Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks Demokraatia - Rahva võim oli vesi Aristokraatia - Paremate võim Anaximandros - Thalese õpilane, arvas, et Barbar - Võõramaalane maailm koosneb määramatust "apeironist" Polis - Kreeka linnriik Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka Faalanks - Kreeka lahingurivi teose autor Türann - Ainuvalitseja Pytagoras - Tema arvates põhines Spartiaat - Sparta täieõiguslik kodanik maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pytagorase Heloid - Spartiaatide maaori Teoreem Efoor - Riigiametnik Spartas
maailmu. Seega arvas ta ka, et meie maailm on vaid üks paljude hulgas. Too kõikesünnitavarche ei smastu ühegi nähtava ning tuntud ainega, mistõttu talle ei saa omistada ka viimaste omadusi. Tema põhitunnuseks on piiramatus või lõputus--apeiron otsatu ürgaine, millest kõik tekib ja millesse kõik lõpuks hajub. Lõputuna on ürgaine aga määratlematu, aoriston, seega ei saa teda meeltega tajuda, nagu on vesi või õhk vms.--kujutlus apeironist kajastab filosoofilise abstraktsiooni kõrgemat astet. See ürgaine on alatises liikuvuses, kusjuures temast eralduvad kõik need ained, mis moodustavad antud maailma. Esmalt eraldusid soojus ja külmus, mille vastastikusest toimest tekkis omakorda niiskus ja tahked ained ning lõpuks kõik muud üksiknähtused. Anaximandrose argument, mis tõestas, et algaineks ei saa olla vesi ega mingi muu meile tuntud aine, oli: kui üks nendest oleks primaarne, siis ta vallutaks teised
Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kreeka esimene ajaloolane, ajaloo isa. Kirjutas teose"Historia" Kreeka-Pärsia sõdadest. Hippokrates- vanakreeka arst. Kirjutas teose, kus on haiguste sümptomid ja kulgemise kirjeldused. Hippokratese venne, mida annavad arstid. Sokrates- oli vanakreeka filosoof
arutlusest. Kreeka keeles tähendab filosoofia ,,tarkusearmastust". Filosoofid püüdsid selgitada, et maailm kujunes loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Olulisemad filosoofid ja teadlased: Thales esimene Vana-Kreeka filosoof, kes pani teadusele aluse. Leidis, et kõige aluseks oli vesi. Maailm tekkis veest ja ujus selle peal. Anaximandros Thalese õpilane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. Maailm tekkis meeltega tajumatust piiritust algest (apeironist). Demokritos kõige aluseks on aatomid, millest kujunes ka maailm. Isegi inimese hing koosneb aatomitest, mis pärast surma lagunevad. Pythagoras matemaatik, kes avastas teoreemi täisnurkse kolmnurga kohta. Hippokrates arst, kes koondas kokku senised meditsiinialased teadmised. Kirjeldab haigusi sümptomitena ja esitab ravivõtteid. Ütleb, et haigustel on looduslikud, mitte jumalikud põhjused. Teoses on
Anaximandros lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoses rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros arvas ka, et on olemas algaine, aga selleks algaineks ei saa olla vesi. Anaximandros arvas, et algaine peab olema lõpmatu ning igavene ning ümbritsema kõiki maailmu. Seega arvas ta ka, et meie maailm on vaid üks paljude maailmade hulgast, kellel on sama algaine. Anaximandros nimetas oma algaineks Apeiron. Apeironist eralduvad meie maailma elemendid - tuli, õhk vesi ja maa. Apeiron on lõputu ja peab olema neutraalne. Anaximandrose argument, mis tõestas, et algaineks ei saa olla vesi ega mingi muu meile tuntud aine oli, et kui üks nendest oleks primaarne, siis vallutaks ta teised. Anaximandrose järgi on maailmad tekkinud arengu käigus mitte loodud Jumala/Jumalate poolt. Arengukäik: Algainest esimesena eraldus maa, siis eraldus
4. Keskaegne filosoofia Antiikfilosoofia jaguneb järgmisteks alaperioodideks: 1. Eelsokraatiline periood – põhiliselt otsib ürgalget või algainet, millest kõik koosneb ja on alguse saanud 2. Klassikaline periood – sel perioodil pöörati vähem tähelepanu maailma ja selle asemel hakati uurima inimest ja ühiskonda 3. Hellenistlik periood 1. Mileetose koolkond: Thales: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis veest (niiskus) Anaximandros: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis APEIRONIST(mõiste sisu pole päris selge, sest tegemist ei ole mingi konkreetse elemendiga, vaid kaugele arenenud apstraktsiooniga. Tõlkida võiks seda kui ammendamatu piiramatu lõputus.) Kuidas kõik apeirnonist sündis? Anaximandrose arvates eraldusid kõige pealt soe ja külm, vedel ja tahke, nende kombinatsioonidest tekkis maailm-kosmos. Soe külm TULI VESI ÕHK MAA vedel tahke Anaximenes: (6
Pühamud ja templid olid olulised ohvrite toomine, usupidustused. Müsteerium konkreetse ringkonna salajased jumalateenistused. Surma järgsusele ei pööratud tähelepanu. 10. Filosoofia ja teadus Esimesena tegeleti maailma füüsilise lahtimõtestamisega, seejärel inimeste elu ja olemuse mõistmisega. Thales Uskus, et maa tekkis veest ja ujub vee peal. Suutis ennustada päikesevarjutusi. Anaximondros Leidis, et maail tekkis tajumatust piiri algest e. Apeironist Demokritos Atomistide koolkond. Väitsid, et maailm tekkis tühjusest, mille sees liiguvad ja põrkuvad algosakesed ehk aatomid. Ka inimese hing koosnes aatomitest. Sofistid Ei tegelenud füüsilise maailma mõtestamisega, lähenesid kohe inimesele. Hakkasid tegelema elufilosoofiaga. Leidsid, et hea ja halb on suhtelised vastavalt inimeste erinevatele veendumustele. Leidsid, et tugevad peavad allutama nõrgemad. Sokrates Vaidlustas sofistide seisukoha
19 (lk.135-140) Maailmas toimuvat seletati ka kreeka ühiskonnas jumaliku tahtega, kuid selle kõrval (esimest korda maailma ajaloos!) püüti asju seletada nende sisemistest looduslikest põhjustest lähtuvalt, tekib filosoofia (kr. k phileo+sophia=armastan+tarkus=tarkuse-armastus). Esimesed filosoofid tegelesid maailma seletamisega ja probleemiga, millest maailm on tehtud. Thales (6. saj eKr) uskus, et maailm on tehtud veest; tema õpilane Anaximandros uskus hoopis, et apeironist (meeleliselt tajumatu alge, millest kõik on tekkinud). Demokritos (5.-4. saj eKr) jällegi uskus, et maailm on tekkinud tühjusest ja aatomitest. Sofistid (5. saj eKr) tarkuse ja kõnekunsti elukutselised õpetajad, kes hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Nende tegevus oli tingitud ka Ateena demokraatias vajaliku kõne- ja vaidluskunsti vajadustest. Sofism sõnade ja mõtete oskuslik väänamine ning kaval
Riigiametnikest olid tähtsamad veel 5 efoori. FILOSOOFIA JA TEADUS Maailmas toimuvat seletati ka kreeka ühiskonnas jumaliku tahtega, kuid selle kõrval püüti asju seletada nende sisemistest looduslikest põhjustest lähtuvalt, tekib filosoofia. Esimesed filosoofid tegelesid maailma seletamisega ja probleemiga, millest maailm on tehtud. Thales (6. saj eKr) uskus, et maailm on tehtud veest; tema õpilane Anaximandros uskus hoopis, et apeironist (meeleliselt tajumatu alge, millest kõik on tekkinud). Demokritos (5.-4. saj eKr) jällegi uskus, et maailm on tekkinud tühjusest ja aatomitest. Sofistid (5. saj eKr) tarkuse ja kõnekunsti elukutselised õpetajad, kes hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Nende tegevus oli tingitud ka Ateena demokraatias vajaliku kõne- ja vaidluskunsti vajadustest. Sokrates (469-399 eKr) ei kirjutanud ühtki teost, vaid edastas oma mõtteid suulistel vestlustel
-1650 Egiptuse kirjutaja Ahmose kirjutab teksti pealkirjaga "Juhised saavutamaks teadmisi kõigist tumedatest asjadest", kus käsitletakse paljude lihtsate võrrandite lahendusi, näiteks pindalade ja ruumalade leidmist. -600 Anaximander tutvustab kreeklastele päikesekella, ta on ka esimene inimene, kes üritab joonistada maailma kaarti. Tema arvates on maailm tehtud apeironist(see sõna tähendas lõpmatust). -600 Thales ennustab ette kuuvarjutust, üldistab Egiptuse geomeetriat, uurib magnetismi ja väidab, et universumi algaine on vesi. -535 Anaximenes väidab, et algelement on õhk. -520 Xenophanes väidab algelemendiks olevat maa ja arvab, et mäed olid algselt merepinna all. -500 Pythagoros tegutseb Kreekas ja Lõuna-Itaalias
Teadmise filosoofia hakkab pikkamööda asenduma TARKUSE filosoofiaga. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS Kogukondlik ühiskondlik kord asendus uuega. Maailma tunnetamine muutus mütoloogiliselt filosoofilisele. Tekkis ürgalge küsimus: MILLEST asjad tekivad? Mileetose koolkond -- Thales, Anaximandros, Anaximenes. Teised: Herakleitos, Empedokles, Pythagoras jt. Thales arvas, et asjad tekivad veest, Anaximenes -- et õhust, Anaximandros -- et määratlemata algest, apeironist, Empedokles -- et maast, veest, õhust ja tulest, Pythagoras -- et arvudest. Herakleitos aga võrdles kogu kosmose protsessi tulega. Lühidalt öeldes, esimesed filosoofid tegelesid kaose mõtestamisega. Filosoofilise tunnetuse omapära: · Spekulatiivsus -- arutelu ja põhjendused. · Intuitsioon -- alateadvusest lähtuvad järeldused. Intuitsioon on sisuliselt momendil teadvustamata eelnev kogemus. Noorel inimesel ei saa see olla kuigi suur.
Kõik tekib ja hävib, aga algelement on püsiv ja igavene. Thales tegeles ka matemaatikaga. Tuntud on tema meetod püramiidi kõrguse määramiseks selle varju abil ning väide, et diameeter jagab ringi pooleks. Anaximandros (610-547eKr) Gnoomon, maakaart ja taevakaart. Algelemendi omadus on ¤peiron, (apeiron) piiramatu. Selle vastandiks on piiritletu psraj (peras). Ürgaine võib üle minna kõigisse ainetesse ja need omakorda üksteisesse. Seega valitseb alatine muutumine. Apeironist eralduvad vastandite paarid: vedel-tahke, külm-soe. Nendest moodustub kosmos. Evolutsiooni idee - inimesed põlvnevad kaladest. Maa on tiirlev silinder, mille kõrgus on 1/3 laiusest. Maa hõljub õhus, kõigist teistest taevakehadest ühekaugusel. Anaximenes (585-525. eKr) Algelement on õhk. Hing koosneb õhust. Maa on ümmargune ketas ja ümbritsetud õhust. Õhk on piiramatu, kõikjale laiali valguv, üha liikuv element, mis ühtlaselt täidab kogu maailma ja vastab ürgaine omadustele
eelkäija. Võttis kasutusele gnomoni (varjusau, päikesekell). Pannud oma mõtted kirja teoses "Loodusest" (547). Mis on kõige alguses? Peab olema maailma aine, mis asuks väljaspool kõiki kogemusi. See on vormitu algaine - apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaratavatest omadustest lahti riietada (striptiis). Apeiron on maailma igavene, kõikehõlmav ja piiritu alge. Pole algust ega lõppu. Apeironist on eraldunud külm ja soe, kuiv ja märg. Maa hõljub vabalt ruumis, pikapeale kuivanud ja toonud esile elusolendid (algul vees, pärast tulnud maale). Esimesed inimesed elasid kalades, kuna inimesed vajasid pikaealist hoolitsust. Täiskasvanuna alustasid iseseisvat elu. Hiljem pöörduti tagasi apeironisse. Asjade kadumine on meeleparandus (). Asi elab vaid tervikus. Goolise õiguslikud printsiibid on kosmiliselt toimuvad. ANAXIMENES (585-525(527)): ürgaine on õhk (hingeõhk, hingus)
annaabi.ee 
