Kõige tavalisem oli kimp rihmu, mis kulgesid varvaste vahelt pahkluu ümber Sõdurid, Kütid ja töömehed kandsid tavaliselt sääremarjani ulatuvaid saapaid Mõnedel saabastel olid paelad, teised püsisid jalas juba saapaninast algava ristirästise rihmpõimingu abil Naised kandsid pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid Ilu ja hügieen: Valge alusmeik sisaldas tinavalget, mis oli tervisele väga ohtlik Tõenäoliselt varjutati silmalauge antimoniga, aga kasutust leidsid ka nõgi ja lambitahm Ohtralt tarvitati lõhnaõlisid, üks eelistatuimaid oli kannikeselõhn Näole kanti õhtuti jahumaske mis hommikul piimaga maha pesti Mõlema soo esindajad puhastasid usinasti hambaid ning nühkisid end pärast vanni üle erilise kraaprauaga, mis eemaldas surnud naharakud ja parandas vereringet
tõukub sellest eemale. Harilik tina on hõbevalge läikiv plastiline kergesti töödeldav pehme metall. Tinapulga painutamisel võib kuulda (kristallide nihkumisest põhjustatud ) iseloomulikku kriginat seepärast on ta kergesti äratuntav. Looduses leidub tina ühendeina , tähtsaimad mineraalid on kassiteriit ja tanniin. Tina toodetakse tinadioksiidi redutseerides või sooli elektrolüüsides. Tina kasutatakse sulamikomponendina koos vase (pronks ) , plii (joodised ) ja antimoniga (laagrimetallid , babiit ). Tina plastilisuse tõttu on temast toodetud toiduainete pakkimiseks fooliumi. Tina pole mürgine , seepärast võib tinutatud nõudes säilitada toiduaineid . Umbes 50% tina maailmatoodangust kulub raudpleki tinutamiseks , sellest valmistatakse konservipurke . Tinaühendeid rakendatakse värvipigmendina (tinavalge , kassikuld ) , keraamikatööstuses , tekstiilriide viimistlemisel , orgaanilises sünteesis. Tina oli inimkonnale tuntud juba 4000 a. e.Kr
Kõige sagedamini kasutatakse kulla sulameis hõbedat ja vaske. ● Kulla sära ei tuhmu ning tänu korrosioonikindlusele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide katmiseks (näiteks elektroonikas). ● Keemiliselt on kuld passiivne metall. Hapnikuga, vesinikuga, lämmastikuga, fosforiga, süsinikuga ja antimoniga kuld otseselt ei reageeri ja vastavaid ühendeid saadakse kaudselt. Kuld ei oksüdeeru isegi sulatatuna. Kulla Kasutamine ● Ehted, Meditsiin, Tehnoloogia jne. Hõbe ● Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Perioodilisussüsteem ● Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47.
punakaspruuniks. Ka hele nahk oli au sees, nahka valgendati tinavalgega. Huulevärvi valmistati rasvadest, mida värviti elavhõbesulfiidiga kinaver- või karmiinpunaseks või ookervärvidega ookerpunaseks. Huulevärvi rasvane mass pakiti karpi või roogtaimede vartesse, mis funktsioneerisid nagu tänapäeva alumiiniumtuubid. Huulevärvi kanti ka põsepunana põsenukkidel ja hajutati kergelt oimukoha suunas. Silmameigiks kasutati algselt vaid kaht värvi musta ja rohelist. Musta antimoniga rõhutati kulmukarvade kuju. Laule kanti ohtralt rohelist malahhiitpuudrit, mis oli kasulik päikesest põlenud silmadele ja kaitses kärbeste eest. Seda kasutati ka laste juures. Silmadele tõmmati kontuurid musta galeniidi e heleda tinaga. Kontuurjooned ulatusid kaugele oimukohtadele, peaaegu kõrvadeni välja. Ka ripsmeid tumendati tinasulfiidiga. Silmameigi esmane ülesanne oli silmi kaitsta. Hiljem märgati, et see ka suurendas ning kaunistas silmi ja siis võeti
oksüdatsiooniastmega soolad,nt TaC (410kraadi) ja TaBr (375kraadi) ja eraldub H .Kõrgemal temperatuuril halogeniidid osaliselt lagunevad,nt üle 550kraadi. Vesinikuga moodustab Ta nii hüdriidi(Ta H) kui ka tahke lahuse (sisaldab kuni 30 aatomprotsenti H). Süsinikuga tekivad karbiidid Ta C ja TaC. Lämmastikuga moodustuvad TaN,Ta N ja mittestöhhiomeetrilised nitriidid. Tantaal reageerib ka teiste lämmastikurühma elementidega: fosforiga,arseeniga ja antimoniga(tekivad mitmed stibiidid).Vismutiga (nagu ka paljude teiste metallidega) moodustab tantaal sulameid. Tantaali reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid TaS ja TaSi,räniga 4 silitsiidi TaSi,Ta Si ,Ta Si ja Ta Si ,kõik rasksulavad püsivad kristallained. Reageerimisel booriga tekivad mitmed boriidid,sh ülirasksulav TaB , Üldiseld kaldub Ta (nagu ka Nb)moodustama lisaks veel mittestöhhiomeetrilisi ühendeid mitmete eelnimetatud elementidega. Kasutatud kirjandus: Raamat ,,Elementide keemia"
Mida madalam on temperatuur, seda kiiremini tekib halltina, soodsaim on -33°C. 13°C- 0°C juures muutub tina palju aeglasemalt. Ent see kiireneb ka siis, kui madalal temperatuuril on valgetina kontaktis halltinaga. Keskajal antud nimetus "tinakatk" oli tabav sest halltinsaga "nakatunud" ese on tõesti külmakartev metall. Tinkatkust lahti saamiseks tuleb eset vees keeta siis muundub halltina aeglaselt taas valgetinaks. On võimalik ka seda vältida kattes asja vismuti, plii või antimoniga. Tina sulam teise metalliga ei muundu madalal temperatuuril halltinaks vaid jääb endiseks. Keskajal oli see aga tõsine nuhtlus kuna paljud majapidamisesemed olid just sellest metallist. Vanades kirikutes põevad paljud oreliviled madala temperatuuri tõttu tinakatku, mis avaldab mõju helikvaliteedile. Arvati, et tinakatku põhjustab naisnõidade needus. Paljud nõiduses süüdistatud kahtlusalused põletati seepärast tuleriidal. 5
.......... 3 1. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED.........................................................4 2. ÜHENDID............................................................................................................ 5 2.1. Veeslahustuvad soolad................................................................................. 5 2.2 Kalkogeenid................................................................................................... 6 2.3 Ühendid fosfori, arseeni ja antimoniga..........................................................7 3. TOODANG JA KASUTAMINE..................................................................................7 4. KINEETILISED JA METABOLISMI ANDMED ORGANISMIS.......................................8 4.1 Organismi sattumise teed ja käitumine organismis.......................................8 5. TOKSIKOLOOGILISED ANDMED.........................................................................10 5.1 Krooniline ja akuutne kokkupuude......
toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide katmiseks (näiteks elektroonikas). Keemiliselt on kuld passiivne metall. Hapnikuga, vesinikuga, lämmastikuga, fosforiga, süsinikuga ja antimoniga kuld otseselt ei reageeri ja vastavaid ühendeid saadakse kaudselt. Kuld ei oksüdeeru isegi sulatatuna Hapnik(O) ,Vesinik(H) ,Lämmastik(N) ,Fosfor(P) Süsinik(C) ,Antimon(Sb) Reageerimine mittemetallidega Lihtainetest reageerib kuld halogeniidididega. Toatemperatuuril kulgevad reaktsioonid aeglaselt. Temperatuuril 140 °C reageerib kuld klooriga, moodustades kuldtrikloriidi, mis kõrgemal
suuteline lahustama väärismetalle. Selles lahustub kuld ainsana ja tänu sellele on kulda nimetatud kuningaks. Tänapäeval saab kulda lahusesse viia ka seleenhappega (H2SeO4). Suurepäraselt reageerib kuld ka elavhõbedaga, andes elavhõbeda valgele-hõbedasele läikele värvilise vedeliku kuldamalgaami. Amalgaam tekib kulla ja elavhõbeda kokkupuutel. Varasematel aegadel kasutati seda asjade ülekuldamiseks. Kuld ei reageeri hapnikuga, vesinikuga, fosforiga, lämmastikuga, süsinikuga ja antimoniga ning vastavaid ühendeid saadakse kaudselt. Kuld ei oksüdeeru isegi sulatades mitte. [2] 5 1.3. Kulla elektronskeem ja elektronvalem 1) Elektronskeem on kullal: Au: +79| 2)8)18)32)18)1) 2) Elektronvalem on: Au: +79) 1s22s22p63s23p63d104s24p64d105s25p64f145d106s1 1.4. Võimalikud oksüdatsiooniastmed Ühendeis on kulla oksüdatsiooniaste I ja III.
meiki harva. Naisel kui abikaasal ei olnud lubatud end meikida. Ideaalnaine oli puhas, loomulik ja graatsiline. Sel ajal kasutati valget alusmeiki, mis sisaldas tinavalget ja mis võisnäonahka rikkuda või hoopis kutsuda esile surma raske tinamürgituse läbi. Kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest segati kokku pruunika tooniga põse- puna. Põskede juurde kuulusid tihti ka punased huuled, samas võis värvitud olla ainult suu. Silmade värvimisel varjutati silmalauge antimoniga, aga kasutust leidsid ka nõgi ja lambitahm. Kulmud värviti sõltumata juuksevärvist mustaks. Kreekas katsetasid mehed huulte ja põskede värvimist. Meeste jumestamises, vastu- pidiselt naiste jumestamisele, ei nähtud midagi halba. 1.4 Etruskid Etruuria, praeguse Toscana aladele hakkasid tekkima mägilinnad. Arheoloogid ei ole suutnud jõuda lõplikule selgusele etruskide päritolu kohta, kuid neil oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele- ja usuelule
olid paljud neist samad mis kasutusel praegugi. Muinasaja kaunitarid, Egiptuse vaarao Ehnatoni naine Nofretete, kelle punane suu on tuntud nii mõneltki pildilt, ja Egiptuse viimane valitsejanna Kleopatra VII, kaasaegses mõistes ilufriik, on oma iluretseptid järeltulevatele põlvedele isegi üles tähendanud. Kosmeetika oli väga oluline usuliste rituaalide juures ning teda seostati ka kohaliku jumala Horose amulettsilmadega. Kulmud Kulme toonitati halli puudriga ja musta antimoniga rõhutati nende kuju. Silmad Silmade rõhutamiseks kasutati kas musta antimonipulbrit või peeneks hõõrutud rohelist malahhiiti, mida toodi egiptusesse Siinai mägismaalt. Hiljem kasutati ka hõbedast ja kuldset. Lauvärv erines toonilt alati kontuurist ja seda kasutati ka alalaul. Kontuurid silmade ümber tõmmati musta galeniidi ehk heleda tinaga. Ripsmeid tumendati tinasulfiidiga. Silmameigi esmane ülesanne oligi silmi kaitsta kuna silmapõletikesse haigestumine oli väga sage.
Süütuimaks iluvahendiks oli pruunika tooniga põsepuna, mida segati kokku kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest. Kreeklannad kandsid puna põsenukkidele enamasti ringikujuliste laikudena, kuigi see ei pruukinud olla ainus viis. Toonitud põskede juurde kuulusid tihti ka punased huuled, samas võis värvitud olla ainult suu. Kreeka naiste iluprotseduuride juurde kuulus ka silmade värvimine. Tõenäoliselt varjutati silmalauge antimoniga, aga kasutust keidsid ka nõgi ja lambitahm. Kulmud värviti sõltumata juuksevärvist mustaks. Lõhnastamine: Ohtralt tarvitati lõhnaõlisid, üks eelistatumaid oli kannikeselõhnaline. Naised piserdasid kehale ka mündi, majoraani, ja tüümianiessentse. Kreeklastel oli muide iga kehaosa jaoks eelistatuim lõhn. 16 Soengud: Juustele omistasid kreeklased kultuslikku ja sümboolset tähendust. Lainajad kas
Süütuimaks iluvahendiks oli pruunika tooniga põsepuna, mida segati kokku kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest. Kreeklannad kandsid puna põsenukkidele enamasti ringikujuliste laikudena, kuigi see ei pruukinud olla ainus viis. Toonitud põskede juurde kuulusid tihti ka punased huuled, samas võis värvitud olla ainult suu. Kreeka naiste iluprotseduuride juurde kuulus ka silmade värvimine. Tõenäoliselt varjutati silmalauge antimoniga, aga kasutust keidsid ka nõgi ja lambitahm. Kulmud värviti sõltumata juuksevärvist mustaks. Lõhnastamine: Ohtralt tarvitati lõhnaõlisid, üks eelistatumaid oli kannikeselõhnaline. Naised piserdasid kehale ka mündi, majoraani, ja tüümianiessentse. Kreeklastel oli muide iga kehaosa jaoks eelistatuim lõhn. 16 Soengud: Juustele omistasid kreeklased kultuslikku ja sümboolset tähendust. Lainajad kas
annaabi.ee 
