Sisalikud Robin Kendra ja Carl Ülejõe Iseloomulikud tunnused q hingamine kopsudega q kahe aordikaare esinemine q paks sarvkihiga nahk q koorega munad Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm. elupaigad Sisalikud elavad kõigil mandritel peale Antarktise, samuti enamikul saarestikel. Neile meeldivad igasugused päikese käes soojenevad pinnad, mille läheduses on olemas sobivad varjumispaigad. Sisalikud mõnulevad päikese käes hommikul ja pärastlõunal, kuid mitte tugevas keskpäevakuumuses. Toitumine
liigese kohal paremaks ühiseks unearteriks ja paremaks rangluualuseks arteriks. 8. Ühine unearter: ladinakeelne nimetus, asetus, millisteks harudeks jaguneb? Lad.keeles (a. carotis cummunis) on paariline, kulgeb kaelal ülespoole kõrvuti söögi- ja hingetoruga ning kilpkõhre (щитовидный хрящ) ülemise serva kõrgusel, jaguneb välimiseks ja sisemiseks unearteriks. Vasak ühine unearter, olles aordikaare haruks, parempoolsest veidi pikem, sest parempoolne väljub brahhiotsefaaltüvest. 9. Välimine unearter: asetus, peamiste harude nimetused ja verevarustuse piirkonnad. Välimine unearter lad.k.( a.carotis externa) on paariline; lähtudes ühisest unearterist, suundub ta kaelal ülespoole, kulgeb siis kõrvasüljenäärme sees alalõunurga taga. Ta annab ära arvukaid harusid.
Hingamise regulatsioon ...toimub nii närvisüsteemi vahendusel (neuraalselt) kui hormoonide vahendusel (humoraalselt). Hingamist reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, see reguleerib hingamislihaseid innerveerivaid seljaaju piirkondi. Hingamiskeskusel eristatakse sisse- ja väljahingamist reguleerivaid närvirakke. Hingamiskeskuse erutuvus oleneb: a) kehast saabuvast infost (nt veresoonte seinte kemoretseptorid nt aordikaare ja ühise unearteri hargnemiskoht). Näiteks nahalt või limaskestadelt lähtuvate närviimpulsside tõttu võivad vallanduda köha ja aevastus. b) kõrgematest ajuosadest (nt ajukoor). Selle tõttu saab inimene hingamist tahtlikult reguleerida. Hingamist reguleeritakse vere süsihappegaasi ja piimhappesisalduse järgi. Nii süsihappegaasi kui piimhappe kontsentratsiooni suurenemine alandab vere pH taset. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on tundlikud vere süsihappegaasisisalduse
rinnajuha, lümfi kogumise piirkonnad, alanev aort, mis kannab suubumine vereringesse süsihappegaasi. Pea ja ülajäsemete kapillaarid, kopsu kapillaarid, siseelundite kapillaarid, alajäsemete kapillaarid Ülenev ja alanev aort moodustavad Lümfisõlme ehitus, ülesanne aordikaare. Üleval seespool ühisunearter ja väljaspool rangluualune arter. Regionaalsed lümfisõlmed Aordikaart läbivad vasak ja parem peabronh. Pärgaretrid ja aordiklapp. Kaenlaarter, õlavarrearter, süva õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, kämblaarterid,
[13] Joonis 1. Soomuseline Sauromalus obesus Roomajate hulka kuuluvad - väikesed sisalikud, jäsemeteta maod, kala meenutavad kalasisalikud, kilprüüsse suletud kehaga kilpkonnalised, fantastiliste kehavormidega suured ja väikesed, kahel ja neljal jalal kõndivad dinosaurused, lendavad tiibsisalikud jne. Neile kõigile on iseloomulik sarvkihiga naha ja koorega munade esinemine, samuti mitmed muud anatoomilised ja füsioloogilised omapärad, nagu hingamine kopsudega, kahe aordikaare, rinnakorvi esinemine, imetajate ja lindudega võrreldes suhteliselt madalalt arenenud kesknärvisüsteem ja termoregulatsioon. Naha sarvikhist on enamikul roomajatest varvaste otses arenenud küünised ning nahka katvad soomused. [13] Roomajad on levinud kõikidel mandritel (peale Antarktise) ja kõikides kliimavöötmetes samuti (peamiselt soojematel aladel) meredes ja ookeanides. Roomajate levik minevikus hõlmas ka külmemaid piirkondi kui tänapäeval
Selle tulemusena muutub venoosne veri arteriaalseks. 15. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega, mis kannab venoosset verd kopsudesse. Väikese vereringe veri voolab kopsudest 4 kopsuveeni kaudu (kummastki kopsust 2 veeni) südame vasakusse kotta. 16. Aort AORTA Aort väljub südame vasakust vatsakesest ja suundub ülespoole üleneva aordina kuni parema 2. roide kõhreni. Rinnakupideme taga pöördub aort taha ja vasakule, moodustades aordikaare, laskub seejärel lülisamba ees allapoole alaneva aordina, jagunedes omakorda rinnaaordiks ja kõhuaordiks. 17. Aordikaarest lähtuvad harud Õlavarre-peatüvi Vasak ühine unearter Vasak rangluualune arter 18. Peamine pea piirkonda verega varustav veresoon on unearter Peamine pea piirkonnas venoosset verd koguv veresoon on ülemine õõnesveen 19. Veenid jagunevad pindmisteks ja suvadeks 20. Ülemisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku õlavarre-peaveeni kaudu
õhem. Samuti on kopsuarteri seinad õhemad aordi omast. Äramärkimist väärib, et kopsuvereringes liigub arterites venoosne veri ning veenides arteriaalne veri – suures vereringes on see vastupidi. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest aordiga ning lõpeb veenide kaudu venoosse e. hapnikuvaese vere tagasitoomisega südamesse, kust see läbib väikese vereringe. Aordis eristatakse ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti. Ülenevast aordist saavad alguse koronaararterid. Aordikaare eespinnalt saab alguse õlavarrepeatüvi ehk brahhiokefaaltüvi. Alanev aort jaguneb kõhu- ja rinnaaordiks. 45. Meeleorganid Meeleorganid on vahendajaks organismi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. Nende poolt vastuvõetud ärritused põhjustavad aistingute teket. Meeleorganid töötavad ainult kõikide oma alaosade töövõime säilitades – nägemisvõime kaob mitte ainult silmamuna vigastumise korral, vaid ka nägemisnärvi läbilõikamise korral
mukoosnääre SÖÖGITORU OESOPHAGUS - algab sõrmuskõhre (VI kaelalüli) alaserva kõrguselt - 25 cm (hammastest maoni 40 cm) - pars cervicalis hingetoru taga - pars thoracica keskseinandis ülal hingetoru taga, all südamepauna taga, ristub aordiga sellest eespool - pars abdominalis kõhuõõnes (1-3 cm) Kitsused - larüngeaalne alguskohal - aortaalne aordikaare ja vasaku peabronhi vahealal - diafragmaalne diafragmast läbiminekul Limaskest - pikikurrud + valendik tähekujuline Lihaskest piki- ja ringlihaskiht Adventitsiaalkest - serooskest katab vähesel määral rinnaosa paremal küljel ja all vasakul, kõhuosa ees ja külgedel Neelamine - reflektoorne akt, mille käigus optimaalse mahuga toidupala viiakse suuõõne tagaosast neelu (I faas 0.7-1 s), neelust söögitorusse (II faas
vererõhk, vere O2 ja CO2 sisaldus hingamise regulatsioonis. Motoorika: tõstab neelamise ja kõnelemise käigus. Autonoomne motoorika: stimuleerib süljeeritust. Kahjustusel neelamisraskused, vähenenud süljeeritus, tundlikkuse kadu kõri piirkonnast, maitsetundlikkuse kadu. 10. Uitnärv segatüüpi; sensoorne osa: kõripealise ja kõri maitsenäsad, kaela ja kõrilihaste kehatundlikkus, aordikaare baroretseptorid, rindkere ja kõhuõõne elundite tundlikkus. Motoorne osa: kõri, neelu ja kaela ja pehme suulae lihased, parasümpaatilised aksonid hingamisteede, söögitoru, mao, peensoole, enamuse jämesoole, sapipõie, südamelihase ja seedenäärmete silelihastesse. 11. Lisanärv motoorne närv, pea ja õlavöötme liikumine teineteise suhtes. Tuumad seljaaju esimese viie kaelasegmendi hallaine eessarvedes. Innerveerib pea liigutusi koordineerivaid
langeb. Kodade, eriti parema koja venitus vallandab kodadekoesolevatest vesiikulitest atriaalse natriudiureetilise peptiidi (ANP), mida sünteesivad südamekodade lihasrakud. ANP suurendab neerudes ultrafiltratsiooni ja pidurdab Na+ tagasiimendumist. ANP toimel vallandub tugev vee ja Na+ eritumine neerude kaudu. Südamelähedaste veresoonte rõhu- ja kemoretseptorid asuvad unearteri hargnemiskoha ja aordikaare läheduses, mida innerveerivad keele-neelunärvi haru ja vasak südamedepressornärv. Rõhuretseptoreilt lähtuvadvererõhku regulerivad depressoorsed ja pressoorsed refleksid. Kemoretseptorid asuvad rõhuretseptoritega samades piirkondades olevates spetsiaalsetes karotiid-ja aordigloomustes. Karotiid-ja aordigloomuste retseptorid on tundlikud arterialse vere P02 languse ja PH muutuste suhtes (avastaja C.Heymans). Sisuliselt kontrollivad need
Nende liikuvus suureneb, sellega aga kaasneb jäsemete vöötmete tugevnemine, pea liikuvus suureneb ning selgroog eristub kaela-, rinna-, nimme-, ristluu ja sabapiirkonnaks. Roomajate kolju liigestub, erinevalt teistest selgroogsetest (v.a. linnud), ühe liigesepõuda varal. Õlavöötmes on neil omapärane katteluu - pealisrinnaluu. Vabade jäsemete toeses on iseloomulikud randme- ja kannasisesed liigesed. Roomajate primitiivsete tunnuste hulka tuleb arvata kahe aordikaare olemasolu, kerepiirkonna arterites sisalduv segaveri, ebapüsiv temperatuur ning aeglane ainuvahetus. Roomajate nüüdisliike on umbes 6000, seega peaaegu kolm korda rohkem, kui kahepaikseid. Roomajad jagatakse nelja seltsi: kilpkonnalised, krokodillilised, kärsspealised ja soomuselised. Kilpkonnalisi on umbes 200 liiki. See väga iidne roomajate rühm on tänapäevani säilinud eänu kilprüüle. Krokodillilisi on umbes 20 liiki. Nad on peamiselt
t takistust, seega ka 60 läbivoolava vere mahtu. Arterite sisemist endoteelikihti nimetatakse intima’ks, kiulist väliskihti aga adventitia’ks. Suurte veresoonte toimimist on tähtis teada, sest vigastuste korral võivad tekkida tugevad verejooksud, sulguste ajal aga võivad tähtsad kehapiirkonnad või elundid verevarustusest ilma jääda. Aort saab alguse vasakust vatsakesest ja kulgeb pea suunas, moodustab aordikaare ja kulgeb seejärel vasakul lülisamba ees vaagnani. Vahetult pärast südamest lahkumist väljuvad aordist koronaarid. Vasak ühine unearter (a. carotis communis dextra) ja parem rangluualune arter (a. subclavia) algavad ühiselt kui õlavarre-peatüvi (truncus brachiocephalicus). Vasak ühine unearter (a. carotis communis sinistra) ja rangluualune arter (a. subclavia sinistra) saavad eraldi alguse aordikaarest. A.subclavia läheb üle kaenlaarteriks (a
annaabi.ee 
