Muidugi ei suudetud tekitada täielikku võrdsust, kuid nad pidasid tähtsamaks sõjalist poolt kui varandust. Mehed olid väikesest peale koos treeninud ja üksteise kõrval võidelnud ja nende vahel oli suur usaldus. Isegi rahu ajal oli neil kombeks koos üheseid söömiseid teha. Tugeva distsipliini ja sõjalised oskused suudeti saavutada karmi kasvatusega. Mina loeks seda negatiivseks pooleks, kuna tänu sellele jäi ära lastel lapsepõlv ja paljudele ei antudki võimalust elada. Perekonnad ei saanud viibida koos ja vanemad kasvatada oma lapsi. Kui laps sündis otsustati kas laps on tugev või nõrk. Nõrgad lapsed heideti kuristikku ja tugevad anti vanematele tagasi. 7.aastaselt pidid poisid alustama sõjaliste treeningutega. Need sisasaldasid palju katsumusi ja vägivalda. 20-ne aastaselt said nad sõjameesteks. 30-ne aastaselt olid nad täieõiguslikud kodanikud.
Kuid minu aspektist vaadatuna, ei ole eakamad lihtsalt viitsinud aru saada ega vaadata noorte elu teise nurga pealt. Vaid teevad oma järeldused pelgalt välise mulje põhjal. Selle järgi kuidas oli nende ajal ja kuidas on nüüd. Vanurid ei pane tähele, et ühiskond on edasi arenenud ja keerukamaks muutunud. Vanasti olid noored väga piiritletud ja neil oli enda väljendamise viise ja vahendeid vähe. Seega ei antudki võimalust noortele ennast ja enda eripära välja näidata. Kuid see vabadus on tänapäeva noortel olemas ja seda nad ka usinasti kasutavad. Vanamemmed võiksid mõelda vähekenegi selle peale kui paljuga peab nüüdisaja noor hakkama saama ja mille kõigega silmitsi seisma. Lastel tuleb otsustamist alustada juba maast madalast. Alguse saab see kõige lihtsamatest asjadest nt. mida seljas kanda. Tänapäeva noored on enamus väga pealiskaudsed ja esmamulje kujundatakse välimusest
17 aastaselt sõitis ta Jeenasse, et leida tugevamat matemaatikaõpetajat. Kuid teda ei huvitanud mitte üksnes matemaatika. Noormees võttis ajaloo, arheoloogia ja õigusteaduse tunde. Tal tekkis tunne, et juura ongi ta kutsumus. Matemaatika ununes. Leibniz pöördus tagasi Leipzigisse. Teisel kursusel valmis tal esimene töö. 19 a. Taotles ta õigusteaduse doktori kraadi. Kuna ta oli alles noor, siis dekaani naine vaidles selle taotluse vastu ja talle ei antudki kraadi. Ta sõitis Altdorfi ning kirjutas juuraalase töö, sai õigusteaduste doktoriks. Ta sõitis Mainzi , kus temast sai kuurvürsti nõunik. 26 aastaselt asus ta elama Pariisi. Siin algas ta kõige viljakam ja suhteliselt pidev tööperiood matemaatikuna. Külaskäigu ajal Londonisse, tutvus ta inglise matemaatikute, nende hulgas ka Newtoniga. Ta võttis ka osa Londonis Kuningliku Seltsi istungitest, kus demonstreeris ka oma arvutit. Möödus vaid 11 aastat, kui Leibniz avaldas oma töö
Katarlus on mõjutanud tugevalt Lõuna-Prantsusmaa rahvapärimust. Oma arvamus Kokkuvõttes nautisin ma selle raamatu lugemist ning see meeldis mulle väga. Sõjastseenid jätsin ma küll vahele, aga ma usun, et ma ei jäänud millestki ilma. Enne raamatu lugemist, ei olnud mul õrnemat aimugi, kes on katarid ja millal nad tegutsesid ning tänu sellele raamatule on mul ka eluks ajaks meeles, millal ristisõjad olid. Kuna raamatus ei antudki nii palju teavet katarite usu kohta, siis otsustasin nende kohta rohkem uurida ja tõlke teha. See aitas mul ka kindlasti paremini raamatut mõista. Raamatu juures meeldis, see kuidas katarite saatus oli põimitud Maarja Magdaleenast pärineva naiste elu ja tegemiste kohta. Ma küll ei usu, et neil oli üleloomulikke või tervendavaid võimeid, kuid ikkagi on huvitav lugeda, kuidas Magda keeras munk Bernardi viha ta enda vastu, ja selleläbi tappis munk enda, mitte Magda
Laimonis Rudztis (19061973), kes avaldas 1934. aastal liivi kalendris neljaleheküljelise meeleoluka jutu ,,Lbm", andes selles ülevaate muistsete Liivimaa liivlaste elust. Juuresolevad näited on teadaolevalt esimene katse tutvustada salatsiliivi keelt luulevormis. Kirjaviis järgib siin tänapäeva liivi ortograafia põhimõtteid, kus näiteks kriips vokaali peal näitab selle pikkust; vaid õ- le vastav häälik, mille Sjögren jt on kirjutanud vokaaliga y, on edasi antudki õ-ga. Sõnastuses ja grammatikas on püütud olla võimalikult salatsipärane, karta paraku on, et lausestuses aimub ka Häädemeeste randade keelt. Arusaadavuse tagamiseks on lisatud võimalikult täpne tõlge eesti keelde. Kõike siiski ei ole võimalik tõlkida, sellepärast siinkohal lühike seletus. Salatsiliivi keeles esineb vormide lühenemise tõttu palju mitmetähenduslikkust, seda kõige sagedasemate sõnade puhulgi
Selle peale pandi Oliver hoopis luku taha. Järgmisel homikul pani härra Bumble ülesse kuulutusi et sellele kes võtab Oliveri õpipoisiks pakutakse 5 naela. Kuulutust nägi härra Gamfield (korstnapühkija) ning otsustas et ta võib võtta küll poisi enda juurde. Korstnapühkija oli juba eelnevalt mõned poisid korstnasse ära suitsetanud ja kui juba oldi valmis Oliveri talle andma siis Oliver palus et teda ei antaks sellele kurjale korstnapühkijale. Oliveri ei antudki korstnapühkijale. Järgmisena tuli surnumatija härra Sowerberry, kellel oli ka soov Oliveri õpipoisiks võtta. Oliver läkski surnumatja juurde. Tale anti juba esimesel väeval koera toitu (liha kont, mis oli koerale hoitud).Hommikul kolistas ukse taga Noah, kes töötas surnumatja juures. Noah ja proua Sowerberry kohtlesid Oliveri halvasti. Ühel päeval võttis härra Sowerberry Oliveri endaga päris töö juurde kaasa ja kavatses poisist teha noore mingi surnu saatja teha, kes käib seal
Selle peale pandi Oliver hoopis luku taha. Järgmisel homikul pani härra Bumble ülesse kuulutusi et sellele kes võtab Oliveri õpipoisiks pakutakse 5 naela. Kuulutust nägi härra Gamfield (korstnapühkija) ning otsustas et ta võib võtta küll poisi enda juurde. Korstnapühkija oli juba eelnevalt mõned poisid korstnasse ära suitsetanud ja kui juba oldi valmis Oliveri talle andma siis Oliver palus et teda ei antaks sellele kurjale korstnapühkijale. Oliveri ei antudki korstnapühkijale. Järgmisena tuli surnumatija härra Sowerberry, kellel oli ka soov Oliveri õpipoisiks võtta. Oliver läkski surnumatja juurde. Tale anti juba esimesel väeval koera toitu (liha kont, mis oli koerale hoitud).Hommikul kolistas ukse taga Noah, kes töötas surnumatja juures. Noah ja proua Sowerberry kohtlesid Oliveri halvasti. Ühel päeval võttis härra Sowerberry Oliveri
Seea vaataksin edasi Asjaseadust. Asjaseadusest loeksin välja, et pikaajalise kinnisasja valdamise puhul tekib asjale omanikuõigus ja et maaomandi puhul reguleerib tähtajad maaseadus. Nüüd vaataksin Maaseadust, kust loen välja, et omanikuta maa on riigi oma. Soomaa puhul on aga nii, et kui üks inimene on teda järjepidevalt üle 25 aasta kasutanud, siis saab ta selle inimese omaks. Rabamaa puhul viidatakse Rabaseadusele. See on aga kehtetuks tunnistatud (õigemini tegelikult pole seda antudki, kuna siin kirjas oleva seaduse nimi on hoopis Rabamaa seadus). Kuna rabamaa on üks soomaa liike, siis rakendaksin normi, mis kehtib soomaa kohta, ehk siis kuna Tarmo on maatükki kasutanud 30 aastat järjest, siis peaks ta kohtule vastava taotluse esitama ja saaks seejärel maatüki omanikuks. Riigi omandis on soomaa nii kaua, kuni see pole kellegi eraomandiks saanud ja nii kaua võib riik selle ka avalikule enampakkumisele panna. Kui ta pole seda aga teind,
käitumine nii sundimatu ja lihtne. Nad kõik rippusid poisi kaelas ja küsisid temalt, et kas ta ei suvatseks siirduda elukutselisena lavale, Riigiteatrisse. Põhimõtteliselt oli see kui kutse Ekkele. Teatriinimesed rääkisid poisile, et neil on palju tutvusi ja piisaks paarist sõnast kui talle oleks tee Riigiteatrisse sile kui poleeritud. Ekkele tehti ka kiire pakkumine osaleda ühes näidendis. Kuid kohe samal õhtul kui pakkumise sai. Otsustamisvõimalust talle ei antudki, anti vaid leht tema osaga kätte ja et ta selle õhtuks selgeks õpiks. Ja nii Ekke ka tegi. Kui etenduse aeg oli käes, said kõik suure üllatuse osaliseks, nimelt oli poisil kogu tema osa selge, ühe päevase õppimisega. Kui Ekkel oli aeg lahkuda, taheti teda tagasi rahvamajja, koos paljude austajatega: ,,Nägemiseni, härra Moor!" ütleb ikka kasvatatud direktor. ,,Tulge homme kindlasti tagasi ja tooge palju sõpru ja tuttavaid kaasa. Me vajame austajaid!"
seejärel need valitsusele maha müüa, samuti korraldasid valitsused tihtilugu enampakkumisi. Ning justnimelt tehaste omavaheline konkurents kannustas neid tootma paremaid, innovaatilisemaid tooteid - umbes nagu NSVL ja USA vaheline konkurentsgi. Nõukogude Liidus võis teha midagi vaid valitsuse loal, nii näiteks tellis küll valitsus Antonovi disainibüroolt kõige suurema kaubalennuki, kuid luba uue ja suurema tootmishoone ehitamiseks ei antudki, mistõttu pandi lennuk kokku lahtise taeva all - gigantliku mõõtu lennukikere lihtsalt ei mahtunud kuidagi ära olemasolevasse angaari. Kuid NSVL inseneribüroodel oli üks teine tore hobi - läänemaailma tagant ehitusskeemide varastamine. Heaks näiteks oleks kosmosesüstikud - venelaste oma valmis mõned aastad hiljem ning oli lausa kahtlaselt sarnane ameeriklaste omale, omades lisaks ka mõnda tehnilist täiendust. Vasakul pildil on USA süstik, paremal aga venelaste oma.
Passid võeti inimestelt ära. Kui inimesed puhkusele läksid, anti neile passide asemel "spravkad". Mõni inimene põgenes puhkusel olles ära. Kellel läks hästi, sai koju tagasi, kes jäi vahele, lasti maha või pandi kinni. 18 Eestlased said omavahel hästi läbi ja olid sõbralikud ning abistasid üksteist sel raskel ajal. Eestlased said Siberis hästi läbi sakslastega. Kodumaalt sai harva kirju. Kõik kontrolliti üle, mõndasid kirju ei antudki üle. Mõned eestlased tegid kavalasti: panid kirjad lõngakera sisse. Mõnikord otsiti kera läbi, mõnikord mitte. Siberist- Eestisse oli raske kirja saata. Eestlased ise ei julgenud Siberisse kirju saata, sest nad kartsid, et neid tullakse kinni võtma. Kodu järgi oli eriti lastel suur igatsus Siberis sündinud lastest paljud surid. Koolis pidid lapsed käima mustas värvis, millel oli pruunist sitsist põll. Koolis räägiti vene keeles. Koolis käidi kalossides ja puhvaikades
just sinna ajajärku otsustasingi üritada nende kümnendite kohta rohkem teada saada ja loodetavasti pakkuda huvi ka lugejale. Töö eesmärgiks olen seadnud uurida, millised nägid välja tolle aja bändid, kuidas nende tegemisega hakkama saadi ja kui kaugele oli võimalik jõuda levimuusika tegemisega. Kasutatud kirjanduse nimekiri on kesine, suurem osa materjalist oli kättesaadav vaid ühest raamatust, kuna rohkem ei ole antud teema kohta materjale üldse välja antudki. Kuna 80-ndatel oli bände ja soliste juba niivõrd palju, olin sunnitud tegema oma valiku ja kirjutama enda arust kuulsamatest ja parematest tegijatest. 5 1. Eelnenud kümnendid eesti muusikas Arvates, et muusikast ülevaate andmisel on tähtis ka kerge eellugu ja ülevaate andmine eelnevatest aastakümnenditest, üritangi seda Anne Ermi raamatu ,,Polkast rokini 2", lehekülgede
annaabi.ee 
