukest koosneb · 10(astmes4)...10(astmes7) monosahhariid jääki glükosiidside: a)ehitusüksuseks glükoos: teslluloos taimedes, kitiin lülijalgsetes ja seentes, b)ehitusüksuseks on fruktoos: korvõielistes inuliin. SU + muu osa · Su(süsivesikud+valgud - limad 4. Heksoosid 6C ühendid, näiteks on glükoos, puuviljasuhkur, galaktoos Süsivesikute füüsikalis, keemilised omadused
formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. 18 Töö käik Kahte katseklaasi valatakse 2 ml erineva taandava suhkru (glükoos, arabinoos, galaktoos, maltoos, laktoos jne) lahust. Mõlemasse lisatakse ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati (NB! Juhinduda näidiskaalutistest!) ning loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud. Reaktsioonisegu hoitakse 40 minutit keevas veevannis, aeg- ajalt loksutades ja jahutatakse seejärel jäävannis. Kui osasoonid on hakanud juba moodustuma, pole vaja segu enam loksutada. Katse korrektsel läbiviimisel moodustuvad
iooniga või mitte. Kui MerR pole Hg2+ seondunud, siis regulaatorvalk ei painuta DNA-d ning aktivatsiooni ei toimu. Kui MerR on Hg 2+-ga seondunud, siis toimub DNA väänamine ning transkriptsiooni aktiveerimine. Aktivatsioon võib toimuda veel keerulisemalt. Näiteks arabinoosi operoni geenide transkriptsiooni aktiveerimine promootorilt P BAD sõltub arabinoosi olemasolust. Promootoralaga seonduvad AraC, mille allosteeriliseks efektoriks on arabinoos, ning Crp-cAMP, mis tekib siis kui keskkonnas pole enam glükoosi ning rakud peavad kasutama sekundaarseid C-allikaid. AraC seondub kolmele alale promootori ees: operaatorala O2, mis asub promootorist kaugemal, ning O1, mis asub promootorile lähemal. Promootorile kõige lähemal asub aktivatsiooni järjestus I1. Crp-cAMP seondub promootoralas I1 ja O1 vahele. Kui arabinoosi keskkonnas pole, siis regulaatrovalk AraC seondub promootori lähedal olevale
annaabi.ee 
