Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"antisemiitlikud" - 15 õppematerjali

Adolf Hitleri noorpõlv-koolitee ja võimule tulek
12
ppt

Adolf Hitleri noorpõlv, koolitee ja võimule tulek

ADOLF HITLER 2009 Elulugu · Sündis 20. aprill 1889 Austrias · Tema isa oli Alois Hitler (1837 1903) · Ema Klara Hitler (18601907) · Tema vanemad olid omavahel sugulased. · Õppis viis aastat algkoolis. · 11 aastaselt astus Linzi reaalkooli. · Teda köitis Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. · 1904 aastal lahkus Adolf Linzi reaalkoolist. · 1906 aastal külastas Viini ja sattus vaimustusse linna arhitektuurist, kunstist ja ooperist. · Ta soovis astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse. · Septembris 1907 osales ta sisseastumiskatsetel, koos ülejäänu 112 õpilasega. · Ta pääses teise vooru kuid edasi sealt ei pääsenud. · Peale ema surma sai ta orvupensioni aga teenis ka lisa illustreerijana ning maalis ka

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
Adolf hitleri elulugu
5
doc

Adolf hitleri elulugu

Oma isa kirjeldab Hitler raamatus ,, Mein Kampf ,, äkilise türanniga , kuid tegelikult ei osuta miski sellele. Ta kirjutab oma isast ausatavalt kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi lapsega töökoha asjus. Adolf oli arukas kuid tujukas poiss.Rahvakoolides kus ta oli käind, olevat ta olnud tubli ja hea õpilane.Linzi realkooli sisseastumiseksameid tehes kukkus Adolf 2 korral läbi, õnn naeratas talle 3-ndal korral. Tede köitsid ning tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud . Juba pärast esimest õppeaastat Linzi realkoolis (1900/01) jäi Adolf klassi kordama. Õpetajate sõnul puudus poisil töötahe. Tema jonnakus purustati 13-dal eluaastal , ta hakkas õppima kuid tema õppeedukus ei paranenud , 16. aastaselt jättis Hitler keskooli lõpuni. Alates 1905. aastas elas Adolf Hitler toitjakaotusepensionist ja ema toetusest ohjeldamata boheemlase elu. 21. dets.1907 suri Adolfi ema rinnavähki , pärast seda siirdus Adolf

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
Juudid ajaloos-juudi kultuur
4
doc

Juudid ajaloos, juudi kultuur

Sellest ajast lubati juutidel, kellel oli kõrgharidus, käsitöölise kutsealane tunnistus, elada igal pool Venemaal. Eestis tekkisid nimetamisväärsed juudi kolooniad. Sajandi vahetuseks elas siin juba ligi 4000 juuti. Juutide vaimseks keskuseks sai Tartu. Koguduse moodustasid enamiku haritlased. XIX sajandi lõpul õppis Tartus ligi 300 juudi üliõpilast. Kuid esimene juudi rahvuskool loodi Tartus 1875. aastal. 19. sajandi lõpuks halvenes juudi elanikkonna olukord. Kogu Venemaal alanud antisemiitlikud aktsioonid avaldasid oma mõju. Hakati rangelt jälgima seadustest kinnipidamist, illegaalsed juudid aeti välja. Paljud neist emigreerusid, peamiselt Põhja- Ameerikasse. Kõige raskemad ajad algasid Esimese maailmasõja puhkedes. Sõjaväljal lüüa saanud Vene kindralid süüdistasid lahingupiirkondades elavaid juute koostöös vaenlasega. Nad aeti kodudest minema, kogu vara jäi maha. Enamik juute pooldasid Eesti Vabariiki. Vabadussõjast

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
Hilteri päritolu-Hitleri sihitu noorpõlv-Hilter esimeses maailmasõjas
22
ppt

Hilteri päritolu, Hitleri sihitu noorpõlv, Hilter esimeses maailmasõjas

piirilinnas Braunaus tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara (sündinud Pölzl) kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Kuidas Hitler õppis? Rahvakoolides, kus Adolf Hitler käis, oli ta hea õpilane. Linzi reaalkooli sisseastumiseksamitel kukkus ta aga kaks korda läbi. Ta sai lõpuks siiski sisse. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. Juba pärast esimest õppeaastat (1900/01) jäi ta istuma ja õpetajad kirjutasid, et tal puudub töötahe. Sihitu noorpõlv Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensionist ja ema toetusest ohjeldamatut boheemlaseelu. 21. detsembril 1907 suri Adolfi ema Klara rinnavähki. Kaheksateistaastane Adolf oli orvuks jäänud ning lahkus varsti kodust, et minna Viini, kus tal olid ebamäärased lootused kunstnikuks saada

Ajalugu → Ajalugu
49 allalaadimist
I MAAILMASÕDA
8
docx

I MAAILMASÕDA

Gavrilo Princip ­ Bosnia äärmuslane (tappis Franz Ferdinandi) { Princip oli üks paljudest bosnialastest, kes soovis oma kodumaale võimalikult suurt iseseisvust, lootes, et Serbia koosseisus on see võimalik. See, et just Princip Franz Ferdinandi tappis, oli suuresti juhuslik, sest potentsiaalseid tapjaid oli üle Sarajevo paigutatud mitu.} Philippe Petain ­ Prantsusmaa sõjaväelane (lasi töölt lahti lasta kõik kommunistid, kuulutas välja antisemiitlikud(juudivastased) seadused, lasi vangistada kõik välismaalased) Nikolai II ­ Venemaa viimane tsaar (Tema surm ja kukutamine tekitas pingeid välisriikidega, kus valitsesid endiselt monarhid) Lev Trotski ­ Petrogradi nõukogu juht, Lenini parem käsi (viis pigem revolutsiooni läbi, mitte Lenin) Vladimir Lenin ­ Enamlaste liikumise üht juhtfiguure, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht Viktor Kingissepp ­ Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Adolf Hitler ja I maailmasõda
10
doc

Adolf Hitler ja I maailmasõda

Braunaust Passausse, Lambachi ja Leondingi Linzi lähedal. "Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile head haridust. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri, aga tema lesk sai pensioni edasi. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas ilma tavapärase küpsustunnistuseta. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga. Oma päritolust ja oma elust enne poliitikasse tulekut pärast Esimest maailmasõda

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Adolf Hitler esimeses maailmasõjas
4
docx

Adolf Hitler esimeses maailmasõjas

olema Schicklgruber. "Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile head haridust. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri, aga tema lesk sai pensioni edasi. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas ilma tavapärase küpsustunnistuseta. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga. Esimeses maailmasõjas

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Adolf Hitleri sihitu noorpõlv
8
doc

Adolf Hitleri sihitu noorpõlv

tegelikult Hitler, vaid Schicklgruber. Alois Hitleri töö tõttu vahetas tema perekond sageli elukohta: nad kolisid Braunaust Passausse, Lambachi ja Leondingi Linzi lähedal. Adolf oli arukas, kuid tujukas poiss. Rahvakoolides, kus Adolf Hitler käis, oli ta hea õpilane. Linzi reaalkooli sisseastumiseksamitel kukkus ta aga kaks korda läbi. Ta sai lõpuks siiski sisse. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. Juba pärast esimest õppeaastat (1900/01) jäi ta istuma ja õpetajad kirjutasid, et tal puudub töötahe. Hitler esitas seda hiljem omamoodi õpistreigina isa vastu, kes sundis talle peale ametnikukarjääri, kuigi poiss tahtis saada kunstnikuks. Selles on mingi tõetera, sest Hitler pidas end kogu elu vältel tunnustamata kunstnikuks, kartis regulaarset tööd ja oli silmapaistvalt kangekaelne. "Õpistreigi" vastu räägib siiski see, et Hitleri isa suri juba 3

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Adolf Hitleri poliitika
10
doc

Adolf Hitleri poliitika

Passausse, Lambachi ja Leondingi Linzi lähedal. 4 Adolf oli arukas, kuid tujukas poiss. Rahvakoolides, kus Adolf Hitler käis, oli ta hea õpilane. Linzi reaalkooli sisseastumiseksamitel kukkus ta aga kaks korda läbi. Ta sai lõpuks siiski sisse. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. Juba pärast esimest õppeaastat (1900/01) jäi ta istuma ja õpetajad kirjutasid, et tal puudub töötahe. Hitler esitas seda hiljem omamoodi õpistreigina isa vastu, kes sundis talle peale ametnikukarjääri, kuigi poiss tahtis saada kunstnikuks. Selles on mingi tõetera, sest Hitler pidas end kogu elu vältel tunnustamata kunstnikuks, kartis regulaarset tööd ja oli silmapaistvalt kangekaelne. "Õpistreigi" vastu

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
62 allalaadimist
Fašistlike ideoloogiate-üldpõhimõtted
12
doc

Fašistlike ideoloogiate üldpõhimõtted

(B.U.F.). Loodud organisatsioon oli tugevalt antikommunistlik ja võitles majandusliku uuestisünni eest, mille eelduseks olnuks valitsusepoolne rahastamine ja korporatism. Seni B.U.F.-i tegevust finantseerinud ja liikumise propagandategevust juhtinud lord Rothermere loobus aktiivsest tegevusest, kuna süvenesid tema erimeelsused Mosley'ga - esimene luges end pigem antikommunistiks, teine puhtakujuliseks fasistiks. 1934. aastaks juurdusid B.U.F.-i ridades antisemiitlikud vaateid, mis veel paar aastat varem polnud kuigi laialt levinud. Liikumine korraldas provokatiivseid marsse juudi linnaosades, mille tagajärgedeks olid rahutused. Kõrghetk oli sama aasta 7. juunil, mil Olympia saali kogunes koosolekule 2000 mustsärklast ja üle 10 000 huvilise. British Union of Fascists seisukohtade iseloomustus Tsitaadid Oswald Mosley raamatust The Greater England (London, 1932): "Fasism on ülim edasiviiv jõud ja revolutsiooniline dogma maailmas. See

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Hitleri referaat
10
docx

Hitleri referaat

pidanuks ta perekonnanimi olema Schicklgruber. "Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile head haridust. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri, aga tema lesk sai pensioni edasi. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas ilma tavapärase küpsustunnistuseta. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga. Sihitu noorpõlv Aastast 1903 hakkas Hitler saama toitjakaotuspensioni. Alates 1905

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Diktaatorid ja diktatuuride teke
21
doc

Diktaatorid ja diktatuuride teke

oponendid on väitnud, et Hitleri asemel pidanuks ta perekonnanimi olema Schicklgruber. "Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile head haridust. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. 4 1903. aasta alguses Alois Hitler suri (Adolf oli siis 13), aga tema lesk sai pensioni edasi. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas ilma tavapärase küpsustunnistuseta. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga. 1.3 Sihitu noorpõlv

Ajalugu → Ajalugu
73 allalaadimist
Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad
35
doc

Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad

Eurooplaste kasvav natsionalism ei jätnud puudutamata ka juute. Juba sajandeid mööda maailma laiali pillutatud juutide üldiseks iseloomustuseks oleks võinud olla sõna ,,eksiilis". Teiste kultuuride seas diasporaas oma kultuurilise identiteedi säilitamine oli varjutanud juudi rahva alateadvust juba 1900 aastat, andes nendele ühtse sihi naasta Eretz-Israeli (Iisraelimaale) ehk Siionisse. Peale Prantsuse Revolutsiooni (1789) anti juutidele võimalus assimileeruda, kuid antisemiitlikud väljaastumised jätkusid. Tsaari- Venemaal aga koheldi juute endiselt ,,Kristuse tapjatena" või vähemalt liiakasuvõtjatena. Lühikese leebumisperioodi ajal tsaar Alexander II (1855-1881) valitsemise ajall sündinud valgustusmeelne juutide liikumine Haskalah tuli välja huvitava loosungiga: ,,Ole kodus juut, aga tänaval inimene". Alexander II mõrvale järgnenud juudipogrommid aga raputasid Venemaa juute juurteni

Politoloogia → Politoloogia
7 allalaadimist
Holokaust
290
pdf

Holokaust

8 Holokausti teemat pole vaja karta Paljudele õpetajatele valmistab raskusi õpetada holokausti ajalugu erinevas vanuses õpilastele. Tragöödia mastaapide edasiandmine on väga raske, samuti pole lihtne kirjeldada, kui madalale võib inimene langeda. Seetõttu tuleks eelnevalt läbi mõelda, kuidas käsitleda teemat emotsionaalselt, kuid õpilasi traumeerimata, mida teha siis, kui õpilased reageerivad üle või käituvad ebasündsalt (nt itsitamine, antisemiitlikud või rassistlikud märkused). Mõiste holokaust avamine Õpilased peaksid teadma, et mõisteid defineeritakse erinevalt. Paljude inimeste jaoks on mõiste holokaust tähenduse avamine problemaatiline. Sõna holokaust tähistas algselt piibellikku ohverdust ja selle mõiste kasutamist võib tõlgendada ka nii, nagu oleks juutide massimõrv märtrisurma vorm, aga holokaustis ei olnud midagi püha. Termini lõpplahendus (Endlösung) kasutamine holokausti tähenduses on holokausti

Ajalugu → Euroopa tsivilisatsiooni...
33 allalaadimist
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

Ma nägin juudis ikka veel vaid teatud religiooni kandjat ja lähtudes kannatlikkuse ja humaansuse motiividest, suhtusin jätkuvalt igasugustesse usulistesse sundustesse eitavalt. Toon, millega Viini antisemiitlik press juute üle kallas, tundus mulle suure rahva kultuuritraditsioonidele mitteväärilisena. Mu kohal lasusid raskelt mälestused teatud keskaegsetest sündmustest ja ma ei soovinud sugugi olla tunnistajaks nende episoodide kordumisele. Tolleaegsed antisemiitlikud ajalehed ei kuulunud sugugi pressi paremikku, - kust ma seda siis võtsin, ei tea ma nüüd enam isegi, - ja seetõttu selle pressi juutidevastases võitluses kaldusin ma tol ajal nägema tigeda vihkamise produkti ja mitte sugugi printsipiaalsete, ehkki võib-olla ka eba-õigete seisukohtade tulemust. Minu sellist muljet kinnitas seegi, et suur press vastas ka tegelikult antisemiitide huvidele nende

Ajalugu → Saksa ajalugu
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun